Oh seda pühapäeva...

Täna on pühapäev ja me saime esimest korda Viinis veedetud aja jooksul tunda seda, et poodide kinniolek võiks olla probleem :P Eile mõtlesime küll, et läheme poodi ja ostame tänaseks kõik toidu ära, aga kuidagi tiksus kell märkamatult kuus ja siis olimegi juba hiljaks jäänud. Nii ei jõudnudki me enam eile poodi ja täna me lihtsalt enam ei saa poodi minna, sest kõik on kinni :P Õnneks on meil nädala seest jäänud mõningaid jääke, millest midagi saab isegi leiutada, aga no pühapäevased pannkoogid jäävad täna küll ära, sest piima meil pole :D

Niinii- see nädalavahetus olen ma olnud küll ikka suht laisk, ei eile ega üleeile ei teinud ma midagi... See eest täna pole aga asju enam kuhugi edasi lükata, niiet jah täna on mu ÜlesanneteLahendamisePäev... täitsa pikk päev tõotab tulla, sest mul pole taas õrna aimugi, mida me viimasel nädalal analüüsis käsitlenud oleme :P Aa ja, programeerimistöö läks mul täitsa hästi isegi, sain 22.5 punkti 30-st, millega võib täitsa rahul olla :)

Ega siis midagi, eks ma peangi sukenduma taas raamatutesse ja asuma usinalt tööle...
Soovin kõigele ilusat esimest adventi ja mõnusat olemist!

Mul läheb hästi

Nii nagu lubatud, teen ma täna tasa selle pika augu, mille jooksul ma ei kirjutanud... Viimased nädalad on olnud lihtsalt natuke pingelised ja seetõttu ma otsustasin, et keskenud koolile... Nüüd olen ma aga mega õnnelik, et ka see nädal lõpuks seljataga on, sest see tähendab, et jäänud on ainult kolm nädalat ja ainult üks analüüsi töö ja siis lendangi juba Eesti poole :D juhuu... Üldiselt olen praegu kuidagi suhteliselt positiivne ja mul on tunne, et ma saan hakkama. Viimase analüüsi töö sain 5 punkti, mis on väga hea...Või no mitte nüüd väga hea, aga kindlasti parem kui minu eelmise töö puhul saadud kaks punkti... ja kui arvestada seda, et ka seekord oli läbikukkumise protsent 70, siis olen ma ju eriti tubli, või mis :P Või noh selle töö keskmine punktide arv oli 3.4 ja ma sain viis, niiet juhuu :) Peale selle on mul tunne, et ka programeerimise eksam, mille ma eile tegin, tuli enamvähem isegi välja, täna mingi aeg, peaksid tulema tulemused, niiet eks ma hoia pöialt :D
Selle kõige ülikoolielu juures on aga ainuke asi veel see, et me Haigiga pole leidnud tasakaalu, sest selge on see, et me õpime liiga palju...Eelmisel nädalal ei saanud me vist mitte ükski õhtu normaalsel ajal magama...Haik on selles suhtes veel eriti hull. Ta tuli eelmise nädala jooksul kahel korral alles kell pool neli voodisse... Ja no nii juhtubki meil juba liigagi tihti, et me laseme kahekesi hommikused loengud üle...no lihtsalt kuidagi pole võimalik kell 6.30 ülesse saada, kui nii vähe magamist on seljataga...
Loomulikult see kõik ei tähenda, et me nüüd ainult õpiksime :P Meil on ka nö. oma puhke-momendid... Nendeks on näitkes kõik meie söögipausid :D Kuna meil puudub söögilaud, siis on meil välja kujunenud nii, et me sööme voodis (ma tean, et see pole just väga korralik ja hea harjumus)... Aga me ei söö kunagi lihtsalt niisama, vaid absoluutselt alati vaatame me "sõpru". Need hetked on alati sellised, kui me teeme kõigest sellest koolijurast pausi ja lihtsalt sööme ja naerame... Muidugi jama asi on see, et "Sõpru" pole lõpmatult... ehk teistesõnadega läheb meil juba ma ei tea mitmes ring nende vaatamist... Oeh jah, nad oleksid ikka pidanud tegema rohkem kui ainult kümme hooaega :P

Selle peaaegu kolme kuu jooksul, millal ma siin olen olnud, on mulle Viin väga meeldima hakanud... Ma tunnen end siin kuidagi suhteliselt koduselt ja ma olen kõigega nii ära harjunud, niiet mul on selline tunne nagu ma oleks siin juba kogaeg olnud... Nii naljakas on vahest septembis tehtud pilte vaadata, sest see aeg tundub kuidagi niinii ammu. Selle pisikese aja jooksul olen enda meelest ikka niipalju arenenud. Võtame no näiteks toidu tegemise :D:D Selline nägi välja meie esimene isetehtud toit Viinis (panime valmis lasanje ahju):


Ei mingit salatit, ei mingit magustoitu... ei midagi... isegi kõrvale jõime ainult vett :P Ja kui nüüd vaadat meie praeguseid roogi, no siis ei anna võrreldagi :D
Paneeritud banaanid magustoiduks:


Erinevate täidistega pannkoogid:


Makaronid salati ja kastmega:

Need on ainult mõned pildid asjadest, mida me teinud oleme. Tegelt me oleme teinud veel rohkem ja huvitavamaid asju, aga mul pole neist pilte :) No näiteks eelmisel nädalal me tegime kastaneid... jube nämmad tulid :)
Niipalju siis toidust... point on aga selles, et jah, me oleme arenenud ja tublisti... tunnen ennast palju iseseisvamana ja kuidagi suuremana...kuidagi lahe tunne on, et peab mõtlema absoluutselt kõigele... nagu näiteks lambipirnidele või põrnadalapidele või wc paberile... ükski asi ei tule iseenesest meie koju ;)

Nii mis siis veel, hetkel nagu mulle ei tulegi midagi tarka veel pähe... aa meie Tossu ja Tork (kes veel ei tea, siis need on meie kaktused), neil ei lähe aga väga hästi. Vanaemal oli vist õigus, me istustasime nad liiga suurde potti, ja nüüd nad kuidagi on ära vajunud...alguses kasvasid mõlemad sellise hooga, et me ei osanud midagi halba kahtlustada, aga nüüd nad on juba liiga pikad, ja siis nad nagu kukkusid poolpikali... ehk siis teiste sõnadega me peaksime kohe nad ümber istutama...üleüldse selle lillendusega ei lähe meil väga hästi... ma ei tea kas meie muld on halb või me ise oleme kobad... aga no näiteks kalanhoe ei võtnud ka mitte kuidagi juuri alla pluss tema muld läks sõna otseses mõttes hallitama, ja ka aloe näeb siuke nukker välja...Niiet hetkel me võtsime kalanhoe ja aloe mõlemad mullast välja ja panime vette, et neile uued juured kasvaks ja siis proovime uuesti neid istutada...

Nii, ma nüüd arvan, et tänaseks aga piisab, ja ma luban edaspidi hoolsam olla...
Seniks aga jälle kõike head ja musi-kalli kõigile :)

Varsti-varsti kirjutan põhjalikumalt...

Pole tükk aega kirjutanud ja ka täna teen lühidalt... see on tingitud sellest, et järgi on ainult kaks viimast õhtut, mille jooksul endale programmeerimist natukenegi selgemaks teha ja juba neljapäeval ongi eksam..uihh, päris keeruline kohe... aga see eest ma luban, et reedel kirjutan pikalt ja laialt kõigest, sest siis on mul taas aega.
Kallid-musid kõigile :)

Jätk...

Olen nüüd lõpuks kodus ja täitsatäitsa väsind. Pean homseks vaatama üle oma algebra ülesanded ja nuputama hakkama oma viimast programeerimise ülesannet, milles mul on küll juba täitsa juhe koos... peale selle peaks tegelikult veel analüüsi tööks õppima, sest ka see on juba varsti... niiet teha on homseks palju, aga aega suhteliselt vähe, sest öö tuleb peale... seetõttu teen ka hetkel kiirema ülevaate, et lihtsalt aega nats säästa... igatahes eelmine sissekanne jäi pooleli seal, kus ma ütlesin, et me võtsime endale klögi ja ploome kaasa ja siis läksime jalutama... kokkuvõttes oli täitsa siuke armas õhtu, me võtsime aga endale ette nats liiga suure ringi. Nimelt oli meie eesmärgiks minna raekoja platsini, sest seal pidi olema üks paljudest jõululaatadest. Kui me aga lõpuks raekotta jõudsime (me nats alahindasime vahemaad ühika ja raekoja vahel, mille tõttu kulus meil sinna jõudmiseks ikka oma mitu tundi) oli kell juba öö ja kõik oli suht pime... isegi raekoda polnud valgustatud ja sellest oli nats kohju...
Väga pilte ei teinud, sest nende kvaliteet tuli pimedas suht halb, aga siin on paar tükki meie jalutuskäigu algusest:

Ehk teistesõnadega on need pildid tehtud suht meie kodu juures... Aa, me nägime ju rotti :D Nimelt kui me kõndisime selle tee peal, mis on esimesel pildil, siis järsku jooksis suur rott kohe meie ees üle tee... ta oli nagu ülijulge ja sahistas veel tükk aega põõsaste sees, niiet me jälgisime seda rotikest oma viis minutit.. ma vist polegi kunagi rotti nii lähedalt nii tükk aega näinud :P no igatahes, alguses kui ta ikka meie juurest mööda jooksis, ehmatasin ma ikka väga :D mnjah...
Siin veel üks pilt, mis on tehtud vanalinnas ja kui ma ei eksi on see toomkirik.. ja see oli küll suht lahedalt öösel valgustatud:

Igatahes see jalutuskäik oli selline värskendav, sai korraks argipäevast välja... Kahjuks ei saa ma aga seda sama endale praegu lubada, mis tähedab, et pean koheselt taas õppima asuma... Ja eks ma siis reedel kirjuta, kuidas mul analüüsi töö läks :) Loodame parimat...

Istun koolis...

...ja mul on 45 minutit veel aega enne kui mul hakkab analüüsi übung... kuna mul on täitsa siiber juba 6ppimisest (muide saksa klaviatuuril pole 6-tähte), siis m6tlesin, et kirjutan hoopis siia. Niisiis ega tegelt väga midagi p6nevat polegi juhtunud.. muudkui 6pime Haigiga koguaeg kodus... Nii ongi välja kujunenud, et nädalavahetustel istun mina ühes toas läpaka taga ja tema teises toas oma arvuti taga... laupäeva 6htul otsustasime, et nats tahaks ikka värsket 6hku ka hingata ja nii läksime öisele jalutuskäigule. Tegime endale kuuma klögi (mille me värskelt ostetud termosesse kallasime) ja v6tsime kaasa ka ploome.. oioi, just avastasin et mul on üks ülesanne valesti tehtud, mis tähendab et mul on veel 20 mintsa aega, et see ära parandada, mis tähendab, et ma jätan oma jutu siin pooleli ja 6htul kui koju j6uan, siis jätkan...

Nats lõbusam :)

Ma võin vahel olla ikka nii uinamuina...Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et mul on tuhanded mõtted peas, mida kõike veel teha tuleb, või ma olengi uinamuina ja unustan oma asju igalepoole. No igaljuhul asun asja juurde. Ärkasin täna hommikul nagu alati kell 6.30, panin ennast nagu alati soojalt riidesse, sõin hommikuputru nagu alati metroos ja jõudsin kooli nagu alati kell kaheksa. Kooli minnes oli mul seljas pluus, pusa ja jope :) Vot nii... Kui kell lõi aga kaks ja mu viimane tund lõppes, hakkasin ma paha aimamata oma toolileenilt enda riiete järele kahmama, et end taas soojalt sisse pakkida enne kui ma taas külma märga õue lähen. Selgus aga tõsiasi, et mul polnudki midagi selga panna. Toolil polnud ei mu pusa ega ka jopet. No mis siis ikka, käisin kõik kohad läbi, kus mul täna midagi oli olnud, ja tükk tükk haaval leidsin ka endale kuuluvad riietusesemed. Jope oli programeerimisklassi jäänud ja pusa olin juba pärast esimest tundi maha jätnud, sest selle leidsin enda loengusaalist... Tegemist oli ühesõnaga õnneliku õnnetusega, sest ma leidsin kõik puuduva vähemalt üles, mitte nagu mu pinali puhul, mille asukohta ma eelmisel nädalal ei suutnudki tuvastada.

Nii nüüd siis nats koolist...Eelmine postitus oli nats melanhoolne, aga no igaljuhul olen ma jälle maha rahunenud. Järgmisel nädalal on mul taas analüüsis töö ja no selle pean ma igaljuhul vähemalt viis punkti saama, siis pole veel kõik päris mokas. Eelmise töö kohta veel nii palju, et 80 protsendil ebaõnnestus see, täpselt nagu minulgi, mis näitab, et asi on ikka tegelt ka suht raske... Teadmine, et teistel ei lähe ka hästi, loomulikult ei ole mingi vabandus, aga samas see natuke kuidagi lohutab, sest järelikult pole asi selles, et ma olen täiesti kuu pealt kukkunud...mnjah...

Teate mis...mul ronib ikka üks väike kadedus-uss sees küll. Kade olen teie ilusa pehme lume ja lumememmede ja talve pärast, samal ajal kui meil siin on märg lögane sügis. Iseenesest mul pole sügise vastu midagi ja ta meeldib mulle isegi väga...eriti kui paistab päike ja kui lehed sahisevad jalge all ja kui kõik on nii värviline, aga no see lõputu vihmvihmvihm ja suur tuul ei lähe mulle küll kuidagi peale. Õnneks on juba järgmisest nädalast igalpool jõululaadad avatud, mis ehk korvab selle vastiku ilma ja toob siiski ka siia Viini talvemeeleolu... No eks näis...

Avastanud olen veel ka ühe õnneliku tõsiasja... Aeg läheb ääretult kiiresti ja selle üle on mul ainult hea meel, sest see tähendab seda, et varsti saan ka mina olla paksu lumega Eestis ja näha kõiki oma kalleid inimesi :)

Mnajh...

Sain just teada oma analüüsi töö tulemuse ja ega siin midagi öelda polegi... Sain kaks punkti kümnest ja taas küsin endalt, et keda ma petan? Mida ma õige mõtlesin kui valisin selle ala? Miks ma õpin seda, kui on täiesti selge, et ma hakkama ei saa?
Mnjah, tuhanded küsimused keerlevad mul peas ja taas olen kukkunud sellese kaevu, kus kõik tundub pime... Motivatsioon kadus hetkega...

"Uni brennt" ikka veel...

Natuke siis pilte eilsest demostratsioonist, kust võttis osa umbes 10000 inimest. Tegemist oli rahumeelse demostratsioon-marsiga, mille lõpus koguneti ühe platsi peale ja lava peal rääkisid väga erinevad inimesed, erinevatest ühendustest. Näiteks olid ka kurt-tummad esindatud ja kui üks kurt-tumm "rääkis" ebavõrdsustest ülikoolides ja kui kogu see rahvas viipekeeles plaksutas (ehk siis kättega õhus lehvitas), siis oli ikka võimas tunne küll, sest eesmärk on ju hea ja tulemus loodetavasti ka...

Veits väss...

On kolmapäev ja selja taha on jäänud väsitavad päevad... Kaks päeva järjest pole enne kella kolme magama saanud ja see näitaja iseloomustab vist kõige paremini seda, kui suur on ikka kogu see koormus. Nädala kõige stressakamad päevad ongi teisipäev ja kolmapäev ja kui need üle elada, saab hetkeks jälle rahulikult hingata. Aga see hetk on kõigest illusioon, sest tegelikult tuleb kohe hakata järgmise nädala ülesandeid tegema, sest teisel juhul juhtub täpselt nii nagu mul see nädal juhtus: õppimine ööni ja ainult kolm tundi uneaega...mnjah... Tõesti-tõesti teha on palju ja ülesanded lähevad aina raskemaks. Näiteks eile kui kell oli juba kaks ja väljas valitses pilkane pimedus, istusime meie Haigiga voodil ja püüdsilme lahendada minu programmeerimise ülesandeid. Neljast kohustuslikust suutsime ära teha ainult kaks, kuni lõpuks ma lõin käega (uni oli juba liiga suur) ja läksin selle peale välja, et mind ei küsita. Õnneks mul vedaski ja mind ei küsitud :) Aga siiski see, et ma isegi enam programeerimisega ei saa päris üksi hakkama, on nats hirmutav... kui juba programeerimisest rääkida, siis me saime oma tööd tagasi ja ma sain oma mitte töötava programmi eest saksa kolme (eesti mõistes siis nelja) ja ma olen täitsa rahul..oleks võinud hullem olla...

Peale õpimisrohke teisipäeva ja õppimist täis esmaspäeva ja õppides mööduva pühapäeva jääb mu selja taha ka täiesti õppimisvaba laupäev, mis oli täitsa tore. Nimelt oli siis Halloween ja loomulikult läksime ka meie seda tähistama. Linnas võis kohata kõiksuguseid vampiire, koletisi ja teisi hirmuäratavaid olendeid ja kokkuvõttes kujunes õhtu täitsa toredaks. Muidugi magama saime me alles kella kuue paiku hommikul, mis pikas perspektiivist pole just väga kasulik, aga no vähemalt oli meil tore.

Ega rohkem polegi midagi uut ja huvitavat, millest siin väga pajatada. Ülikooli ülestõusu kohta veel ehk nii palju , et demostratsioonid jätkuvad ja kõik läheb aina suuremahulisemaks. Nüüd pole sellesse kaasatud mitte enam ainult ülikoolid, vaid ka tavalised koolid ja ka lausa lasteaiad. Näiteks homme peaks olema jälle meeletult suur aktsioon (nagu eelmisel neljapäeval) ja ka see hõlmab endas massidemostratsiooni. Niiet põnev-põnev...äkki hakataksegi veel maailma muutma :) Seda kõike kajastatakse hetkel Audimax-Aufstandina (tõlkes: Audimaxi ülestõus) ja kõige fenomen on see, et otsest juhti sellel ülestõusul pole, aga samas on kõik väga hästi korraldatud. Kõik olulised asjad otsustatakse koos ja kõik võivad oma arvamust avaldada...Ehk siis kogu see asi on vägagi inteligentne :)

Aga jah, nagu ma alguses mainisin, siis peaksin tegelt hoopis õppima, sest kui ma juba praegu alustan, siis on ehk järgmine nädal nats kergem.

Peadse jällekirjutamiseni!