Aeg lendab

Ilm on imeline. Oleme Viinist väljas ja nii mõnus on. Haigi üks kursavend elab nimelt poole tunni kaugusel Viinist ühes koolis. Tema isa on nimelt kooli..emmm.. ma nüüd ei teagi, kuidas see eesti keeles on..igatahes see mees, kes vaatab, et kõik oleks koolimajas korras. Ehk siis terve nende pere elab pm. koolis. Eile korraldas see sama kursavend enda pool (ehk siis koolis) mõnusa suvise grillipeo, mis oli väga vahva. Ma pole ammu nii palju söönud, kui eile, aga kõik need grilllihad, grilljuustud, grillkanad jne olid nii head, et ma ei saanud ära ka öelda, Mina olin aga tööst natuke väsinud ja pugesin juba kella kahe ajal öösel võimlasse magamiskotti. Teised pidutsesid veel päris kaua. Nüüd istun ühes lahedas klassiruumis ja kirjutan seda sissekannet. Ennist päevitasin aga jalgpalliväljakul. Ei jah, siin on mõnus!

Üldse mulle meeldib Viinist väljas olla. Eelmisel nädalavahetusel olime kolm  päeva kooriga Gmundenis, mis on 13 tuhanade elanikuga ilus linnake Traunsee (hiigel järve) ääres. Maastik ja loodus olid seal imelised, kahjuks ei vedanud meil ilmaga. Vihma kallas ja oli üsnagi külm.  Esmaspäeval sõidame veel näiteks kõikide kolleegidega Viinist välja. Hommikul vara asume juba teele ja alles vist kell kaheksa õhtul jõuame taas Viini. Mul polegi olnudki aega, et uurida, mida me täpselt ülehomsel väljasõidul teeme. Eks ma siis pärast seda pajatan :)

Tööl on olnud jah viimasel kuul väga kiire. Seljataga on oluline seminar, kus pidin tegema presentatsiooni mudelistabiilsuse kohta, mis läks hästi. Enne seda seminari läksid aga tööpäevad päris pikaks ja paaril päeval, kui alles kell kümme koju jõudsin, siis mu pea küll huugas otsas. Pärast seda presentatsiooni oli tööl natuke rahulikum. Nüüd tuli aga üks uus projekt vahele, mille tõttu me peame bossiga järgmisel kuul päris tihti Tšehhis olema. Järmisel nädalal sõidan näiteks juba kaheks päevaks Prahasse. Natuke põen seda, sest rong sõidab Viinist sinna ligi viis tundi ja ma ei kujuta ette, mida ma sellel ajal rongis istudes bossiga rääkima peaks. Olen ju nagunii pigem selline vaikne...Teiste töökaaslastega olen ma juba palju vabam (päris mitmel korral oleme ju ka kõik väljas käinud), aga no bossi ees olen ikka väga tagasihoidlik.  Jamh, taaskord ootab mind ees väike eneseületus, aga küll ma saan hakkama :):)

1. mai

Kuigi ma pole päris kindel, et kas see on õige, et Eestis tähistatakse esimesel mail Euroopa päeva, siis siin Austrias olev variant ajab mul ka natuke südame pahaks. Hommikul äratas meid orkestri muusika, mille peale me muidugi välja lippasime, et asja oma silmaga kaeda. Tegemist oli siis SPÖ (Austria sotsiaaldemokraatide partei) rongkäiguga, punased lipukesed, punased nelgid jne. Seal nägime mingi plakati peal tänase päeva esimest sirpi ja vasarat.
Kuna ilm on täna ilus, siis otsustasime pärast hommikusööki (mina rullitades, Haik rattaga) sõita raekoja platsi poole. Seal oli suur rahvamass (taaskord mingi SPÖ üritus), inimesed enamasti punaselt riiedes, peeti kõnesid ja oldi niisama. Ega mul selle kõige vastu nagu midagi polegi, aga vot kui näen lihtsalt niisama kahe noore inimese käes punalippu, siis läksin küll natuke närvi. Ütlesin Haigile, et ei taha seal olla ja pöörasime oma otsad ringi. Kui mina käiksin ringi plakati või lipuga, kus peal on haakrist, siis tuldaks mulle arvatavasti kohe kallale ja viidaks politseisse, kuigi svastika ehk haakrist on väga vana kujund ja tähistab õnnemärki. Seda enam ma ei saa aru, kuidas on täiesti okei lehvitada punalippe. Aga olgu, jätan nüüd selle jutu.

Viimased päevad on tööpäevad päris pikaks veninud, nii et olen üpris õnnelik, et täna saan nautida väikest pausi. Eile olin näiteks tööl kella üheksani (ehk rohkem kui 11 tundi) ja koju jõudes mul pea lausa huugas. Järgmisel nädalal on nimelt kahepäevane roll-out meeting, mille jaoks on vaja veel väga palju ettevalmistada. Kõige muu kõrval, tuleb mul teha selle raames ka presentatsioon, milleni ma veel polegi jõudnud. Mõtlesin, et  alustaks ehk juba natuke täna, et siis homme saaksin tööl keskenduda muudele asjadele, aga no eks näis, kas viitsin täna ennast kokkuvõtta. Õnneks pean tegema ettekande inglise keeles, nii et selles osas ma väga ei muretse. Sai ju sügisel ka üle 500 inimese ees ettekannet tehtud.

Naljakas aga kuidas see aeg lendab. Alles oli veebruar ja ma mõtlesin, et ohh selle seminari ja presentatsioonini on veel mega palju aega ja küll saab selleks ajaks kõik valmis. Nüüd on aga juba mai käes. Kui see aasta samasuguse tempoga edasi läheb, siis varsti ongi ju jälle aastavahetus ja saame tervitada aastat 2015...Ei jah, see aja värk on naljakas. Mina elan ikka veel 2012 aastas ja kuidagi ei taha mulle kohale jõuda, et tegelikult on juba natuke rohkem. Loodan, et vahepeal suudan aga realiseerida, et käes on juba 2014 ja ka sellest on juba esimene veerand möödas. Vot nii. Nende mõtetega nüüd lõpetan ja soovin teile ilusat õhtut :)