Energia

See on uskumatu, kuidas üks suuline eksam võib anda sellise adrenaliinilaksu, et korraks võiks joosta lausa valgusekiirususel. See tunne kestab muidugi ainult viis minutit, sest õigepea annab keha ikka jälle tunda, et öösel on magatud vaid kaks tundi, aga no siiski :)
Ühesõnaga jah, täna tegin ühe hiigelõudsa eksami ära :D Tegelt polnudki nii õudne ja professor oli jube sõbralik, aga ma tunnen end ise nagu mingi kahe aastane, sest ma tegelt tean kõike, aga lihtsalt saksa keel hüppab alt ära, et enam üldse midagi rääkida ei oska. Pole jälgegi mingist grammatikast või lausejärjekorrast. Kokkuvõttes sain aga kahe ja olen väga rahul. Kui me aga Haigiga koju jõudsime, siis vajusin ära ja tegin enda unetunde natuke tagasi. Liiga kaua aga magada ma ei saa, sest homme on järgmine eksam.

Kui adrenaliinilaksust rääkida, siis samat värki tundin ka eelmisel esmaspäeval kui tulin vestluselt. Sain sellise energiasüsti, et pärast tahtsin tükk aega ringi joosta, hüpata, veel joosta ja imekiiresti juttu vuristada. See tuleb üldiselt vist ikka siuksest suurest pingelangusest. Toona ma muidugi veel ei teadnud, et kas ma saan selle koha või mitte, aga kuna see kõik tundus nii põnev, siis elevil olin ikka. Nüüdseks aga tean, et järgmisel nädalal pean asuma tööle. Kusjuures selle tarbeks käisin ostmas täna endale pintsakut ja musti kingi on mul ka veel vaja, et ma ikka korralikult kõikide teiste 55 esindaja juurde sobiksin. Mu kohustus OSCE juures näeb siis umbes välja selline, et käin iga nädal OSCE eelarve töögrupi miitigutel ja hiljem kirjutan memo, et kes mis arvamusel oli, mis teemasid käsitleti jne. Umbes, et sakslased tahtsid seda ja venelased seda ja siis tekkis vaidlus jne... Ma usun et see avardab mu silmaringi täiega :) Esimesel korral tuleb aga õnneks saadik minuga kaasa, sest ega ma ju kohe ei tea, et mis maa esindaja see või teine vuntsiga onu on :) Et ma selle praktika saaksin, saadeti mu andmed välisministeeriumisse ja mulle tehti taustakontroll. Küllap jäädi aga mu taustaga siis rahule, sest koha ma sain :) Praegu ma rohkem selle kohta rääkida ei oskagi ning eks ma esmaspäeval saan pikemalt kõigest pajatada :)

Üldiselt on siin päevad tegusad olnud. Üleeelmisel reedel käisime väljas, mis oli nii mõnus vaheldus, sest ammu pole saanud hea muusika järgi tantsida ja siis vahepeal olen veel vaadanud esimest korda kõik sõrmuste isanda osad ära :) Jäin isegi ellu, kuigi need on minu jaoks ikka nats liiga õudsad. Pühapäeval käisin Meelisega Viini peal ringi, kes on stjuuard ja sai seekord 24 tundi Austrias veeta ja eile oli Maria siin, kes sõitis täna edasi Grazi praktikale. Vaheajast veel nii palju, et veebruari lõpus sõidame Haigiga viieks päevaks Kieli ja ka Eestisse piletid aprilliks on olemas :)

Just sain ka teada, et mul on võimalus suvel Serbiasse praktikale kandideerida. Ja ma peaksin selle täna otsustama, sest juba homme on vaja öelda kindel sõna :D põnev-põnev.

Nii, aga nüüd ma asun eksamiks õppima,
kallid paid!

Trillala

Aeg Viinis on hoopis midagi muud kui Aeg Eestis. Siin läheb ta vuhisedes mööda, mille tõttu ma ei ole tähelegi pannud, et olen juba poolteist nädalat olnud tagasi oma ühikas, oma siinses kodus. Esmaspäeval kui jõudsime, siis läksin kõikide oma kohvritega otse ülikooli ja nii see trall jälle peale hakkaski, ei antud aegagi, et harjuda, kohe oli vaja übungeid tegema hakata :) Ühelt poolt on see aja relatiivsus meeletult tore, sest mida kiiremini see aeg siin läheb, seda kiiremini tuleb aprill ja ma olen taas kodus. Teiselt poolt jõuavad kõik need tähtajad liiga kiiresti kohale (meie suures kalendris on väga tabavalt öeldud: Warning: Dates in calendar are closer than they appear!). Mnjah, ja nii ma peakski vist endale vaikselt aruandma, et eksamid on juba nädala pärast ukse ees. Püüan nii palju, kui suudan, kõik ilusasti ära teha, aga no eks näeb, kuidas see püüdmine välja kukub.

Kui nüüd veel siis mõnest uudisest rääkida, siis esmaspäeval lähen vestlusele Eesti OSCE (Organization for Security and Co-operation in Europe) esindusse siin Viinis. Saatsin oma CV ja kutsuti vestlusele. Tegemist oleks siis mitte tasustatud praktikaga, aga ma usun, et kasuks tuleks see mulle igal juhul. Niiet pöidlad pihku, äkki mul veab :)

Rohkem ma väga rääkida ei oskagi :) Tunnen, et sain Eestist vajalikku energiat ja nüüd on jälle jaksu, et edasi joosta, mis on hea! Enne oli mul vist üks jalg lühem ja nii ma jooksingi ringiratast, aga nüüd tundub kõik taas vinks-vonks olevat!