Kramelung ja mööbeldamine

Ma ei tea, kas seda saab laiskuseks nimetada, aga me ei teinud eile mitte midagi...või noh mitte midagi, mis oleks kasulik ülikoolile ja õppimisele :) Ja ka täna ei tundu, et tuleb õppimise osas eriti produktiivnem päev, sest kell saab juba varsti pool kolm ja me pole peale varvaste midagi liigutanud :D
Aga niisiis: eile. Meil oli ilus plaan olla nagu alati tublid ja seega läksimegi nagu kord ja kohus ülikooliraamatukokku. Kuidagi jäime me aga Haigiga raamatukogu alla fuajeesse hoopis rääkima. Rääkisime oma kaks tundi, kui otsustasime, et nüüd on õige aeg lõunat süüa. Läksime ooperimaja kõrvale sushit sööma, kuid seal mõnusa laua rääkisime edasi. Ja nii see aeg läks, ilma et me oleksime kordagi oma vihikuid ja raamatuid avanud. Ühel hetkel oli kell juba suht palju ja me mõistsime, et küllap sellest õppimisest ei tule enam midagi välja ja me otsustasime selle asmel hoopis ruttu (enne kui kell saab kuus) minna mööblipoodi, et vaadata, äkki me leiame mõne ilusa vaiba moodi asja. Oleme sellele juba ammu mõelnud, sest meie nö söögituba pole just eriti hubane. No igatahes, mõledud tehtud. Võtsime kõik oma asjad raamatukogust kaasa ja asusime teele. Lõpuks leidsime ka sellise uhke poe, kus oli igasugust kilakola ja teate mis :D:D me leidsimegi endale vaiba, siukse sinisise ja lilledega. Tükk aega kaalusime, et kas võtta see või siis üks teine, mis polnud küll nii ilus, aga see eest oli suurem. Otsustasime ikkagi väiksema kasuks, mis oli tagantjärgi mõeldes täiesti ideaalne otsus :D Kui me kuskil kaheksa õhtul selle vaibaga koju jõudisime, läks mööbeldamiseks. Võtsime kõik asjad kappidest välja, tegime kõik riiulid tühjaks ja hakkasime kõike ümber korraldama. Kogu asi võttis aega ma arvan et ligi kolm tundi, aga nüüd on meie teine tuba nii armas, selline nagu chillimise koht. Tegime ühest nurkast nö padjanurga, kus on siis see vaip ja kus me ostame palju patju ka juurda ja siis saab seal mõnusalt olla, teha vesikat, mängida lauamänge või lihtsalt lamaskleda. Ma olen nagu ülirahul, sest me suutsime meile antud materjalidest (neljast lollakast suurest riiulist, lauast, hiigla kapist) tekitada tõesliselt hubase toa :) Kui kõik valma saab, ma mõtled padjad ostetud ja nii, siis teen sellest toast pilti ka :D

Siin olime juba nii kaugel, et olime kaks riiulit tagurpidi keeranud ja üksteise peale asetanud, ning kapi olime lihtsalt teistpidi keeranud, ehk siis nagu teisse seina:


Siin leidsime parema variandi: kapi panime diagonaalselt nagu viltu ja riiulid lükkasime ka nii, et asi oleks rohkem kiiksuga:


Nii vahepeal tuleb poseerida ka :D Tegelt mõtlesime seal aga parasjagu, et kuidas asju edasi panna:


Ja hetkel näeb siis meie tuba umbes selline välja, kuigi ma peaks mainima, et pildi pealt ei saa eriti aru, kui armas tegelt seal kõik on :D


Vot sinna tulebki selline padja nurk, kus saab istuda ja nii :)


Teistesõnadega jah, eile me ei õppinud kohe üldse mitte. Selle eest olime aga kasulikud niisama, mis on ka tore. Aga nüüd kõigile babaa ja olge tublid :) Ma lugesin, et teil peaks seal suur sula tulema, niiet ehk saabub ka teile juba varsti kevad :)

Kool hakkab varsti

Minu käe ulatuses on kurgutabletit, salvrätikupakk, vietnami salv, vahelduva eduga ka teepuuõli ja loomulikult ports raamatuid.
Nii mu päevad siin hetkel mööduvadki. Õpin ja nuuskan, õpin ja võtan kurgurohtu, õpin edasi, söön korraks ja siis jälle õpin ja nuuskan.

Jah, kevad võttis mu üle võimust ja puistas mulle nohu ja köha, kurguvalu ja peapaksuse... Aga ma pean kevade kingitust üllalt ignoreerima, sest õppimine ei tohi sellest kannatada. Nii megalt palju on teha ja nii megalt raske on see, mida tuleb teha...

Peale selle, et pean eksamiteks valmistuma, sain teada, et teisipäeval on ka juba esimene analysis 2 übung, mille jaoks pean ära tegema kümme ülesannet. Juhuu :/ Üleüldse tuleb kolmas semester kõvasti raskem. Minu tunniplaani lisanduvad ained nimedega: Einführung in die Wahrscheinlichkeitsrechnung und Statistik (sissejuhatus tõenäosusearvutusesse ja statistikasse), (millele lisanub paralleelselt ka selle übung) ja Anwendungsgebiete der Mathematik (matemaatika kasutamisalad ehk...?). Tegelt peaksin võtma ka Computermathematik'a, mis on nagu progameerimise järg, aga ma mõtlesin, et neli übungit (ehk 40 ülesannet nädalas) läheb liiga jubedaks, ja sellepärast otsustasin, et teen selle aine kolmandas semestris. Vot tak.

Järgi on jäänud viimased kolm vaheaja päeva, mille jooksul püüan ennast ravida ja veelgi targemaks saada :)

Pean enda sõnu sööma :)

Ma küll mõtlesin, et naudin tänast ilusat päikselist ilma vaid läbi akna, nagu ma eelmises sissekandes mainisin, kuid ma pean tunnistama et eksisin. Läksime siiski Haigiga jalutama ja õigesti tegime ka, sest kevad on juba peaaegu käes. Me polnud ainukesed, kes oma nina välja olid toonud, et päiksekiiri uudistada. Inimesi oli isegi suht palju. Kes sõitis rattaga, kes jooksis, kes jalutas koera, kes kõndis niisama :) Mõned päikselised pildid õnnestus meil isegi jäädvustada. Niisiis siin on meie tänane päev pildis:

Pühapäev

Lõpuks ometi otsustas ka päike ennast siin Viini tänavatel näidata. Ja selle üle on mul tõesti hea meel. Need paar nädalat halli ja vihmast ilma tekitasid juba sellise depressiooni moodi asja. Aga kui täna hommikul ärgates paistsid ruloo vahelt heledad kiired, siis tõmbus suu täiesti tahtmatult juba naerule. Hea tunne tekkis :) Nii ma seda ilusat ilma siit akna tagant jälgingi, kuigi ma tean, et sellise ilmaga on lausa patt tuppa jääda. Asi on aga lihtsalt selles, et pühapäevasel päeval ei ole Austrias mitte kui midagi teha, inimesi tänavatel nagu nii pole ja kõik põnev on enda uksed õilsa päeva puhul sulgenud. Kõik on justkui välja surnud. Mis muud siis minulgi üle jääb...
Pühapäeva puhkepäevana, nagu ülejäänud Viin, mina aga võtta ei tohi, sest eksamid lähenevad hirmutava kiirusega ja ma olen oma asjadega ikka täitsa maas. Kuigi me Haigiga oleme pea igapäevased raamatukogu külastajad, ei suju see õppimine meil ikkagi nii effektiivselt nagu me seda tahaksime. Küllap on asi selles ka, et me ei suuda oma päeva väga hästi planeerida.
Magame alati lõunani, siis sööme, paneme asjad kokku, lähme ülikooli raamatukokku, joome seal mõlemad kange kohvi, otsime endale lauad ja siis süveneme raamatutesse. Kui kell saab kümme ja üle terve raamatukogu kajab hääl, et kohe on sulgemise aeg, korjame oma asjad kokku, istume taas metroo peale ja sõidame koju. Sööme õhtust, vaateme veel ühe OC ja loeme veel voodis raamatut (laenutasime endale just mõlemad mingid romaanid, mida enne magama minekut mõnuga lugeda) ja nii ongi kell kuskil kaks/kolm öösel...
Me oleme juba ammu aru saanud, et tegelikult peaks päeva kell kümme alustama ja siis korralikul ajal voodisse platseeruma, sest ainult nii toimiks kõik ideaalselt, aga kuidagi ei õnnestu see meil kohe üldse. Igal hommikul keerame äratuse kinni ja magame ikka poole lõunani. Aga noh...küllap reaalsus ei saagi olla ideaalne ;)

Homsest hakkab viimane vaheaja nädal ja ma tõesti loodan, et suudan selle ajaga palju ära teha, et siis esimesel koolinädalal esimene eksam edukalt läbida :)
Täna kavatsen aga veel natuke ludrutada enne kui ma uuesti uue hooga õppima suudan hakata :)
Ilusat päeva!

Tagant järele: ilusat sõbrapäeva kõigile!

Ka meil õnnestus lõpuks esimest korda kõik valged asjad roosaks värvida. Enda meelest me sorteerisime oma pesu küll, aga kuidagi ikka sattus pealtnäha süütu punakas-kollane pusa teiste värviliste ja heledate asjade juurde, niiet nüüd on meil hulgaliselt heleroosasid pluusesid. Ja mis kõige koomilisem, minu valge kampsun ja hele sall jäid puutumata, ning enamjaolt said kannatada just eriti Haigi kõik valged asjad. Küllap keegi kõrgem jõud otsustas, et sõbrapäeval peavadki asjad roosad olema ja seetõttu läkski kõik just nii :)

Ma palju ei kirjuta, sest tegelikult olen hetkel ülikooli raamatukogus ja mul on vaja kindlasti õppida. Ma olen oma plaanidest no nii maas kui maas. Paari sõnaga veel ütlen, et laupäev oli nii lahe...õpetajateks olid brasiillased,kelle temperament on hoopis midagi muud kui eestlasel ja ma sain ennast kuidagi tõesti välja elada ja end kõigest välja lülitada. Igatahes ma loodan, et saan peagi mingeid pilte. Seejärel saaksin paremini seletada, mis me täpselt seal workshopis tegime ja kuidas kõik välja nägi.

Pai-kalli ja olge tublid!

Pärast igat mõõna tuleb tõus

Olen otsustanud, et võtan enda ümber kõik käsile ja loon edasipidi ise oma reaalsuse. Vahel on vaja selliseid mõõna hetki, sest see raputab hetkeks täitsa läbi ja siis pärast seda on kõik hoopis selgem. Tean palju paremini, kuidas edasi minna, mis teid valida, kuidas edasi käituda, mida muuta või no ma vähemalt arvan, et tean :) No igatahes olen otsustanud, et võtan edaspidi palju rohkem aega ainult iseenda jaoks. Näiteks laupäeval registreerisin ennast Rhythmus-Bewegung-Kulturtag-ile. See on selline Workshop, mis kestab terve päeva. Kella kümnest üheteistkümneni on muusikateraapia, üheteistkümnest kaheteistkümneni maculele(brasiilia võtlustants), siis on kaks tundi paus, kahest neljani capoeira ja neljast kuueni maracatu (veel üks brasiilia tantsustiil, mis on aafrikasugemetega). No igatahes ma loodan, et sellest tuleb üks tore päev ja ehk saan sealt ka toredaid tuttavaid :)

Nukker...

Ausalt öeldes tunnen ma ennast siin Austrias ikka väga üksi...
Trotsides fakti, et meie peres on juba üks geniaalne joonistaja, võtsin ikkagi pliiatsi kätte ja joonistasin... See oli ainuke võimalus, kuidas eemalduda kõigest.

Annan aru

Viinis on ilm kole, sajab vihma, tuul on tugev ja kõik on nõnda hall. Sellest hoolimata on meil tore olnud. Tuleb lihtsalt kummikud jalga tõmmata, naeratus näole manada ja miski polegi enam takistuseks.


Mis me siis kah teinud oleme. Reedest esmaspäevani elas me juures Marek. Ta nimelt kolis oma vip-ühikast meie ühikasse. Aga kuna ta reedel uusi võtmeid kohe kätte ei saanud, jäi ta mõneks ajaks meie juurde. See oli täitsa vahva, saime nii mõnegi retsepti võrra rikkamaks ja üleüldse oli selline hea vaheldus.
Esmaspäev oli lebo päev. Oma nina me enne õhtut välja ei pistnudki, alles kuskil üheksa paiku läksime U4-te ( see selline klubi moodi koht), kus esines mu üks kursakaaslane oma bändiga.
Teisipäev oli meil täieõiguslik IKEA-päev. Veetsime seal oma kuus tundi :D :D. Kui me Ikea-st tagasi tulime, siis bussis saime tuttavaks ühe eestlasega (või no tegelikult oli ta venelane, aga ta oli pärit Eestist). Me rääkisime nagu alati Haigiga rahulikult eesti keeles, kui ta järsku ütles, et ta oskab ka eesti keelt. Alguses ehmatasin päris ära, sest tavaliselt me üldse ei mõtle, et keegi meist veel aru võiks saada... Aga kokkuvõttes oli tegelikult tore kellegi kolmadaga ka eesti keeles rääkida. Igatahes vahetasime meiliaadressid ja meil on plaanis kindalsti millalgil ka kokku saada.
Eile käisime tehnika muuseumis, mis oli hiiglaslik. Me jõudsime seal olla aga natuke liiga vähe, seetõttu me ei näinud kõike ja meil on plaan kindlasti tagasi minna, sest seal oli tõesti põnev. Pärast muuseumi käisime kinos ja jõudsime taas alles suht hilja koju.
Täna oli meil plaan minna vaatama kuulsat ratsakooli, see on üks maneez kuskil kesklinna palees, kus peaksid toimuma lausa sellised etendused. Aga ma ei tea, kas me enam sinna veel jõuame, sest siin Viinis on inimeste tunnetus ajast ikka täitsa teistsugune. Kui meil alles hakkab päev, siis neil see tasapisi juba lõppeb.
Aa muideks, me saime piletid "Vampiiride tantsule" JEHUU :D Haik ostis kaks seisupiletit ebay-st 15 euroga, mis on ikka vägagi soodne, kuigi ma nats ei kujuta ette, kuidas on tervet etendust seistes jälgida... aga no vahet pole, ma olen kindel, et see on ikka lahe.

Nonii, selleks korraks siis jälle kõik... Nats frustratsiooni ka siia lõppu. Toidupoed sakivad. Tahtsin teha suitsulõhe pastavormi, mille retsepti emme mulle just andis, aga siin pole ei kuumsuitsulõhet, sidrunipipart ega ka kalapuljonikuubikut...ja ma olen käinud juba kolmest poest otsimas... tüütu, ma ütlen :D