"Uni brennt!" *

Tudengite mäss on Viinis täies hoos. Kuskil nädal aega tagasi võtsid tudengid Viini ülikoolis spontaanselt enda kätte kõige suurema ja tähtsama saali, et nõuda koos paremaid õppimistingimusi, rohkem õigusi, ja võimalusi kõigile. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis õppetööd seal pole saanud praktselt toimudagi. Meie ülikoolis pole kõik nii suurejooneline, aga samamoodi on üks ruumidest enda kätte võetud ja seal toimuvad ööpäevad läbi (jah tõesti ka öösel) erinevad diskussioonid, nõudmised, arutlused ja kõik seesugune. Tudengite mässuga on kaasa läinud juba palju erinevaid ülikoole üle kogu Austria ja Viinis kulmineerus kõik see minu meelest eile, kui ametlikude arvude kohaselt 15000 (mina olen ka kuulnud et kuskil 50000) tudengit kogunes Viini kesklinna, käes ruuporid, plakatid, viled, ning siis hakkas streik. Marsiti meeletut lärmi tehes, nõudmisi esitades, haridusministrit halvustades läbi terve Viini ja siis mindi veel edasi Audimaxi (Viini ülikooli kõige suuremasse loengusaali). Niikaua ei anta seda ruumi tagasi, kuni tudengite õigusi aksepteeritakse ja nende nõudmistega tegelema hakatakse. Kahjuks ei ole ma saanud sellesse teemasse väga süveneda, sest mul on ka ilma selle mässuta olnud hullumeelne nädal (kaks testi ja 20 ülesannet, millest hetkel enamus, välja arvatud homne analüüsi töö, juba selja taga), aga siiski läksin ma eile Haigiga kaasa ja kogunesin kella viieks ülikooli ette, et siis kõigiga kaasa marssida. Mina läksin aga kuskil kahesa paiku koju ja seda kõige põnevamat osa ei näinud. Haik aga näiteks tuli vist alles kella kahe paiku öösel, pluss tema on olnud ka nendel istugitel meie ülikooli saalis, mis on tudengite poolt enda kätte võetud. Kuna ma ei oska väga hästi eilset demostratsiooni kirjeldada, püüdsin leida mingeid youtube linke, mis pole küll väga head, aga no ehk annab mingit aimu kui suur see eile kõik ikka oli:
http://www.youtube.com/watch?v=0NJW7Cmes0U
http://www.youtube.com/watch?v=Zz2r_XL5Ny4

Nojah, nats siis ka minu nädalast... Ülesanded sain tehtud ja ise olin kohe päris rahul. Analüüsi Übungites mind õnneks ei küsitud, aga lineaarse algebra Übungites pidin minema tahvli ette. Kahjuks olin ma selle konkreetse ülesande teinud aga poolikult. Ma tõestasin teatud asja ainult ühte pidi, aga ma ei teadnud, et sellisel puhul tuleb alati mõlemat pidi tõestada. Teiste sõnadega sain ma oma esituse eest tahvli ees miinuse... Mnjahh.. ja ega mu programmeerimise töö paremini ei läinud. Esiteks jäin ma 15 minutit hiljaks ja selletõttu olin ma juba nii närvis, et raske oli keskenduda, ja teiseks ei leidnud ma loomulikult oma viga üles, mis tähendas seda, et programm, mille me tegema pidime, ei läinud mul tööle...
Homme on siis õudne-õudne mata analüüsi töö, mille tõttu ma tegelikult peaksingi nüüd õppima asuma :) Eks ma siis annan teile teada, kuidas see mul läks :)

Seniks, kõike head!

*"Ülikool põleb" - see on loosung, mida võib hetkel igaltpoolt leida (flaieritelt, plakatitelt, ajalehtede pealkirjadest)

Mandariinid, tee ja laud täis õpikuid...

Täna kui ärkasime, läksime taas poodi ja seekord lausa nimekirjaga.
Miks nimekirjaga?
Sest me pidime kolme päeva toidu ära ostma. Selleks puhuks tegime aga selge plaani, mida me igapäev sööme.
Miks pidime kolme päeva toidu ära ostma?
Sest pühapäeviti on poed alati kinni ja sellel esmaspäeval on austerlastel rahvuspüha, mille tõttu on taas poed kinni.
Mis meie söögi-plaan siis tänaseks ette nägi?
Täna tegime ISE šnitslit :D täitsa nagu päris tuli... ja kõrvale tegime kartuliputru ja salatit. Me oleme nagu juba päris kokad :D


Ülejäänud päev on aga läinud õppides... Jah, me ostsime mandariine ka (kuigi nende ostmist meie plaan ette ei näinud) ja just need mandariinid ongi kogu aeg mul kõrval olnud, kui ma samal ajal püüan dešifreerida seda, mis mul vihikus seisab. Pluss muidugi tee, mida Haik mulle pidevalt teeb :) kuum tee, mille pideva joomise tõttu, mul tervis ka juba parem...nohu on veel ikka päris suur (öösel täitsa raske uinuda), aga näe kurk enam ei valuta. Kurgu tervenemises võib ka veel süüdistada sidruni-sibula-mee segu, mida ma siin paar päeva olen uhkelt söönud ja mis mulle täitsa isegi maitseb :D

Mnjah... mandariinid (mille lõhn tekitab minus jõulutunde), tee (mille joomisest ma vist kunagi ära ei väsi) ja õpikud (mis on täiesti kaootiliselt mu laua peal lahti) on minu tänast päeva saatnud.

Käes on neljapäev...

... ja ma olen veel elus :D Järelikult elasin need kaks jubedat päeva üle. Ei saa mainimata jätta, et vahepeal olin ikka väga paanikas ja endast väljas ja allaandmine käis mõtteist läbi, aga nüüd olen jõudnud endaga kokkuleppele, et ma proovin pool aastat ja siis vaatan, kas läheb paremaks, kas ma hakkan rohkem aru saama, kas mul tuleb välja... ja sellest tingituna otsustan edasi... Lihtsalt kuidagi väga hirmutav on, kui ma vaatan oma ülesandeid ja ma ei oska ühtegi teha ja ma tean, et need peavad mul järgmiseks päevaks 65% ulatuses tehtud olema. Veel tekkisid mul ka kõhkulused, kui sain teada, et üks poiss, kellega ma nats olen suhelnud, vahetas ülikooli, sest tehniline matemaatika oli ikka liiga jube...jah, teisipäeval teda juba enam polnud... ja siis ma mõtlen, et kui juba austerlased vahetavad, mida mina siis seal veel teen?? Ma pean mitte ainult selle matemaatikaga tegelema, vaid ka pidevalt kõike endale tõlkima... ja nii jäävad ka ju teatud asjad kahe silma vahele ja ma ei saa õiget informatsiooni kätte. Ja siis muidugi kõigele lisaks ütles mulle see matafriik, kes pidi mind aitama, et ma peaksin ikka topelt üle mõtlema, kas see ala on mulle õige, kui mul juba praegu nii raske on... Kõik need tegurid kokku tekitasid minus täieliku paanika... Õnneks on mul supper pere, kes kõik on nii toetavad.. emme sõnadest piisas, et ma rahuneksin maha, ja ka õeke ja issi olid ka nummid. Aitäh!

Mnjah, täna oli kergem päev, ainult kolm loengut... Käisin pärast seda poes, ostsin süüa, koristasin kodus nats ja nüüd kirjutangi blogi.. Kuigi kell on alles üks ja mul on teoreetiliselt terve päev nüüd vaba, pean ma ikka õppima vist asuma, sest järgmisel nädalal on mul kaks tööd ja need tuleb positiivelt ära teha :)

Aga enne kui asun õppima midagi, mida ma ei teagi, kuidas õppida, teen vist endale miskit süüa :D
Niiet head isu mulle!

Kiire ülevaade

Ma tean, et ma pole nüüd paar päeva jälle kirjutanud, sorri! See tuleb nimelt sellest, et esiteks pole mul väga enam millestki kirjutada (tekkinud on nö. päeva-rutiin ehk siis ma ei tee eriti midagi uut ja huvitavat) ja teiseks, sest päevad lähevad tänu paljudele kohustustele päris kiiresti.

Väikese ülevaate aga eelmistest päevadest annan ikkagi. Reedel läksime me taas välja. Seekord oli elektrotehnikute pidu. Terve elektrotehnika instituut oli muutunud jällegi peoruumiks, kust ei puudunud ei arvukad baariletid ega ka erinevad diskosaalid. Inimesi oli massiliselt ja taas oli meil hästi tore. Jõudsime alles vist kella kuue paiku koju, mis tähendas muidugi seda, et laupäevast sai selline rahulik päev. Kusjuures me ei maganudki laupäeval kaua. Algne plaan oli, et nädalavahetusel oleme me hästi produktiivsed ja õpime. Aga minul see väga ei õnnestunud. Ma proovisin lahendada nii analüüsi kui ka lineaarse algebra ülesandeid, kuid tulutult. Kokku kahekümnest suutsin ära teha kaks... Kui olin alla andnud nende ülesannetega, asusin vaatama programeerimise ülesandeid, kuid ega ka need lihtsamad polnud. Seetõttu küsisingi Haigilt abi ja meil kulus kolm tundi esimese ülesande lahendamiseks. Selline oligi laupäev. Pühapäevad on meil pannkoogi päevad. Oleme iga pühapäev teinud pannkooke ja see on saanud meil kui rituaaliks. Esimest korda tegime pannkooke singi-juustuga, teine kord olid meil tavalised magusaid pannkoogid (moosi ja meega) ning see pühapäev tegime pannkooke tuunikalaga. Nämma :D Kui nüüd see ära jätta, et me tegime pannkooke, siis ülejäänud päevast püüdsin lahendada ikka veel ülesandeid. Kuna analüüsi ja algebra puhul olin alla andnud, siis alustasin kohe programeerimisega ja ma sain need kõik tehtud, mille üle olen ma jällegi väga uhke. Kuigi mul kestis nende tegemine kaua (umbes kaheksa tundi või isegi rohkem), on mul vähemalt üks kohustus kaelast ära. Neid ülesandeid on lausa lust teha, sest ma umbes tean, mida ma teen, aga no mõlema teise puhul pole mul halli aimugi. See on nats hirmutav, sest juba homseks peavad mul olema tehtud analüüsis vähemalt 7 ja kolmapäevaks algebras teised vähemalt 7 ülesannet...ning mul pole mingit plaani, kuidas ma need kõik ära teen, sest ma tõesti ei oska. Eile aitas Krista mind analüüsi ülesannetega ja sellest oli tõesti abi pluss ma saatsin kirja selle mata järeleaitamise osas ja loodan väga, et ma saaks juba homme esimest korda temaga maha istuda, sest siis me saaks ehk ka algebra ülesanded ära teha... Kokkuvõtteks: mulle ei meeldi teisipäev ja kolmapäev, sest siis on ülesannete tunnid :D Kui need kaks päeva üle elada on kõik korras nagu Norras :D

Ma kirjutaks veel, aga mul hakkab nüüd juba poole tunni pärast mata loeng ja ma sõidan ülikooli täpselt pool tundi, mis tähendab seda, et mul on viimane aeg panna ruttu-ruttu end riidesse ja joosta bussi peale :)

Kui ma varem uuesti ei kirjuta, siis neljapeval kirjutan kindlasti, sest siis on mul vastik teisipäev ja vastik kolmapäev selja taga :D
Seniks kõike head!

Trallalalaa

Põhjus: Ilma on vastik-vastik-vastik!
Tulemus: Jalad on läbimärjad ja püksid põlvedeni vettinud.
Järeldus: Tuleb minna poodi ja osta endale mütsid-kindad, sest sügis on käes.

Jah, selline oligi tänane päev. Hommikul kui ukse lahti tegin ja õue läksin, ootas mind ees lörtsi moodi vihm, mega suur tuul ja langenud õhutemperatuur. Ilmaga võideldes jõudsin siiski kooli, kus sai kolm tundi soojas olla. Kuid pärast seda oli ilm minust ikka tunduvalt tugevam. Pidin käima postkontoris ja otsima pangaautomaati ja selle aja jooksul olin ma ikka täitsa märg ja läbi külmunud. Sellest tulenevalt otsustasin suunduda otsekohe H&M-i, kust ma ostsin endale kindad, mütsi ja paksud sukapüksid, niiet nüüd olen ma hästi varustatud :) !

Täna käisime me ka muidu Eesti Saatkonnas, mis oli päris lahe. Algne põhjus oli valimine. Kahjuks tuli aga välja, et saatkond ei korralda kohalike omavalitsuste valmisi, mis tähendab, et me jäime hiljaks. Me oleks pidanud valima läbi neti, aga kuna meil polnud id-kaardi lugejat, siis me ei saanud seda teha...sellest on natuke kahju, sest ma oleks nii tahtnud valida, aga eks peab siis lihtsalt ootama 2011 aastani, sest siis on parlamendi valimised. Valimistega läks küll nihu, aga saatkonnas oli siiski tore, sest esiteks saime me rääkida eesti keeles, teiseks andisme sinna oma andmed, niiet nüüd me saame teada, kui mingid kultuuri asjad toimuvad ja kolmadaks, sest me saime teada, et Viinis on kuskil kolmkümmend eestlastest üiõpilast, kellaga võiks ühendust võtta. Igatahes tekkis selline hea kodune tunne :D

Nüüd ma peaks aga asuma õppima, sest niinii palju on teha ja tegemiste hulk muutkui kasvab.
Aa jaa, mu suur rõõm enda tehtud programmide üle oli asjatu, sest kolmapäeval tuli välja tõsiasi, et ma tegin nad kõik puhta valesti :P Ma olin nagu nii rahul endaga ja seetõttu tõstsin ka ülesannete tunnis käe, sest keegi pidi igat ülesandeks jäetud programmi ette näitama ja siis kui ma läksin näitama, et mis ma tegin ja kuidas see töötab, siis ütles õpetaja, et minu source-code on küll õige, aga me pidime seda teistmoodi lahendama...niuu-niuu. Kõige lollim, et ma ei saa üldse aru, kuidas see teistmoodi on :D Aga no jah, eks ma siis püüan järgimine kord pihta saada :)

Praeguseks aga jälle kõik,
tervitan!

Aeg möödub õppides!

Ja see on ka põhjus, miks ma ei saa enam vist nii põhjalikult alati kirjutada või ka nii tihti. Hästi palju on vaja teha ja nii paljust peab aru saama... täna just kirjutasin ühele tehnilise matemaatika doktorandile, kes pakkus järelõpet ja sain teada, et tunni eest küsib ta 25 eurot... aga ma arvan, et mul on seda tundi vaja küll, sest ma tõesti tahan aru saada...

Homme on mul esimene mata analüüsi harjutuste tund ja selle puhul saime me kümme ülesannet, millest ma oskasin ära teha täpselt kaks... päris õudne, õnneks esimesel korral ei kutsuta kedagi tahvli ette ülesandeid lahendama, niiet selle võrra on ehk kergem. Seevastu kolmapäeval on aga juba lineaarse algebra ja programeerimise harjutustunnid, kus meile antud ülesanded on juba kohustuslikud. Nii ma veedangi hetkel kõik oma vabad tunnid ülesandeid lahendades. Ma peaks mainima, et kõige edukam olen ma vist programeerimises :P Seal suutsin täitsa ise teha juba esimesed kolm pisikest programmi ja kuigi nende tegemine on siuke nikerdamine, pakub see mulle täitsa huvi :D

Ma lähengi nüüd tagasi õppimise juurde, kuigi kell on juba varsti öö ja targem oleks vist hoopis magamise peale mõtlema hakata...

(Muideks: ka meile saabus nüüd sügis. Hommikul otsisin kummikud välja ja panin kilejope selga, sest vihma sadas)

Mõnus nädalavahetus

Meilegi on siia sügis saabunud. Taevas on sombune ja pilves ning temperatuurid ka juba väiksemad. Aga kui ma kuulsin, et Eestis olid juba miinus kraadid, siis sellega võrreldes on meil ikka soe :)

Eile me käisime Haigiga väljas. Füüsika Fachschaft korraldas ülikoolis peo ja sinna me kella kümneks platseerusimegi. Alguses olin selle ürituse suhtes nats skeptiline, sest väsimus oli ikka suur. Aga kokkuvõttes peaks mainima, oli meil väga tore. Rahvast oli palju ja nii naljakas oli näha, et need samad koridorid, mida mööda ma loengusse lähen, olid muutunud täielikuks peopaigaks. Naljakas oli ka siis kui Haigi programeerimise õpetaja talle baarileti tagant õlu ulatas. Ühesõnaga oli koht täis õpetajaid ja tudengeid, kes kõik koos lõbutsesid. Niisiis oli meil väga tore, jõime õlut, tantsisime ja naersime. Kui me kolme ajal otsustasime koju minema hakata, siis avastasin aga kurva tõsiasja: minu nummi kampsun oli ära varastatud...niuu, aga no täna ostsin endale H&M-ist uue sooja kampsuni, niiet külma ma ei jää :)
Kojuminek oli omaette sündmus. Haik tuli geniaalsele ideele minna ratastega, selle asemel et oodata ööbussi. Mõeldud tehtud. Võtsime Citybiked ja asusime teele. Kokkuvõttes tähendas see aga seda, et 30 minuti asemel kulus meil rohkem kui 2 tundi, et jõuda koju :P
Täna me siis magasime ennast välja ja kohe pärast ülesärkamist, otsustasime minna poodi. Ostsime endale süüa ja mulle siis uue kampsuni ja nii oligi.

Hetkel lükkan ma edasi õppimist. Teen kõike muud kui seda, mida ma peaksin tegema...aga samas on päris hea ka lihtsalt varbaid liigutada :) eks ma siis pean homme tubli olema ja kõik tegemata asjad ära tegema :)

Väike mõttetera :)

Vanaema saatis armsa meili ja selle lõpp on mulle väga vajalik... tundsin, et peaks selle ka siia kirjutama, siis on see mul alati silma all:

"Olen õppinud võtma iga päeva sellisena, nagu ta on, ja mitte lisama sinna homse kartmisest tulevat vaeva." (Dorothi Dixi)

Aitäh vanaema :)

"Naerata, Kadri, Naerata!"...

... nii ütles mulle Ronni Eestis, kui ma rääkisin talle, et ma kardan, et ei leia sõpru Austrias. Sellest lausest on saanud nüüd mu moto. Tuletan endale seda meelde, kui olen kurb, tuletan endale seda meelde, kui koolis on raske, tuletan endale seda meelde, kui istun ja ootan loengut. Ma ei saa nüüd öelda, et ma olengi pidevalt naerul näoga, aga igatahes läheb mul tuju alati heaks, kui ma neid sõnu endale ütlen. Eile kui mul tekkis esimest korda selline koduigatsuse moodi asi ja mul pisarad mööda põske jooksma hakkasid, läksin peegli ette ja ütlesin endale kõva häälega "naerata" ja nali naljaks, see toimis. Tuju läks kohe paremaks ja mul polnud enam nii kurb...

Nüüd siis natuke minu tegemistest. Eile oli mul programeerimine või no selline sissejuhatus pigem (kuid me isegi tegime tunni lõpus esimese miniprogrammi). See oli päris huvitav ja mulle isegi meeldis. Kõik läks aga nats liiga kiiresti, ma ei saanud rahus proovida ja katsetada. Ja kui Haik poleks mulle eelmisel õhtul rahulikult kõike seletanud ja sellist sissejuhatavat asja teinud, poleks ma vist eile tunnis tuhkagi aru saanud. Niiet selles suhtes on mul vedanud: mul on kodus Haigi näol isiklik programmerimisõpetaja, mille tõttu ei tundu mulle see aine enam nii õudne. Loomulikult on mul palju küsimärke ja palju asju, millest ma veel aru ei saa, aga küll ma varsti hakkan saama. Nii palju siis programeerimisest. Mata analüüs ja lin. algebra on sellised nagu nad on koguaeg olnud, lihtsalt ainult analüüs läheb aina segasemaks. Ma olen alati arvanud, et matemaatikud on sellised konkreetsed tüübid, kes mõtlevad sirgjooneliselt ja kellel on kõik kontrolli all. Aga kui ma meie mata analüüsi õpetajat vaatan, siis tema on kõike muud kui minu ettekujutus matemaatikust. Tal pole süsteeme, susiseb omaette, kõik on väga ebamäärane ja kogu see tund on selline virr-varr. Ja kui keegi minult küsiks, et mida me seal nädala jooksul igal hommikul teinud oleme, siis ma oskaksin ainult õlgu kehitada :D

Nii palju lahtiseid küsimusi on ja seetõttu tundub kõik nii keeruline. Ma pole veel ikka pihta saanud, kuidas teha programeerimise ülesandeid kodus, kui mul on windows mitte unix, ma pole veel ikka aru saanud, kus ma peaksin leidma analüüsi harjutused, mis enamustel on juba olemas, ma pole veel ikka aru saanud, kuidas ma saan endale mingisuguse accounti, mida mul on tingimata vaja ja loomulikult pole ma veel ikka aru saanud, mida ma üldse mata analüüsis parasjagu õpin :P. Palju lahtiseid küsimusi nagu ma juba ennist ütlesin... Kuid täna ma otsustasin, et kirjutan kõik küsimused paberi peale ritta ja lähen homme selle paberiga tehnilise matemaatika fachschafti (igal instituudil on oma fachschaft, see on nagu õplasteühendus, kes konkreetse intstuudi/fakulteedi tudengite eest seisavad) ja siis hakkan neid seal pommitama... lihtsalt sellepärast, et mul pole enam aega mitte aru saada.

Aa ja, kui ma juba fachschafti mainisin, siis mainin ka eilset üritust. Nimelt meie fachschaft korraldas eile koolis tehnilise-mata-esimese-semestri-tudengite-õhtu. Seal sai tasuta spagette ja makarone + sai tundma teisi, kes sama asja õpivad. Täitsa tore oli, sest nüüd on mul juba paar tuttavat nägu ja nime. Peaks mainima, et inimesed on väga sõbralikud, pean vaid lihtsalt ise avatum olema. Iseenesest on aga kõik väga abivalmid, niiet see on tõesti armas.

Tänaseks aga taas kõik. Õhtul on meie ühikas jälle pidu (iga teisipäev ja neljapäev on) ja täna, kui ma õigesti flaieri pealt nägin, peaksid kõik kokteilid tasuta olema. No igatahes läheme vaatame, mis toimub...iseasi kas sinna ka jääme, aga ühe tasuta mochito võtaks küll :D

Seniks aga kõike head!

Tervitused palavast Viinist :)

Saatuse iroonia :D Just siis kui ma saan teada, et mu euroopa ravikindlustuse kaart on kehtetu, on mul plaan minna arsti juurde (nii oma varba kuika silma pärast). Varbaküüs kasvab taas sisse ja see teeb nii haiget, punetab ja paistetab. Sellele lisaks läks mu silm ka veel eile paiste ja ka see teeb jubedalt haiget (ma kahtlustan, et mul on taas odraiva)... Mnjah... silmaga loodan ma veel ise hakkama saada (ostsin endale apteegist mingeid silmatikasid, pluss kodus on mul ka aloe vera gel, mis ka ehk nats leevendab), aga no varbaga võitlemine ei tule mul vist küll üksi välja. Ravim, mille ma selle tarbeks ostsin, ei tundu aitavat ja küünt ei saa ma ka enam eriti painutada, sest asi on juba valusaks ja mädaseks läinud... Väkk..

Aga no mis ma ikka vingun :D Eks ma siis homme lähen esimese asjana kooli, võtan sealt tõestuse, et ma käin TUW-s ja siis saadan selle Eestisse... Ja siis peaks mul taas kindlustus olemas olema :) juhuu... loodan, et niikaua olukord lihtsalt valusamaks ei lähe :)

Igatahes nüüd siis tänase päeva kohta. Olen taas koolis arvutiklassis ja ootan Haiki, sest tal on see õhtune kordamistund, mis ta endale võttis. Kui tal läbi saab lähme koju ja proovime teha kartuliputru (oma uue pudrunuiaga) :D:D Me nimelt tulime just IKEA-st ja ostsime endale pudrunuia, vispli, riivi ja kulbi :P niiet nüüd oleme me köögis varustatud :P

Enne IKEA käiku oli mul kolm tundi ja kahetunniline paus. Tundideks olid nagu ikka lineaarne algebra ja mata analüüs ja siis lineaarse algebra "Repetitorium" , mis on nagu küsimuste tund. Ja nagu alati, ei midagi uut, on mata analüüs jubeee. õnneks pole ma ainuke, kes mitte tuhkagi aru ei saa.. mitte keegi ei saa, niiet see nats lohutab (mitte, et ma oleksin kahjurõõmus aga ikkagi :P)

Homme on mul programmeerimise "Übung" (harjutused) ja seda ma nats kardan, aga samas ootan huviga, milline see välja näeb. Grupis on 18 inimest, niiet selline pisike kambake võrreldes tavaliselt loengutes osalejatega.

Aga tänaseks siis jälle kõik.
Kallid!

Õhtu saabus.

Kuna eelmine postistus oli suhteliselt lühike, siis mõtlesin, et lisan siia nats veel midagi. Supp muide polnud just meie kõige parem saavutus. Aga no kõhu sai täis ja eks me peamegi katsetama erinevaid asju, sest just nii saame teada, mida kui palju panna. Ja ma peaks mainima, et me muutume Haigiga aina osavamaks. Igapäev suudame juba välja mõelda erinavaid toite, mida teha ja siiamaani pole me veel pidanud ennast kordama.

Tänase päevaga läks meie toidutegemine veelgi kergemaks, sest me saime ome 20 kilose abipaki, millest jätkub meile küll vist terveks aastaks :D:D:D Suur aitähh, nüüd oleme me päästetud, sest siinsetes poodides on lausa võimatu käia. Ükski pakend pole tuttav, ükski piim pole 2.5 protsendine, ükski juust pole hea eesti juust, ükski leib pole päris leib ja nii edasi. Aga jah, nüüd oleme me hästi varustatud. Lausa nii hästi, et kõik asjad ei mahtunud isegi meie köögikappi, vaid me pidime need asetama elutoa riiulitele:



Igatahes jah, suuur-suur aitähh taas paki eest! :D

Hmm, mis siis veel uut on juhtunud... Aa, täna nägin ma esimest korda kontrolöri. Mõtlesimegi juba, et kas tasub üldse piletit osta. Aga näe tasus, sest kontrolörid isegi eksisteerivad. Alguses käis judin läbi küll, kui keegi naine palus pileteid näha, aga siis võtsin rahus südamega oma rahakoti välja ja näitasin talle oma semesterticketit :D

Nojah, ja ega siin muud midagi uut tegelt polegi. Vahepeal, see oli vist laupäeval, küsiti meilt taas, et kas me räägime ungari keelt. See kord oli küsijaks pitsapoiss...kuid nüüdseks oleme juba sellega harjunud ja vastasime rahulikult, et tegemist on tegelikult eesti keelega.


Lõpetan oma postituse taas suvise pildiga. (Käisime üks päev Schönbrunneri lossi vaatamas, pilt on selle juures tehtud)



Ja nüüd ma siis lähen õppima, vaatan kõik täna loengutes tehtu üle.

Tervitused külma Eestisse ;)

Lõunapaus

Täna oli mul lineaarne algebra ja taas mata analüüs, kahe tunni pärast hakkab mata kordamine. Lineaarsest algebrast jäi täitsa hea mulje. Õpetaja tundus hästi asjalik ja rääkis korralikku saksa keelt ja tal oli süsteem. Seletas rahulikult, tegi sissejuhatuse ja puha ja lausa lust oli seal tunnis olla. Mitte nagu mata analüüsis, mis on jube. Õpetajal pole mingit kontsepti, kritseldab lihtsalt järjest minegeid märke ja tähti tahvlile, ise ka vist arusaamata, millest täpselt jutt käib. See 45 minutit venis nagu viis tundi ja terve tunni jooksul lihtsalt kuulasin, kuidas saksakeelsed sõnad mu kõrvust mööda vuhisesid, ja püüdsin kõigest väest kõiksugust seosetut kritseldust tahvlilt endale vihikusse kopeerida. Eks siis tuleb jälle täna õhtul maha istuda, kõik uuesti läbi lugeda, mingeid seoseid otsida ja kodus endale asi selgeks teha.

Hetkel on mul veel poolteist tundi aega ja siis tuleb taas kooli minna. Haik tuli ka just koju, niiet nüüd me hakkame suppi tegema. Või no vähemalt proovime ja siis hiljem räägin, kuidas välja tuli.

Hetkel siis jah selline lühike sissekanne,
aga kõike head!

Esimene päev, esimesed loengud!

Kõik tundub mulle kui hiina keel, tääitsa jube. Niisiis algame algusest. Ülikool hakkas mul tunniga, mille nimeks on "Analysis". Ma olin juba varakult loenguruumis, et leida hea istekoht. Nimelt pool tundi varem istusin ilusasti kolmandasse ritta (15 minutit enne loengu algust oli juba saal pilgeni täis, niiet ma olin päris kaval, et nii vara tulin). õigepea istus mu kõrvale üks tore poiss, kellega me siis rääkima hakkasime. Ta oli selline väga abivalmis ja kui ta nägi, et ma vaatasin tahvlile täiesti abitu näoga, siis püüdis ta mulle lahkelt kõike seletada. Pluss ta ütles, et kui millalgil abi läheb vaja, siis ma võin alati küsida. See on hea, sest ma arvan, et abi läheb mul vaja ikka kuhjaga, sest kõik on niiiiii teistsugune ja uus. Nii tagasi tunni juurde. "Analysise" õpetaja oli see, kellest ma kartsin, et midagi aru ei saa. Ja mul oligi õigus. Esiteks tema hääldus on tääitsa jube ja teiseks ta räägib nii kiiresti ja ülde võtab teemat ülikiiresti edasi. Ei mingit sissejuhatust, ei mingeid seletusi, vaid lihtsalt mingid tähed ja märgid ja definitsioonid ja kritseldused, mida on suht raske jälgida, kui sa ei saa aru, millest jutt ülde on. Alguses sain isegi veel pihta, aga kui ta hakkas tõestama mingit väidet, no siis läks ikka täitsa käest ära. Eks ma pean nädalavahetusel vist rahulikult maha istuma ja süvenema. "Analysis" tundub aga võrreldes programmeerimisega isegi tehtav, sest too oli hoopis võõram. õpetaja tundub siuke karm, kes nalja ei mõista, ja juba kahe nädala pärast on meil kirjalik töö. Ühe korra tohib harjutustest puududa ja kui on juba kaks puudumist, siis lendan ülikoolist otsejoonest välja, ei mingeid erandeid. Peale selle on see prgrammeerimine mulle niiiii võõras. Ta hakkas oma loengut pidades kohe minu jaoks täiesti võõraid sõnu loopima, millest ma tuhkagi aru ei saanud. Vaatasin lihtsalt napaka näoga tema Power Pointi esitlust ja kirjutasin endale vihikusse küsimärke... Oehh, aga ehk läheb veel mingil hetkel kergemaks. Pean lihtsalt kodus hakkama nats eeltööd tegema.

Nii palju siis tundide kohta, mis mul täna olid. Üldiselt mu tunniplaan läheb ikka väga pikaks ja mahukaks. Alguses jäi mulle küll mulje, et mul on ainult kolm tundi, aga tegelt see pole nii lihtne. Pluss muidugi see, et tunniplaan ei tule üldse ilus ja ühtlane. Nimelt peame me teatud ained endale ise kuidagi mahutama. Ja need ained toimuvad gruppides. Ehk siis sama asi aga näiteks 6 erinevas grupis, mis kõik on eri aegadel. Kui sul veab, saad sellise grupi, mis sobib sulle ajaliselt täselt, kui ei vea jääb paari tunniline auk, kui üldse ei vea, saad grupi, mis on üldse pärastlõunal. Mul aga eriti ei vea. Ühte gruppi ma pole üldse aega saanud, sest kohe kui internetis selle aine gruppidesse registreerimine avati, jooksis mul nett kokku. Kõik inimesed tormasid otsejoones endale parimat aega leidma ja nii ei toimindki enam ükski server. See tähendas, et kui ma järgmisel hommikul vaatasin, olid kõik grupid juba täis. Täna valmistasin ennast aga paremini ette. Programmerimise gruppidesse registreerimine avati kell viis ja mina olin viis minutit enne viite juba valmis parimat aega krabama. Istusin netis ja ootasin. Ühe minutiga oli taas parim grupp juba läinud. Aga õnneks oli ühes teises grupis veel kaks vaba kohta, millest ühe ma sain. Mul jääb nüüd küll ühe tunnine auk, aga see pole nii hull kui oleks võinud olla. See süsteem siin on üldse suht keeruline ja seda on raske teistele seletada.. aga no jah, põhimõtteliselt tahan lihtsalt öelda, et suht raske on saada seda, mida sa tahad...

Nüüd tuleb nädalavahetus ja plaan on natuke puhata, natuke koristada, natuke pidutseda ja natuke õppida. Tuleb leida selline tasakaal, siis ei lähe õppimisest päris lolliks. Mind täitsa huvitab, kuidas see kõik välja hakkab nägema ja kas mu hirmudel on ka alust.

Aga jah, nüüd ma lähen. Haigil peaks ka varsti lõppema (tal võttis endale nimelt mingi mata kordamis loengud, mis aga on suht hilja, nt täna kella kaheksani) ja siis me lähme koos ühikasse ja teeme endale midagi süüa.

Igatsen juba näha kõiki, kes on Eestis, aga õnneks ei jõua sellise tempo juures üldse nukrutseda, niiet seegi hea.

Armastan!

Oh kooliaeg, oh kooliaeg :)

Istun Viini Tehnilise Ülikooli arvutiruumis ja seljataga on esimene tutvustav päev. Hirm on nahas ja päris õudne tundub kõik see värk, mis mind ees ootab.

Tänane päev hakkas varajase ärkamisega (kell kuus helises kell), mille tõttu oli aga hommikul mõnusalt aega. Jõudsime Haigiga rahulikult oma asjad pakkida ja ühisköögis endale iisegi kaks muna keeta (kusjuures söögiharjumused hakkavad meil juba paranema, nt. eile tegime ise piimasuppi, mis oli täitsa nagu päris). Väljusime veerand kaheksa ja kahekümne minutiga olime ülikooli ees. Esimesel tunnil nägin oma proffessoreid, kes siis rääkisid, millal hakkavad tunnid olema ja nii. Oi jah, ühe õpetajaga tekib mul küll vist raskused, sest temast on pea võimatu aru saada (väga harjumatu saksa keel), pluss ta tundub kuidagi liiga boheemlane (ta ei mäletanud ühtegi kuupäeva või kellaaega või muud meile olulist informatsiooni (nats nagu me vana keemiaõpetaja Kersting)). Järgmisel tunnil rääkisid meile kõiksugused dekanaadid ja fakulteetide juhid ja sellised targad mehed ülikoolist, instituutidest ja muust taolisest... ja siis peale seda hakkas lõbusam osa. Hakkas tuutori-tund (tuutor on vanema semestri tudeng). Meid jagati umbes kaheksasse gruppi (sama ala, mis mina, hakkavad see aasta õppima 250 inimest) ja siis asuti meile näitama ülikooli, samal ajal pidevalt muud olulist informatsiooni jagades. See oli päris huvitav, sest sai erinevaid asju näha läbi tudengi silmade, aga samas oli see ka üli hirmutav, sest meie tuutor rääkis ja rõhutas pidevalt , et tegemist on ikka mega raske ainega ja õppima peab kõvasti. See pidi olema tääääiesti teistsugune sellest, mida me koolis oleme harjunud tegema , ja seda tõestab näiteks kasvõi juba see, et numbreid kui selliseid näeme me alles kolmadal aastal. Sinnamaani on ainult tähed ja funktsioonid ja jumal teab mis veel . Pärast tuuutori-tundi läksin otsin endale "Lineare Algebra" raamatud ja siis sain Haigiga kokku, kellel veel tuutori-tund oli tulemas.

Mnjah, nüüd ma istungi siin ülikoolis ja esimese oktoobri puhul peaks varsti kuskil tasuta süüa saama. Homme on mul kell üheksa esimene loeng nimega "Analysis" ja siis ka vist programmerimine. Täna õhtul pean ennast gruppidesse registreerima ja enda tunniplaani valmis tegema. Ja siis meil peaks olema ka ühikas mingi pidu (Open Season Party), kuid ma arvan, et olen nats liiga unine selle jaoks... Oehh jah, täitsa põnevalt õudne tundub kõik, aga enam pole kuhugi põgeneda, tuleb lihtsalt tükk haaval hakata läbi närima sellest suurest saiast, mis endale ette võtsin.

Kalli-musi kodused!


A