Reis Viinist Riiga läks libedalt ja kiiresti, kuid sealt edasi hakkas ootamine. No igatahes, peale kuut tundi lennujaamas olemist, olin ma nii väsinud, et viimased tund aega lausa magasin. Lennuki peal Armeeniasse püüdsin ka kõigest väest magada, aga mitte väga edukalt, sest lennuk oli üpris kitsas ning õhk umbne… Igatahes jõudsime me varavara hommikul Armeenia lennujaama, kus pidime kõigepealt sellise ankeedi ära täitma, et endale viisa muretseda Kõik asjaajamised ajatud asusime teele enda ööbimiskohta … Autos istudes ja ringi vaadates, oli mul tunne nagu oleksin teinud ajahüppe tagasi… Kõik on kuidagi nii teistsugune… ja ma ei oska seda isegi mitte sõnadega kirjeldada. Saparoosetsid ja siguliid, majad ehitatud täiesti lampi, kuidagi täiesti üksteise vahele, ühtset pilti üldse pole, rõdud on kõik täiesti erinevad jne. Kui ma näiteks siit teise korruse rõdult välja vaatan, vaatab mulle umbes kolme meetri kauguselt vastu katus ning teine maja… Mnjah, ma ei oska isegi kuidagi seletada, aga jah täitsa huvitav. Kui linna peale minna, võib näha kohati aga hoopis teistsugust pilti. Kontrast on nii suur. Raekoda või näiteks ooper on hiiglaslikud uhked hooned ja mul pole sellist tunnetki, et oleksin veel samas linnas. No igatahes, kui me eile hommikul vara nö koju jõudsime, läksime me kõigepealt magama, sest pikk reis oli ikka seljataga… Üles ärkasime umbes kell kaks :D Haigi isal on hea taktika meie äratamiseks. Ta teeb ukse lahti, et Areg ja Ilja meie tuppa tuleks. Ning nagu pisikestele lastele omaks, on sellistel palju energiat ning kõva hääl :D Kui olime siis üles ärganud, käisime kõigepealt dušši all. Seda tuleb siin tihti teha, sest ilm on ikka palav… Täna öösel, me näiteks ei maganudki enam teki või linaga, sest muidu oleksime puhta ära sulanud, aga jah tagasi eilse juurde. Dušši all käidud ja söödud (siin süüakse hästi palju rohelist ning palju igasuguseid puuvilju… üldse puuviljad on triljon korda magusamad ja suuremad ja kui euroopas), hakkasime hoidma lapsi ja nii see päev läks. Õhtul aga, kuskil üheksa paiku, läksime siis saama esimest muljet Jerevanist . See on täpselt õige aeg, et minna välja, sest siis pole enam nii palav, kõigest 29 kraadi… Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli armeenia naised. Kõik olid ennast hullult nagu üles löönud, ühtegi t-särgis/lühikestes pükstes naist ma ei näinud, ikka kleidid, seelikud, uhked kingad, tugev meik, ilusasti sätitud juuksed jne…Selline tunne nagu oleks kuskil mingi pidu või klubi midagi, aga ei, lihtsalt jalutati ringi, istuti välikohvikutes ja oldi. Üldse oli inimesi sellise kella kohta kuidagi palju. Teine huvitav tähelepanek oli see, et iga nurga peal võid sa popkorni endale osta. Ja mitte lihtsalt popkorni vaid seal oli 14 erinevat sorti… No ja siis ei saa muidugi veel üle ega umber Armeenia liiklusest. Mina ei tea, kuidas inimesed siin üksteisele otsa ei sõida, aga kuidagi see neid õnnestub. Üle tee minnakse seal kus ette juhtub, kuidagi autode vahel laveerides ning autod on siin täitsa kreisid. Kui me oleme Euroopas harjunud, et signaali tuleb lasta kui on ohtolukord, siis siin on tuututamine on märk, et ma nüüd tulen ja laske mind mööda. Ja nii nad siin kihtutavad nagu hullud… aga tagasi jutu juurde. Kui me olime natuke ringi käinud ja jalutanud, tahtsime kuskile maha istuda. Jerevanis on palju palju välikohvikuid, kus siis kohalikele meeldib olla. Õhk on soe, niiet hästi mõnus on. Niisiis otsisime ka meie kohta kuhu mõnusalt maha istuda. Esimesse kohvikust saadeti meid ära, sest Haigil olid lühikesed püksid jalas, mis minu meelest oli ikka väga kahtlane, sest see polnud mingi uhke restoran vm, täitsa tavaline välikohvik õues… aga noh mis parata, siin on omad reeglid. Lõpuks leidsime aga mõnusa koha, kust me siis endale kooki ja kaks kokteili tellisime. Kohalik raha on naljakas, kõige väiksem paberraha on tuhat asja, mille tõttu tundub kõik esimesel pilgul hästi kallis, aga tegelikult ei ole. Tegelt on siin asjad ikka võrreldavalt odavad.
See oli see, mis ma siis eile õhtul kirjutasin. Nagu ma ütlesin, on mul aega hästi vähe, niiet ma kirjutan paari sõnaga eilsest ja tänasest ka, kuigi kirjutada oleks palju rohkem kui mul siin hetkel on. Eile käisime siis igatahes päeval Aregiga jalutamas ning lõbustuspargis, aga kuna õues on umbes 37 kraadi, siis kaua meie jalutuskäik ei kestnud (selle aja jooksul jõime mitu-mitu pudelit vett ära, pluss siin on “bulpulakid” (ma ei tea kuidas seda tegelikult kirjutatakse), kust saab ka pidevalt tänaval vett juua). Õhtul läksime aga külla, kus ma siis ka eilse sissekande tegin. Täna oli meil pikk pave, ärkasime vara ja sõitsime Jerevanist umbes 150 meetrit välja.. Selline Armeenia mulle täita meeldib, suured mäed, lahe loodus ja üldse kuidagi eksootline. Aga jah täna oli pikk ja väsitav päev... Ehk mõni teine kord jõuan aga täpsemalt rääkida. Hetkel pean aga minema
