Saturday, June 9, 2018

Elu ratastel

Ma ei tea mitmel korral olen alustanud siia kirjutamist. Vähemalt mustmiljonil korral, kui mitte rohkem. Tahtsin kirjutada veebruaris sellest, mis minuga Viinis juhtus, tahtsin kirjutada märtsis, kui ühe ammuse nädalavahetusetripi video valmis sain, tahtsin kirjutada aprillis, kui olin kuu aega ainult hotellides elanud kodus kordagi käimata, tahtsin kirjutada mais, kuidas on olnud viimased kaks kuud Prantsusmaa-Hollandi vahel pendeldada, jne. Aga ei, pole mahti. Ma olen selles sõiduvees sellise hooga, et ma ei pane tähelegi, kuidas aeg on läinud. Nii me näiteks tõdesimegi Madliga aprillis, kui ma Amsterdamis olin, et me polegi veel selle aastanumbri sees üksteist näinud. Nagu kuidas palun? Ei ole või? Aga kuhu see aasta on siis juba kadunud?

Igatahes jah. Mul on tunne, et see ongi nüüd traditsioon, et kirjutan siia ainult siis kui Haiki pole. Täna saatsin ta Küprosele, kus tal on järjekordne konverents, ehk siis järgnevad üheksa päeva naudib (?) ta 38 kraadist ilma. Ma usun, et need üheksa päeva lähevad aga kiiresti. Neli päeva olen niikuinii nädala sees Hollandis, nii et me oleks nagu alati mingi osa nädalast üksteisest eemal. Ma olen aru saanud, et see on ka see põhjus, miks ma ei sattu siia üldse. Sellel ajal, kui olen Hollandis tööl, siis ma olen kuidagi teisel lainel, mitte kirjutamise lainel. Ja sellel ajal, kui olen kodus Lilles, siis me alati teeme midagi. See on see, kui töötada osaliselt mujal. Siis nädalavahetused ja koos veedetud aeg on alati produktiivsed.

Kas grillime sõpradega, ...
Grill Paco juures (inimesi Pranstusmaalt, Indiast, Alžeeriast,
Rumeenianist, Poolast, Liibanonist, Mehhikost kuniTürgini)

või võtame auto ja põrutame Genti:



Või siis käime ja avastame natuke muuseumeid:

Villa Cavrois (1932 ehitatud mõis, mis taastati paar aastat tagasi)
Villa Cavrois

Samas on meil ka siin kandis hulga külalisi käinud.
Külas käis emme:
Tarte flambée'd söömas
Reimsi katedraal
Prantsuse küpsetised
Oma ööbimiskohas šampanjatootmispiirkonnas

Hollandis käisid külas issi ja vanaissi:

Tervitus-selfie
Madli ja Louie vaaritatud toitu nautimas
Issi, Madli ja vanaissi käisid tulbiaias

 Veel käisid siin kandis Haigi vend ja Anush, mis oli tore üllatus:




Ja enne seda jõudsin ka korra Eestist läbi hüpata:

Vanaemmega pärast kristallituba kohvikus
Oma tüdrukutega linna peal
Aga jah.
Üle kahe kuu töötan nüüdseks oma uues projektis Hollandis, ehk siis olen pendeldanud kolme riigi vahelt. Olen saanud juba professionaalseks reisijaks, hotellis magajaks, rongide vahetajaks, pakkijaks jne. Või okei, ma ei tea, kas just professionaalseks rongivahetajaks, sest minuga ja rongidega on vist küll juhtunud kõik, mis juhtuda annab. Alates sellest, et rongide hiljaks jäämise tõttu jään oma ühendavast rongist maha, lõpetades sellega, et minu teadmata tehakse mingis peatuses rong pooleks, ja ma jõuan Lille asemel keset ööd mingisse suvalisse Belgia külla, aku tühi ja teadmatuses, et kus ma olen. Vähemalt ei suuda mind enam midagi rööpast välja ajada, sest kõik nutud on juba nutetud ja kõik stsenaariumid läbi tehtud :D Kohati peab ütlema, et Hollandis töötades on energiat isegi rohkem kui siis kui pendeldasin igapäevaselt Brüsseli ja Lille vahelt. Nüüd olen aga kolm/neli päeva nädalas Haagis ja ülejäänud aja kodus. See tähendab, et ma ei pea igal hommikul kell kuus ärkama ja ei jõua igal õhtul koju nagu väsinud kalkun. Jah, nüüd on rongisõidud pikemad, aga see-eest harvemad. Kuigi peab muidugi ütlema, et ega hotellis elada ka just teab mis tore pole. Isegi kui see alguses nii kõlab/tundub (ei pea koristama, hommikusöök on alati olemas, jne). Tegelikult on see pikas perspektiivis ikka üks üksik eluviis. Õnneks, on mul käinud nii õeke, kui ka Haik Haagis külas, nii et nii lähevad need päevad ka kiiremini mööda.

Haagi rannas õhtustamas
Haagis on palju skulptuure

See praegune projekt saab aga juuni lõpus läbi ja siis ma olen taas teadmatuses, et mis edasi. Siuke naljakas elu see konsultandi elu. Ühelt poolt väga vaheldusrikas, näeb erinevaid pankasid, kindlustusi, erinevaid mudeleid ja programme. Teiseltpoolt aga kõikuv, nii emotsionaalselt, kui ka puhtalt juba selles osas, et võidki sattuda tööle Belgiasse või Hollandisse või jumal teab kuhu. Samas kui ma sinna tööle kandideerisin, siis ise ütlesin, et olen paindlik ja valmis reisima. Nii et seda ma nüüd saangi. Ja kuhjaga...

Friday, June 8, 2018

Normandia trip

Üks vana võlg: video, mis filmitud juba novembris, valmis sai lõigatud märtsis ja nüüd siis postitan.
(Varuge kannatust, sest video on mega pikk. Ei viitsinud kuidagi lühemaks lõigata :D)


Thursday, June 7, 2018

Kadri

Kellele Catrina, ...

kellele lausa Kelly, ...


... mõni isegi kuuleb üsna õigesti ja olen Kathry.


Ja no Hollandis/Belgias olen ikkagi K3 (K + drie) ja mega kuulus, nii et kui mina tööl olen, saadab mulle Haik rõõmsaid pilte koos K3-ga.


Saturday, March 24, 2018

Viin-Pariis

Tundub, et ma sattungi siia siis, kui olen üksi. Kuigi mõtlesin terve veebruari, kuidas ma tahaks sellest või tollest üritusest/mõttest kirjutada, siis kuidagi pole ikka aega. Üksi olles on aga ajal teine tähendus või tiksumine või midagi.

Haik läks Eindhovenisse, kus ta peab sealse ülikooli juures kuu aega töötama. Kas see tähendab ka seda, et ma olen kuu aega üksi, seda ma veel päris hästi ei tea. Nimelt on üsna tõenäoline, et aprillist alates on ka minu uus projekt Hollandis, nii et eks see siis kõik kuidagi paika loksub. Naljakas kohe, kuidas meie tööd määravad praegu meie olemise ja elamise. Poolteist aastat tagasi poleks sellist elu osanud ette kujutadagi. Aga no näed, siin me nüüd oleme.

Igatahes, mul on tunne, et ega sellest postitusest suurt asja ei tulegi. Vaid nagu ikka, panen lihtsalt pilte. Nii saab mõningad mälestused ikka siia talletatud, isegi kui ilma suure jututa.

Alustuseks üks pilt Brüsselist. Meil oli tööga "Annual Dinner" uhkes hotellis (kus ka näiteks Obama ööbis, kui ta kunagi Brüsselis visiidil oli), kus avanes imeline vaade, millest ma siis ruttu ühe pildi klõpsisin :)




Aga okei, tegelt mõtlesin, et panen siia hoopis paar pilti meie Viini ja Pariisi nädalavahetustest. 

Ma polnud Viinis käinud pärast seda kui ma sealt ära kolisin (septembris 2016) ja lennukile istudes oli mu sees nii elevus kui ka hirm. Sellest seitsmest aastast on Viinil mu südames oma koht ja mälus imelised mälestused. Seetõttu oligi mul hirm tagasi minna. Mis siis, kui mäletused on mu peas ajaga rohelisemaks läinud? Mis siis, kui tegelikult polegi Viinis kõik nii perfektne, nagu mul meeles? Ja küllap ei olegi. Aga mul on siiski hea meel, et uuesti külla läksime. Selle nädalavahetuse jooksul jõudis nii palju teha, nii et mul oli tunne, et kahe päeva asemel olime seal terve nädala. 

Nägin vanu kolleege, kellega jõime head veini ja käisime klubis, täpselt nii nagu poolteist aastat tagasi.  



Ööbisin Monika juures, kes kostitas mind mõlemal hommikul värskelt pressitud mahlaga ja suurepärase hommikusöögiga.


Nägin Lilit, kellel on vahepeal imearmas poeg sündinud.


Mugisime eestlastega kiluvõileibasid ja tähistasime Eesti sünnipäeva.





Ja nii need kaks päeva läksid. Sinna vahele jäi ka üht-teist muud, millest kirjutan võibolla ehk järgmises postituses, aga jaa- tore oli. Väga tore. Toredad inimesed. Imeilus linn. Ja sellist tunnet polnudki, nagu poleks seal juba ammu olnud. Kõik oli ikka tuttav. Kõik oli oma. Aga... Aga praegu pole aeg seal olla. Praegu on aeg kasvada. Ning kasvada saab ainult enda mugavustsoonist väljaspool. Ja Viinis on mugav.

Nädal pärast Viini, pidime Saksamaale sõitma, aga kuna sellel päeval sadas lund, siis jäeti meie lend ära. Võibolla oligi hea, sest kõik meie nädalavahetused möödusid muutkui reisides ja hea oli vahelduseks ka korra kodus olla ja natuke energiat koguda, sest nädal hiljem läksime juba Haigiga nädalavahetuseks Pariisi. Olin Pariisist nii palju erinevaid arvamusi kuulnud, et ma olin avatud kõigele. Ilma ootusteta on aga uut linna hea avastama minna. Nii ei saa pettuda. Ja ma ei pettunudki. Mulle meeldis. Pariis on muidugi hiigel suur, nii et kahe päevaga jõudsime ära käia ainult põhiliselt turistikates, aga ma pean ütlema, et mulle siiski meeldis see linn. Meeldisid need suured boulevard'id, meeldisid need pargid, meeldis Eiffeli torn.








Panin ka mõningast Pariisis tehtud klipist väikese video kokku. Nii et sellega ongi paslik nüüd lõpetada. Au revoir ja ilusat nädalavahetust!



Saturday, March 17, 2018

10 aastat

Nii see kõik hakkas :)


------------------------------⟡------------------------------

2008:


 2009:


2010:


2011:


2012:


2013:


2014:


2015:


2016:




2017:


2018:


Jätkub...