Aknast paistab öö

Lubasin teha nädalavahetusel pikema sissekande ja juba on märkamatult kätte jõudnud pühapäeva viimased tunnid. Kuna ma aga oma sõnu süüa ei kavatse, siis kirjutangi :) Iseasi kui pikk see sissekanne nüüd tuleb, sest tegelikult olen ma suhteliselt väsinud.

Naljakas, kuidas iga pühapäev enne esmaspäeva on selline tunne, et viskaks kõik asjad nurka ja ütleks keelt näidates "pöö". Just laupäeval-pühapäeval mõtlen, et enam ei jõua, enam ei taha, kopp on ees ning pisargi on kerge tulema... samas ma tean, et kui kätte jõuab kolmapäev, siis tundub kõik hulga helgem ja ma näen, et polnudki nii hull. Nii need nädalad siin samasuguse mustriga jooksevad, mõnikord on tahe "pöö-tada" suurem, teinekord väiksem. Mida lõpu poole aeg aga läheb, seda rohkem suudan vaadata ette ja paanika alla suruda...ning nii ei tundugi asi enam hull :)

Veel on mul probleem sellega, et ma hullult põen asjade üle tagantjärgi. Mõtlen, mida oleks võinud paremini öelda, mida oleks võinud paremini teha ja kui mingi asi on kehvasti läinud(näiteks tahvli ees vastamine), siis võtab mul ülesaamine ikka väga palju aega. Hetkel põen enda eksami hinde pärast. Üldse olen hakanud mõtlema, et huvitav kui tähtis see keskmine hinne ikka tegelikult on. Hiljem ei näe ju keegi, et jah, tegin kõik asjad esimesel katsel ära, vaid vaadatakse mu tulemusi ning vangutatakse pead. Kas ülikooli hindest loeb tulevikus töökoha saamine? Kas hinde tõttu jään ma ilma stipendiumitest ja muudest pakumistest? Mnjah... Haik ütles ükspäev hästi, et tuleb olla nagu vektor, mille betrag (absoluutväärtus kui ma ei eksi) on umbes kolm päeva ja suund ainult ette :D Eks ma selle järgi peakski vist hakkama elama, sest siis ma ei põeks nii palju :)

Nüüd lõbusamatest asjadest ka. Meie ürgkalad :) Sellisesse totsikusse panime me nad siis kasvama ja ülejärgmisel päeval nägime juba kahte triopit.


Halva kvaliteediga pilt, aga kes hästi silmi pingutab võib paremal ülevamal pool üht pisikest jubinat näha (see on nimelt üks triop kolme päevaselt (ta on läbipaistev, sellepärast kaob ta ka taustaga ära) :D)


Neljandaks päevaks olid need kaks tükki juba umbes viie millimeetrised ja ujusid hästi rõõmsalt muutkui kakades ringi. Viiendal päeval kui me koju tulime saime aga peaaegu kreepsu, sest tundus nagu polekski meil enam koduloomi :D Pikema otsimise peale leidsime ühe ikka üles, kes ulpis kuidagi väga loiult põhjas, aga üks jäigi kadunuks... Meil on kolm teooriat, kuhu teine triop kadus:
1. ta hüppas akvaariumist välja ja lendas aknast õue, sest aken oli lahti
2. ta läks tükkideks (sest samal päeval avastasime hästi palju selliseid pisikesi (1mm) elavaid täpikesi
3. teine tüüp sõi ta ära
Novot, saladuseks see jääbki, sest nüüd on meil ainult üks triop. Peale tema on meil aga umbes 7 pisipisi teist asja (daphnia- eesti keeles peaks olema vist vesikirp)

Ma arvan, et nüüd on mul aga aeg magama minna :)
Paar pildimaterjali siia veel, tõestamaks, et me ikka sööme korralikult :D:D




Jamh, tegime kanasuppi eile ja alumisel pildil valmib klimpide jaoks tainas :D
Aga niipalju siis tänaseks. Head ööd!

Esimene semester finito

Sain läbi :D:D Kuigi koguhindeks (suuline ja kirjalik kokku) "genügend" ehk saksa neli olen ikka rõõmus, et sain läbi. Kuid ei, aega rõõmustamiseks pole, pean kohe homseks tööks õppima hakkama, mis tõotab tulla vägagi raske ja kuna ma siiamaani pühendasin kõik oma aja suulisele eksamile, siis pole ma homseks miskit veel teinud. Aga jah, tahtsin vaid öelda, et sain läbi, muud midagi :)

Ilma netita

Internet kui selline puudub meil juba viimased viis päeva, mille tõttu ma pole ka üldse ülejäänud maailmaga ühendust võtnud. Hetkel olen Mareku pool, kus ta lahkelt enda läpakat kasutada lubas, et ma saaksin paari kooliasja netist vaadata. Ja kuna ma juba siin olen, siis kasutan ära seda võimalust ja annan endast ka märku. Pikem aruanne jääb aga nädala lõppu :)

Kuigi ilm ei suuda otsustada, kas lasta päikesel paista või vihmal kallata, on kokkuvõttes ta meil siin ikkagi soe. Eile näiteks võtsin kõik oma raamatud näppu ja läksin õue ning õppisin päevitades. Paarist tunnist päikese käes piisas, et mu energiapatareid oleksid taas täis laetud ja et mul oleks väike jume peal :) Niiet see oli igati positiivne käik, kuigi ma peaks mainima, et täitsa õnnetu lugu ikka, kui sellise ilmaga ei saa randa minna, vaid peab endale hoopis muruplatsikese otsima :) Liiv oleks ikka parem, aga no pole parata.

Aga jah, õppida on palju... Proovin teha ülehomme suulise eksami ja loodan, et see õnnestub, sest siis oleks sellega lõpuks ühel pool ja ma saaksin hakata keskenduma teise semestri asjadele. Aeg lendab ikka jube kiiresti ning kohe ongi käes juuni ja siis on ainult kuu aega veel, et kõik oma asjad ära teha :D Igakord kui ma kalendrile juhtun vaatama, siis mu süda hüppab rõõmust, sest kohe-kohe-kohe on kõik läbi ja kohe-kohe-kohe on puhkus :) Aga okei, liiga vara pole vist ka mõtet siin keksida, sest tegelikult enne seda kohe-kohe-kohet peaksin ära tegema veel kuus eksamit ja paar analüüsi tööd :P Mul pole õrna aimu ka, kust see aeg võtta ,et nendeks õppida, aga eks aeg näitab ja hetkel ma selle üle pead murda ei taha.

Loomakeste kohta nii palju, et hetkel oleme avastastanud kaks ujuvat pisinublu, kes nüüdseks on juba umbes kaks millimeetrit suured. Eile korraks õnnestus näha meil ka ühte poolemillimeetrist elukat, nii et tõenäoliselt on meil vähemalt kolm kodulooma :)

Ma nüüd aga lippan :)
Kalli-pai

Oleskledes

Nagu näha uuendasin nats enda lehekese välimust, tahtsin vaheldust või siis tegelt ehk otsisin vabandust miks mitte õppida...Et mitte autoriõigustega pahkusisse sattuda, ütlen kohe ära, et üleval olev silm on Madli joonistatud :)

Õppimise vältimine on mul üldiselt viimasel kahel päeval väga hästi välja tulnud. Raamatud ja vihikud on istunud suletult riiuli nurgas, millest mina muutkui võimalikult suure kaarega ainult mööda kõnnin... Mnjah... küllap teen iseendale karuteene, et ei õpi, aga midagi pole teha, hetkel puudub motviatsioon. Homme hakkan, ma luban... mul on aga karvane tunne, et suuline eksam peab küll natuke edasi lükkuma, sest ma ei suuda iial ennast neljapäevaks piisavalt ettevalmistada...

Rõõmu uudiseid ka :D Haik sai enda sünnipäeva paki kätte, mis tähendab seda, et meil on taas eesti kaupa, eesti juustu, eesti kommi, eesti vorsti jne :D pluss ei saa muidugi mainima jätta meie uusi koduloomakesi :)

Olen endaga

Tean, et peaksin, aga ma ei suuda õppida. No lihtsalt ei suuda alustada... Küllap see õues kallav vihm soodustab ka seda, et tuju on pigem melanhoolne ja sissepoolne...

Jajaa on tore see, et on jälle pühapäev :D

Täna avastasime midagi meeliülendavat, midagi mis teeb meie edaspidise elu siin Viinis kindlasti kergemaks: nimelt käisime Kristeri ja Marekiga täna poes....Nagu täna, kui on PÜHApäev, saime osta võid ja piima ja üldse... kas te usute või? :D ma ei oleks uskunud, kui poleks seda enda silmadega näinud. Jah, isegi siin Austrias saab pühapäeval poodi minna. Nimelt on see Billa mit Sonderöffnungszeiten, mis on lahti kõikidel päevadel. Juhuu, ei mingit jääkide söömist enam pühapäeval, kui oleme unustanud laupäeval poodi minna :D:D Ma olen alati mõelnud, et need austerlased on siuke naljakas rahvas, kes pühapäeval üldse kodust väljas ei käi, aga vot polegi nii, pood oli inimesi täis, kohe täitsa täis :)


Mareki tänane jäädvustus :)


Ninii, õpimisest siis ka natuke. Panin ennast kirja suulisele eksamile, mis on 20.-dal, mis tähendab teoreetiliselt seda, et mul on aega kümme päeva, et endale kõik see asi selgeks teha... Loomulikult niipalju mul päriselt aega pole, sest oma osa sellest võtavad ära kõik mu übungid, aga noh, ma loodan et jõuan ikka ja saan oma asjadega hakkama :) Ülidiselt on viimased kaks kuud veel pingutada jäänud ja siis on lõpuks läbi :D Niiet natukene ainult veel-jeejee :)


Ning lõpetuseks tahan soovida kõikidele emadele head emadepäeva :)

Laul

Laul mida hetkel tihti kuulan ja mille sõnad mulle energiat annavad :D


Es dreht sich alles um sich selbst
Die Welt von der du immer wieder runter fällst
Und wenn du denkst du kannst nicht mehr
Ist der nächste Schritt oft nicht so schwer
Es ist oft leichter als du denkst
Wenn du nur an deinem Willen hängst
Du kannst mehr erreichen, als du glaubst
Auch wenn es dir die Kräfte raubt
Das hier ist die beste Zeit deines Lebens
Worauf wartest du vergebens?

Die Zeit tickt
Wie ne Bombe vor der Explosion
Komm mit
Wenn du’s willst dann schaffst du’s schon
...

Head uudised :)

Jeeejeejeee :) Ma sain analüüsi eksami läbi :D Ja mitte üldse halvasti... või noh kui teiste tulemustega võrrelda...Üldiselt oli see töö ikka väga raske, seda näitab juba puntide arvud, mida inimesed said. Kui kokku on võimalik saada 40 punti ja tavaliselt on sul vaja 20 punkti et positiivne olla, siis sellel korral oleks saanud läbi vaid 5 inimest ja seetõttu oli miinimum punktide arv viidud 18-le. Mina sain aga 21 punkti, mis tähenab et ainult kolm tükki olid minust paremad ja ma oleks saanud isegi siis läbi, kui poleks seda punktidepiiri alandatud :D:D Sellised positiivsed uudised on alati toredad, sest nad annavad uut energiat, et edasi minna...pluss jääb mulle siis mulje, et ma polegi nii loll. Nojah, igatahes pean nüüd ennast panema kirja suulisele eksamile ja kui selle teen ka ilusasti ära, on esimese semestri asjadega lõpuks ühelpool :)

Mis siis veel uudist... jah, õige: ma käisin lõpuks arsti juures :) aga aiaiai kui valus see oli. Kui ta nägi et ma valu ei kannata, siis tegi ta loomulikult tuimestuse (ma pean mainima, et need kolm süsti olid ka juuuubedad), kuid minu meelest ei aidanud need kohe mitte... ma piuksusin ja pigistasin tooli nii mis jaksasin, aga ikka oli valus ja lõpuks ma ei saanudki nüüd aru, et mis ta siis üleüldse tegi. Igatahes sidus ta kõige lõpus mulle mega sideme ümber varba ja ütles et ma homme läheksin uuesti... nojah, eks ma siis homme näen, mis edasi saab.

Vot nõnda... aa ja, Ronni ja teised: Ma tean, et Haik lubas, et teeb siia ise järgmise sissekande, aga mul on tunne, et see sissekanne jääb tulemata, sellepärast räägin ise kiirelt, millest ta tahtis rääkida. :) nimelt oli tal neljapäeval sünnipäev... milletõttu otsustasin talle üllatuspeo teha. Pärast Haigi elektrotehnika tööd olin talle ettevalmistanud orienteerumise. Andsin talle 8 nummerdatud kinnist ümbrikut. Iva oli aga selles, et ta ei teadnud, mis järjekorras ta neid avama peab, ja et seda teada saada, pidi ta igasuguseid vihjeid otsima, ülesandeid lahendama ja mööda Viini linna jooksma. Lõpuks jõudis ta aga omadega kohta, kus ootasid teda kõik tema ülikooli sõbrad ja Krister ning Marek. Ta oli nii üllatunud ja ei osanud seda üldse oodata, niiet seda oli megalt armas vaadata ja võin rahus südamega öelda: mission accomplished :)

Noja tänaseks ongi siis jälle kõik. Me oleme nii kultuurseks hakanud, et läheme paari tunni pärast põhjamaade sümfooniaorkestrile, kus Anu Tali dirigeerib ja esitusse jõuab teiste seas ka üks Arvo Pärdi teos :) Ning pärast seda on taas eesti saadiku vastuvõtt :D

Jällekirjutamiseni!