Lõpp juba paistab :)

Lõpuks ometi tuli täna päike välja. Olen juba kaua oodanud, et millal tuleb see päev, kui hommikul ärgates ja aknast välja vaadates mind tervitab särav valgus . Ja täna oli see päev :) Väljusin kodust üle pika aja naeratus suul ja tundsin ennast hästi. Aitäh päike!

Mul on kalender, kus on kõik kohustused, mida tegema pean, peal ja siis iga päeva lõpus, kriipsutan ma ühe päeva maha. Hea on vaadata, kuidas enamus sellest kalendrist on juba ära kriipsutatud ja järgi on jäänud ainult 9 päeva. :D Nendesse üheksasse päeva jäävad aga veel viis Übungit, kaks täispikka proovi-kontserti päeva, inglise keele Sprachtest ja siis kokkusaamine L.K-iga, et rääkida praktika võimalustest. See semester on olnud minu jaoks kindlasti nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt üks raskemaid ja olgugi et vaheajaga ei lõppe veel semester, siis on siiski koju tulles enamus juba selja taga. Jah, see ongi see, mida praegu kõige rohkem jõuludeks soovin: lõpuks koju jõuda ja lihtsalt olla.

Kuna nii mega palju on pidevalt teha olnud ja ma elan lihtsalt nädalast nädalasse, siis ma pole üldse tähele pannudki, et vahepeal on kätte jõudnud detsember. Niisiis pole mul küll mingit jõulutunnet. Küllap see tuleb ka sellest, et ma pole viimase ma ei tea mitme kuu jooksul poodidesse üldse sattunud ja seetõttu on kogu see jõulutarbimine, ehted ja muu virr-varr minust suure ringiga mööda läinud. Isegi jõululaadal olen sellel aastal ainult korra käinud ja ka ainult selles, mis on täpselt meie kooli ees. Ma arvan, et küllap panen ma seda jõulu-asja alles Eestis tähele, kui ma olen kogu oma varandusega maha istunud ja hinge tõmmanud. Seniks püüan aga panna sama tempoga edasi, sest nii läheb aeg kiiresti ja siis olengi juba kodus :)

Nüüd olekski aga aeg asuda kalendris olevaid kohustusi täitma, sest mida kiiremini ma need ära teen, seda kiiremini saan magama minna, seda kiiremini saabub homne päev ja seda kiiremini saan ma taas ühe kastikese maha kriipsutada.

Kallid-paid,
Kadri

Mul on maailma tublim vanaema!

http://www.ohtuleht.ee/454436
http://www.ohtuleht.ee/454545

Kallid paid sulle vanaemme!
Ja üleüldse on mul tegelt maailma parim perekond!

Vaikus

Tahtsin öelda, et minuga on kõik korras, aga niikaua kui pole ennast üles leidnud ja endaga rahu teinud, pole jõudu kirjutada. Ootan juba väga vaheaega, et leiaks lõpuks aega iseendale.

Hall

See on täiesti uskumatu, kuidas terve Viin on juba viimased nädalad halli vaibaga kaetud. Ei ühtegi pilvetutti, ei ühtegi päikesekiirt. Kogu see ilm mõjub natuke laastavalt, eriti minusugusele emotsionaalsele inimesele. Esmaspäeva hommikul üle pika aja kui läksin kooli, nägin päikest ja jõudsin juba rõõmustada. Tundsin, et seda oligi mul vaja, seda, et mu põski paitaks soe valgus. Nimelt on minus väikest sorti masendus hoogu võtmas ja no päike toob ju endaga alati kaasa helgemad mõtted. Seda rõõmu ei jätkunud aga kauaks, sest pärast esmaspäeva, pole ma päikest enam jälle näinud ja taas on ilmataat suure halli koti Viini kohale tõmmanud.

See on naljakas, kuidas vähemalt üks kord semestris tekib tunne, et no mille jaoks ma endale nii raske tee pidin valima. Tekib tahtmine kõik nurka visata ja alla anda. Lihtsalt kopa viskab ette, kui proovid ja proovid, aga ei saa hakkama, ehk siis minu parimast ei piisa. Ja no hetkel on küll selline tunne, et kui kunagi bakaga hakkama saan, siis ei taha enam iial oma elus õppida. Ma tean aga nüüdseks juba väga hästi, et ka see meeleolu läheb mööda ja õigepea hakkab jälle päike paistma ning siis ei tundu enam kõik nii hall.

Viimasest sissekandest on taas väga palju aega möödas, kuid sellegi poolest mõtlesin, et räägin natuke siis ka sellest "Probenwochenende"st, mis kaks nädalat tagasi oli. Hakkasime juba laupäeva varahommikul bussiga Viinist sõitma ja kolme tunni pärast jõudsime sellisesse kohta nagu Kaltenberg. See nimi sobib mu meelest sellele kohale hästi. Esiteks, sest seal oli tõesti oma kümme kraadi külmem kui Viinis ja teiseks, sest see külake oli mäe otsas. Küla ise oma kuuesaja elanikuga oli imepisike. Seal oli üks kool (kus me tegime proove), üks külalistemaja (kus me ööbisime), üks restoran (kus me sõime), üks kirik, üks surnuaed, üks tuletõrjemaja ja nii edasi.
Üldiselt läks see nädalavahetus tõesti ainult lauldes. Nii laupäeval kui ka pühapäeval olid meil hommikust õhtuni proovid. Aga kuna iga pooleteist tunni tagant oli väike paus, siis see polnudki üldse nii väsitav nagu ma oleks arvanud. Laupäeva õhtul läksime Haigiga veel natuke jalutama ka, et imeilusat vaadet nautida. Kaua me aga väljas ei olnud, sest külm hakkas näpistama.





Mis siis veel...
Ka siin Austrias on analoogne lehekülg nagu cherry.ee, kus on nii mõnigi kord väga head pakkumised. Haik avastas selle ja tegi mulle eelmisel laupäeval üllatuse. Ta viis mind Rathausi all olevasse restorani, kus me saime rikkalikku hommikusööki nautida. Oo kui maitsev see oli ja kui esteetiliselt ilus see toit välja nägi, isegi siis kui tegemist oli vaid müsli ning võileibadega. Olime seal kaks tundi ja lasime heal maitsta. Pärast seda saime Lauraga kokku ja läksime kaasa kirbuturule, kust tema alati edukalt igasuguseid uhkeid asju odavalt endale soetada suudab. Minul viskas aga silmade eest kirjuks, sest seal on tõesti väga palju igasugust kraami. Mul õnnestus aga leida korralikud ecco jalanõud. Need olid küll kasutatud aga 15 euroga oli see saak mu meelest küll hea :)
Laupäeva õhtul helistas mulle siis Kersti ja palus last hoida, mille tõttu ma pühapäeval kell kaksteist suundusingi tööpostile. Seekord ei olnud siis õhtune hoidmine, vaid olin seal kella kaheteistkümnest poole kuueni. Oeh, siuke lapsehoid on palju väsitavam :D Ma märkan, et olen ikka vanaks jäänud, sest poolteist tundi järjest padjasõda mängida pole üldse naljaasi. Lõpuks kui ma endale haava otsaette sain, oli poiss nõus vaherahu tegema ja midagi muud mängima :P

Ma ei teagi kas põhjus on selles, et ma pühapäeval Kristoferi hoidmas käisin, kes oli natuke tõbine, või selles, et ma esmaspäevase päikse tõttu end õhukesemalt riidesse panin, aga fakt on see, et sügisene külmetus on ka mind rajalt maha võtnud. Viimase paari päevaga on nohu nii suureks läinud ja kurk kibedaks muutunud, et kohe mingit tahtmist pole kodust välja astuda. Üheltpoolt on kohe kahju, sest ma olen juba mitu päeva tahtnud joogasse minna, aga sellise enesetunde tõttu olen selle pidevalt edasi lükanud. Aga eks ma püüa juua siin meega teed ja teha inhalatsiooni, et õigepea jälle terveks saaksin.

Tegemistest oleks tegelikult veelgi rääkida, aga ma arvan, et hetkel heidan hoopis voodisse ja magan paar tunnikest. Äkki siis on õhtul energiat, et edasi õppida!
Peadse kirjutamiseni!

Tere sügis!

Ma olen juba terve see nädal mõelnud, et peaks või isegi lausa tahaks blogisse kirjutada, aga kuna koolis on ikka megapalju juba teha, siis kohe üldse pole aega leidnud. Nüüd siis kirjutan, mitte et mul nüüd oleks rohkem aega, aga lihtsalt :D

Alustan siis ilmast. Ka siin Viinis on nüüdseks suvi möödas ja ilmad läinud külmaks. Poolteist nädalat tagasi olnud kahekümnest ja rohkem kraadidest pole midagi järgi jäänud, vaid nüüd laiutab oma hõlmi üks suur külm sügis. Jah, on aeg otsida üles kindad-sallid, sest siin on külm. Temperatuur kõigub kuskil kümne kraadi ümber, prrr, ja ükspäev panin isegi kummikud jalga, sest vihma kallas. Aga olgu, ma ei vingu, sest terve september oli ju imeilus. Ja nagu ka pildilt näha, siis oli isegi oktoobri alguses veel soe:



Nüüd siis natuke koolist ka. Kaks nädalat on juba ülikiiresti möödas ja no kui kõik samas tempos edasi läheb, siis ongi juba käes detsember. (Aa, muide, me ostsime Haigiga ära lennupiletid, ehk siis saabume Eestisse 22.detsembril ja lahkume kodumaa pinnalt 9. jaanuaril.) Eile tekkis mul täiega tunne, et oioi see semester on ju kohe juba läbi ja siis hakkab juba järgmine semester, kus ma peaksin hakkama bakatööd kirjutama. Selline mõte on ikka täitsa hirmutav, sest bakalõpuga lõppevad ka kõik mu plaanid. Mul pole õrna aimu ka, mis siis edasi saama hakkab, kuhu ma edasi lähen jne. Aga olgu, liiga ette ei maksa vist ka oma mõtetega tormata, sest tegelikult see semester ju alles hakkas. Lihtsalt kui ma vaatan kohustuslike tegemiste nimekirja, siis oktoober ongi ju juba läbi :D Miks mul siis selline tunne on. Noh, sest näiteks järgmine nädal tuleb mul kreisinädal. Nimelt on mul kolmapäevaks vaja teha seminari raames pooleteist tunnine ettekanne. Ja ma olin niivõrd hulljulge, et ütlesin, et teen kohe esimesena ehk siis järgmisel nädalal. Ühelt poolt on hea, saab selle kaelast ära, teiselt poolt pole mul aga mingit võrdlusmaterjali. Ma ei tea, kuidas peaksin oma PowerPointi presentatsiooni ülesehitama, kui täpselt kõigest rääkima ja nii edasi. Pluss aega on mul ka poole vähem kui teistel. Oehh, ja see on ju juba kolmapäeval. Muidu polekski nii hull, aga kuna me sõidame homme terveks nädalavahetuseks kooriga Viinist ära (Ober-Österreich´i), siis see tähendab, et ma peaksin täna juba oma ettevalmistustega valmis saama. Esmaspäeval ja teisipäeval pole enam aega seda teha, sest siis on juba teistes ainetes Übungid. Jah, taaskord pean tõdema, et 24 tundi päevas on ilmselgelt liiga vähe, kui tahta, et magamiseks ka aega jääks :) Ja üleüldse on nii palju pidevalt teha, et ei jõua vanadeks eksamiteks õppida, mis on küll natuke kehva, aga ma püüan mingi lahenduse välja mõelda!

Nii, aga olgu, aitab ülikooli jutust, eks ma siis jälle järgimisel nädalal pajata, kuidas see kreisinädal läks :) Koorist siis ka natuke. Nagu ma juba mainisin, sõidame homme vara Viinist välja ja meid ootab ees "Probenwochenende". Ma loodan, et see tuleb vahva, aga nats kardan ka, sest Laurat enam ju pole, mis tähendab, et peaks nagu teistega suhtlema hakkama, hehee :D eks kindlasti on see väsitav ka, kaks päeva järjest ainult laulda ja jama on ka see, et ma kaotan kaks väärtuslikku päeva, et õppida. Aga äkki on see just hea vaheldus, mis annabki uut energiat. Koori kohta veel nii palju, et eelmisel korral ühines meie kooriga üks pime tüdruk. Proovisin terve proovi aja panna ennast tema olukorda. Panin silmad kinni ja proovisin laulda või teha kasvõi vajalikke hääleharjutusi. Ja ma tundsin, kuidas see mul ei õnnestu. Ma läksin närvi, süda hakkas tuksuma, konsentratsioon kadus ja kohati hakkas isegi õudne. Jamh.. väga suur respekt selle tüdruku ees, et tema hakkama saab.

Mis siis veel.. Aa, lapsehoidmine. Olen veel ühekorra seda tegemas käinud ja üldiselt mulle täitsa meeldib selline süsteem, et lähen õhtul sinna, natuke mängin poisiga, siis juba loen unejuttu, panengi ta magama ja siis saan oma kooliasjadega tegelema hakata. Aga no näiteks täna, kui Kersti helistas ja küsis, et kas saan täna tulla, siis oli see mulle küll natuke liiga viimasel minutil ja halval ajal tulnud tööots. No ega midagi, eks ma ikka lähen, aga parema meelega oleksin kodus ja teeksin oma ettekannet.

Aga olgu nii, ma nüüd lähen, sest kohe hakkab jaapani keel :D:D

Päikest!

Oh kooliaeg, oh kooliaeg!

Täna algas siis ametlikult ülikool ja minul viies semester :) Täna kihas kogu maja ja selle ümbrus, palju rahvast, palju igasugust nänni, palju tasuta energiajooke, palju uusi õpilasi jaa nii edasi. Esimesed tunnid üldse on sellised energia-laksud, sest kõik on nagu uus, samas pole ka. Kõik see asi hakkas igatahes kogu oma hooga juba pihta, esimesed übungsgruppe'desse registreerimised ja esimesed segadused. Hehe... kuidagi mulle aga siiski meeldib see kõik :) Kuigi ma pean ütlema, et nagu ikka on hirm nahas ning kõik uus tundub jube keeruline ja raske.

Igatahes väike ülevaade, mis ained mind siis sellel semestril ees ootavad (mõnele panin taha ka tõlke):

- Grundlagen der Ökonometrie (sissejuhatus ökonomeetriasse, mis on majandusteaduse haru)
- Numerische Mathematik (ma usun, et eesti keeles on see ka numeeriline matemaatika või nagu vikipeediast lugeda, siis pigem "arvutusmatemaatika, milles uuritakse matemaatikaülesannete lahenduste viimist arvuliste tulemusteni, vastavate lahendusalgoritmide omadusi ning võimalust arvutite kasutamiseks ülesannete lahendamisel") oi, selle aine übung tundub raske, pisikestes kuuestes gruppides tuleb pidevalt mingeid projekte teha
- Praxis der Optimierung (see on jälle selline aine, kus arvutite abil modelleeritakse ja analüüsitakse erinevaid probleeme)
- Computerstatistik- ja ka see ei tundu üldse lihtne tulevat, sest me hakkame seal kasutama R-i, mis on statistikas laialt kasutatav programmeerimiskeel, mida mina aga üldse ei tunne, sest ma ei teinud ühte kohustuslikku ainet eelmisel semestril
- Makroökonomie
- Computerunterstütztes Japanisch
- Seminar mit Seminararbeit (ma pole veel otsustanud, kas võtta teemaks "Ökonomie" või "Operations Research und Kontrollsysteme")- seminaritöö on siis põhimõtteliselt juba ettevalmistus bakatöö jaoks

Nii palju siis koolis.
Peale selle oli aga täna ka esimene kooripäev. Või no tegelikult oli meil esimene proov juba laupäeval, sest laupäeval oli meil ka kontsert, aga no siis polnud kõik kohal ja täna oli siiski nagu ametlik algus. Koori kohta oskan ainult veel nii palju lisada, et see on ikka üks tore asi :D Inimesed on hästi vahvad ja repertuaar kirju, mis mulle väga meeldib :) Üleüldse kui laupäeva hommikul vara proovi läksime, siis kogu see õhkkond kiirgas positiivset energiat, samamoodi ka täna.

Märkamatult on kell aga saanud juba üks ja aeg on minna magama, et siis homme saaksin uudihimuga kooli sõita ning näha, mida kujutavad endast järgmised uued ained.
Head ööd!

Jepijehuuu

Sain hakkama ja tegin oma kollile üks-null :D:D Lõpuks ometi on läbi "Einführung in die Wahrscheinlichkeitsrechnung und Statistik" (ehk siis tõenäoususteooria ja statistika) ja kusjuures mitte isegi lihtsalt läbi, vaid isegi tublilt läbi, sest ma sain ühe :D:D
Mind valdas ikka meeletu rõõm kui professori kabinetist välja astusin, sest lõpuks ometi olin sellega ühele poole saanud :)

Täna ma ei kavatse ühesõnaga miskit enam teha, vaid naudin seda tunnet, kui üks asi jälle vähem. Ning siis homme leian loodetavasti uuesti energiat, et järgmiseks eksamiks õppima hakata, sest differentialgleichung'id ootavad mind veel ees :)

Täna on mul vaba päev

Olen siiamaani sõna otses mõttes hommikust õhtuni raamatukogus aega veetnud ja põhjus selleks on nimelt eksam, mille ma teisipäeval teen. See on üks vana eksam, mille olen pidevalt edasi lükanud, sest see on alati tundunud kuidagi hirmus ja nüüdseks olen sellest juba tõelise kolli välja mõelnud. Aga jah, otsustasin, et aeg on sellele kollile teha üks-null, mille tõttu olengi terve eelmise nädala ülikoolis veetnud. Täna aga ma ei õpi, sest nats tuleb ju puhata ka. Ja no siis homme, ülehomme ja päev pärast ülehomset veel ja siis ongi sellega kõik. Kui ma muidugi juhuslikult läbi ei kuku, aga seda ma ei kavatse endale lubada.

Teisipäevasest lapsehoidmisest siis ka natuke. Läksin otse ülikoolist sinna (see on ainult 15 mintsa kaugusel, mis on väga mugav) ja siis ema Kersti seletas mulle kõik ära. Ta on meeletult sõbralik ja vastutulelik. "Näe, siin on vann, kui tahad minna, siis võid kõike kasutada ja puhtad käterätikud on ka olemas. Ja siit saad endale süüa võtta ja siin on teed, mida võid endale ka teha. Ja , näe, ma tegin just selle veini lahti, niiet seda võid sa ka juua. Ja meil on neli kanalit, siin on puldid...Ja et sul igav ei oleks, siis siia panin ajakirjad või siin on mõned raamatud, mida ma ise hetkel loen..." Ja nii edasi. Ühesõnaga ma võisin kõike teha ja tunda end nagu kodus. Alguses lihtsalt vaatasime koos Kristoferiga multikaid, siis lugesin talle paar muinasjuttu ette ja panin ta magama ning lõpuks olingi omaette. Kuna emal oli plaan suht hilja tagasi jõuda, niiet ma ei oleks enam bussidega koju saanud, siis jäin sinna ööseks ning ärkasin kõikidega hommikul kell seitse üles. See sobis mulle aga tegelikult väga hästi, sest kella kaheksaks sain sealt otse taas ülikool minna ja õppima asuda. Palk on muidugi näiteks poole väiksem kui Laura austerlastelt saab, aga kui arvestades fakti, et ma suurt midagi tegelikult tegema ei pidanud, siis olen ma väga rahul.

No vot nii. Asun siis nüüd jälle oma vaba päeva puhul mitte midagi tegema ja teile soovin kõike mõnusat!
Kallid-paid!

Unepundar

Üks tehtud, kaks teha.
Teistesõnadega täna tegin ühe eksami ära :) Hindeks sain kahe, mis on väga hea, niiet jäin rahule, aga no samas ma tean, et oleksin võinud olla nats parem :P Aine, kus siis suulise eksami täna tegin (mis kestis muide poolteist tundi-huhh) oli "Monetäre Ökonomie", mis on siis nagu rahandus ja majandus. Mulle meeldib. Muidugi nagu alati enne eksameid ollakse kaua üleval, niiet tänu sellele lõhub mu pea hetkel ikka parasjagu. Üleüldse on mul kuidagi unega probleeme, isegi kui olen väsinud, siis magama kohe üldse ei jää. Viimased kolm-neli päeva vähkren hommikuni ja kokkuvõttes on see juba väsitav. Täna ostsin mingeid looduslike tablette ka, kus on palderjani sees, mis peaksid aitama magamajäämisel ja ma väga loodan, et need toimivad.

Plaanidest veel nii palju, et ma loodan järgmisel nädalal veel ühe eksami teha ja siis ma olen omadega täitsa mäel, sest siis jääb oktoobtri algusesse veel üks. No teoreetriliselt olen ma küll veel kahe eksamiga siiski võlas, aga neid ma hetkel ei plaaninudki teha, hehe :)

Mis siis veel :) Täna sain ma kokku siis ühe eestlasega, kelle kaheksa aastast poissi ma hoidmas hakkan käima. Hästi armas naine oli, leppisime tingimused kokku ja juba teisipäeva õhtul kell 20.30 lähen tema poole :) Aga eks ma siis sellest pajatan järgmisel nädalal :)
Ja ega siis midagi... tahtsingi öelda, et üks eksam tehtud ja siiamaani olen üpris hästi üksi siin Viinis hakkama saanud. Muidugi päris üksi ma pole ka, sest Marek elab hetkel meil ja ongi hea, sest kahekesi on siiski vahvam süüa teha :P

Kallid-paid soojast Viinist

Heihopsti

Olen nüüd olnud juba pea kaks nädalat Viinis, aga alles nüüd võtsin kätte, et miskit siia kirjutada, vabandan.

Aga nüüd kirjutan :D Mul läheb hästi ja üldiselt olen siin proovinud aega veeta õppimistähe all. Kui Haik tuli, siis tal oli selline tuhin sees, sest tal oli konkreetne eksam vaja sooritada ja see tuhin haaras ka mind ning isegi mina suutsin vahelduseks päris edukas olla. Aga jah, ma peangi olema, sest mul on suursugune plaan teha septembris kolm eksamit. Ma väga loodan, et see õnnestub ka, sest nüüd läks Haik kaheks nädalaks ära, mis tähendab, et jäin siia üksi, mis kahjuks aga ka tihti peale tähendab, et ma muutun loruks. õppimise suhtes võibolla isegi vähem, aga no süüa ja koristada kohe üldse enam ei viitsi. See ei ole muidugi asi, millega ma siin väga hoobelda tahaks ja ma tõesti püüan end parandada. Seetõttu võtangi neid kahte tulevat nädalat kui proovikivi ja vaatan, kuidas ma saan üksi hakkama.

Olgu nii, mis me siis vahepeal siin ka teinud oleme. Kuna me sõidupileteid septembris pole ostnud, siis meie peamine sõiduvahend on jalgratas. Seetõttu suundusime nädalake tagasi otsejoones WUK-i (Werkstätten- und Kulturhaus), kus on kõige muu juures ka selline rattatöökoda. See on hästi lahe koht, sest seal on kõikvõimalikud tööriistad, kõikvõimalikud rattajubinad ja üldse hästi palju kasutatud kraami, mida sa võid väikse rahasumma eest kasutada. Põhjus miks me WUKi läksime, oli see, et mingi lollpea oli Haigi laheda ratta laheda sadula ära varastanud ja no ilma sadulata on nats jama sõita. Ning kuna meie peamine liiklusvahed on ratas, siis on ka sadul hädavajalik. Kokkuvõttes veetsime seal oma neli tundi, otsides õigeid juppe, millega ehitada sobivaid uusi jubinaid :) Okei, kui aus olla, siis mina pigem istusin ja vaatasin tööprotsessi, aga no huvitav oli ikka, sest peale sadula, vahetas Haik enda rattal ära ka dünamo, mis tähendas, et ta lammutas selle osa kõik ära ja ehitas siis jälle uuesti üles. Põnev-põnev :D
Meie rattad:



Kui juba sõiduvahenditele jutt läks, siis pean tunnistama üles ühe ostu. Nimelt ostsin lõpuks ära ka rulluisud, sellised väga korralikud. Kuna Haik oli selle natuke endale kinnisideeks võtnud, et ma pean ikka endale rullikad saama ja oli teinud meeletult põhjaliku uurimistöö, et kus on parim valik ja millised täpselt on head ja nii edasi, siis ma lõpuks jäingi nõusse ja nii ma siis selle ostu ära tegingi. Aga jah, lahedad rullikad sain, mis peavad kindlalt vastu vähemalt 15 aastat. Järgmisel päeval läksime kohe katsetama ka. Mina rullitasin ja Haik jooksis :)



Mis siis veel... teisipäeva õhtul sõitsime Laurale külla, kes oli ka just Viini jõudnud. Ega ta meist väga palju kaugemale ei kolinudki, jalgrattaga saab üpris kiiresti ja minu meelest on tema uus kodu väga armas. Kohe kui sinna sisse astusin, tundsin end suht koduselt, sest kõik oli kuidagi hubane, kuigi laed on hiigel kõrgel.
Siis üleeile tegime Haigiga sellise armsa päeva, käisime kinos, küpsetasime kooki ja nii, sest eile varahommikul, nagu juba öeldud, sõitis ta kaheks nädalaks Kieli. Peale selle kui olin hommikul Haigi ära saatnud, käisime Lauraga eile IKEA-s, kus ostsime nipet-näpet. Mina läksin eelkõige sinna sellepärast, et meile pesurest muretseda. Nimelt on meil siin veel teisigi lollakaid, kellele varastada meeldib ja viimane kord kui me oma pesu all pesuruumis kuivatasime (nii nagu me seda viimased kaks aastat alati teinud oleme), kadusid salapärasel kombel minu teatud riideesemed ära, mis on ikka väga haiglane. Aga no mis parata, sellepeale me lihtsalt otsustasime, et edaspidi kuivatame pesu enda toas, mis tähendab aga seda, et meil on vaja pesuresti :) Pärast IKEA-t läksime Lauraga aga parki, sest ilm oli imeilus, peaaegu 30 kraadi :) Võtsime kaasa sulgpallid ja reketid, raamatu ja õppimist ning suundusime Laura kodu taga olevasse armsasse parki.

Vot nii, rohkem vist nagu polegi midagi. Aa jaa, leiba tegime ka, mis tuletabki mulle meelde, et ma peaksin täna uut tegema hakkama, et juuretis ära ei sureks.



Nii ja siis lõpetuseks mõtlesin, et panen siia meie koori kevadkonteril lauldud missa ühe osa Credo. Leidsin eile need juhuslikult youtubist :) Mina seisan sinise pluusiga esimeses reas pigem vasakul, Laura on kohe vasakul mu kõrval ja Haik ka esimeses reas paremal sinises :P

Enne lõppu

Vist igakord, kui ma jälle siia hakkan kirjutama, mõtlen, et oi kuidas ikka aeg lendab... Jah, ka nüüd mõtlesin nii, sest täna on juba reede ning vähem kui nädala pärast olen juba kodus... täitsa uskumatu, sest siis ju neljas semester läbi. See semester läks kohe kuidagi eriti kiiresti, aga samas väga mõnusalt. Lõpuks ometi sain natuke lõdvemalt võetud... See tähendab hetkel muidugi seda, et mul jääb neli eksamit sügisesse, mille tõttu, ma pean suvel siiski mingi aja mataraamatutele pühendama, aga no pole hullu. Kui eksamitest juba rääkima hakasin, siis kolmapäeval tegin operation researchi suulise eksami ja sain ühe :D, täna tegin international trade kirjaliku eksami (mille ma usun, et saan ka läbi) ja järgmisel nädalal teen veel kaks eksamit, ning siis ongi juba kojusõit.

Hetkel on viimane nädal läinud puhta õppimise peale ja see, et meil siin vahepeal hulga külalisi oli, tundub juba kuidagi kauge minevik, kuigi tegelt oli see ju suht alles :D Aga ma pean ütlema, et sellega harjus täitsa ära. Kohe kuidagi naljakas oli olla, kui kõik olid ära läinud. Selline pidev suhtlemine ja chillimine tõi aga mõnusa vahelduse, mida oligi küllap vist vaja. Alguses ma natuke mõtlesin, et küllap see väsitab ikka väga ära, aga tegelt tõi see energiat.
Ma ei viitsi kõike tegemisi meenutama hakata, niiet panen parem jälle paar pilti, millest saab ka väikse ülevaate. Pildid on siis kahest päevast, kui Donau-inselil ujumas ja palli mängimas käisime ja kui mäkke sõitsime ja seal pikniku tegime.

Donau-inselil:










Jõudes mäkke:




















Ja siis viimasel õhtul, kui Tanja ja Anti ära läksid, tegime muhvineid ja mängisime lauamänge:


Kui külalised ära läksid ja me Haigiga kahekesi olime jäänud, ei oodanud meid aga puhkus, vaid koor okupeeris kõik meie aja. Reedel 17.juuni oli meil kõigepealt kontsert ja siis kolmetunnine proov. Siis laupäeval sõitsime hommikul vara juba Bratislavasse, kus meil oli ka kontsert, alles õhtul jõudsime tagasi.
Bratislavas tehtud grupi pilt:


Ja siis esmaspäeval oli meie peakontsert, kuhu oli müüdud üle 200 koha ja mille jaoks me kõik see semester harjutanud:




Nüüd aga lähen ja lösutan edasi, täna ma enam õppida ei jõua/viitsi, eksam tehtud, niiet täna puhkan. Eks homme hakkan uue hooga uuesti peale.

Ma usun, et see sissekanne jääb viimaseks ja enne Eestit rohkem ma ei kirjuta, niiet näeme juba neljapäeval kodus ning siis hakkame nautima suveeee :D

Turistikas

No nii, aeg on jälle maha istuda ja vanaemadele-vanaisadele-emmedele-issidele ja teistele teada anda, et mis kõik tehtud on... Nagu pealkirigi juba ütleb, siis on olnud suhteliselt tegusad päevad, sest külalistele tuleb ju näidata, mis siin Viinis kõik teha ja näha on. Aga ma pean ütlema, et vahelduseks on üpris hea olla ka turist ja kogu seda Viini sellest vaatenurgast tajuda... hoopis teine tunne tuleb kohe :D Kuigi eks ta ole väsitav ka :)

Kuna Maarian, olles siin, klõpsutas megalt palju pilte, siis ma jätangi enamus jutustamistööst piltide kanda :)

Turist


Alustame siis kolmapäevast. Hommikul vara sõitsin lennujaama, et minna Ronnile vastu :) ja kui linna jõudsime, siis jalutasime nats ringi. Pärastlõunal oli meil kooriga taas kontsert, mida ka Ronni vaatama tuli, kuid kuna uni oli tal üpris suur, siis enamus ajast ta magas :P Õhtuks ostsime endile õlud ja muud näksimist, ning vaatasime "How i met your mother"-it. Siuke naljakas tunne tuli... nagu oleksin Eestis.

Neljapäevast hakkasid siis turistipäevad. Kõigepealt läksime tehnika muuseumi, kus me veetsime oma neli tundi ja siis õhtuks suundusime Schönbrunnis olnud Sommernachtskonzert-ile. Naljakas oli mul avastada, et see oli täpselt see sama kontsert, kus ma eelmisel aastal minna tahtsin, ja seda oma postituses (9.juuni.2010) isegi mainisin. Toona kirjutasin:

"Viin pakub nii palju. Koguaeg toimub siin midagi, koguaeg on kuskil midagi...tuleb ainult silmad lahti hoida ja minna... mul on nats kahju, et mul pole alati aega, et pakutavast osa saada. Või, et ma lihtsalt ei tea, kus on midagi millest osa saada. Ma elan Viinis, mis on täis üritusi, kontserte, näitusi, festivale ja nii edasi... järgmisel aastal ma luban, siis lähen, siis käin, siis vaatan :D Vot nii."

Ja nüüd ma saan tõdeda, et mu lubadus läkski täide :D Isegi Sommernachtskonzert-ile läksime :D Muidugi kahjuks ma pettusin, inimesi oli nimelt megalt palju ja kõlarid olid ainult ette suunatud, mille tõttu me miskit ei kuulnud ja läksime õige pea ära.

Reede päeval läksime Ronni ja Haigiga Donau inselile, kus poisid mängisid palli ja ujusid, kus me mängisime kaarte ja chillisime niisama. Siis läksime Mannile vastu, kes ka Viini saabus ning õhtul tegime kambakesi eestlastega pizzat ja ise Baileyst.



Laupäeval oli vaja ära näha kõik Viini tähtsamad ehitised nagu raekoda, parlament, ooper jnejne. Ehk siis jalutasime kesklinnas terve päev kuni lõpuks õhtul suundusime Alfi sünnale :D














Pühapäeval käisime veel ülejäänudes kohtades, mida Maarian kindlasti tahtsis näha, nagu Schönbrunn, Belvedere ja Prater (lõbustuspark, kus on maailma kõrgeim karusell):




Kuna palav oli, siis Haik jahutas end:

Belvedere, kus me käisime ka sees muuseumis, Klimti jt vaatamas.


Maailma kõrgeim karusell:






Pühapäeva õhtul läksime kinno ja siis õhtul jõudsime väsinult koju. Kuna esmaspäeval läks Maarian tagasi Saksamaale ja ta tahtsis kindlasti veel Viinis käia turul ning süüa Sacheritorti, siis nii me tegimegi. Käisime Naschmarktil ja istusime maha Sacheri hotelli, et Ronni ja Mann saaksid kurikuulsat torti nautida :D

Teisipäeval tulid Tanja ja Anti, mille tõttu ma taas lennujaama sõitsin :D Ning ka nendega tegime väikse jalutuskäigu Viini kesklinnas, vaadates üle raekoju, parlamendi, ooperi jt ehitised :) Seekord ma aga väga pikalt nendega jääda ei saanud, sest pidin minema loengusse.

Kolmapäev ja neljapäev on olnud õppimise ja ülikooli päevad... Kuigi ma pean tunnistama, et väga raske on end sellise puhkuse tundega, mis siin viimastel päevadel on tekkinud, uuesti õppimislainele suunata :) Eile, neljapäeval, pärast Haigi kontrolltööd, oli tema Fachschaft korraldanud grillimise, kus me jäime Ronni ja Haigiga ikka pärs kauaks õlut nautima :D Ehk siis õhtu oli lõbus ja pikk.

Vot nii, selleks korraks jälle kõik!
Päikest!