Nädal seljataga...

Iga neljapäev kui koju jõuan, kukun väsinult voodisse ja liigutan ennast nii vähe kui võimalik. Või noh nii on olnud kaks viimast neljapäeva. Enne neljapäeva pole mul aga aega, sest tuleb täita üliõpilase ülimat kohustust- õppimist- ja reedeti kogun siis energiat, et taas uuele nädalale vastu minna. Sellise nädala rutiini sees pole aga kohe üldse aega ja tahtmist kirjutada ja no tegelt polegi väga midagi kirjutada. Igatahes selline neljapäev oli ka eile, jõudsin koju ja olin nii väsinud, kuid ka õnnelik, sest lõpuks ometi on selja taha jäänud selle nädalased Übungid, mis on mind üleval hoidnud pikke tunde ja mille tõttu on tekinud alaline unepuudus. See uni ja väsimus on nii suured, et isegi täna (reeded on mul lihtsad) kui ma oma ainukesest loenugust kell üks koju jõudsin, langesin voodisse ja vajusin märkamatult kõikide oma riietega unne. See kolm tunnikest lõunaund oli aga hea, ja andis mulle ehk energiat, et taas õppima hakata, sest aeg ei jää ju seisma ja järgmine nädal, kõikide oma kohustustega, tuleb ikka, tahan ma või ei taha.

Nüüd aga kui just olen ärganud ja isegi lõunat söönud, otsustasin, et kirjutan ka nats siia ja annan endast kodustele märku :)

Selle õppimise juures hetkel kõige iroonilisem on see, et näiteks eelmisel esmaspäeval ja teisipäeval kooli üldse polnudki (austria rahvuspüha), kuid sellele vaatamata, ei jõudnud ma oma asjadega enne ööd valmis. Kõige rohkem võtab aega majandusteooria übung, sest selleks pean alati umbes 30 lehte sellist suhteliselt rasket teksti lugema ja interpreteerima ja hulga küsimustele vastama. Pluss übung ise on ka minule, kelle emakeel pole saksa keel, üpris raske, sest seal oodatakse, et see, kes juhuse tahtel mingi küsimuse saab, klassi ees vabalt, ilma mingii leheta, kõike interpreteerib ja seletab. Näiteks eelmisel korral sain mina just viimase kõige mahukama küsimuse, kus pidi erinevaid Effizienzlohntheorie'sid seletama. Ma olin eelmisel öösel kuskil viis lehekülge kokkuvõtet ainult selle küsimuse jaoks kirjutanud ja no nüüd seda kõike peast ja vabalt kirjeldama hakata oli ikka väga keeruline. Õnneks mul on ajul selline hea komme kõik ebameeldiva suht kiiresti unustada, niiet ma ei mäleta üleüldse, kuidas mu laused välja tulid ja mida ma seal täpselt rääkisin. Igatahes polnud mul küll sellist tunnet, nagu oleksin üle 10 aasta saksa keelt õppinud, pigem läksin vist näost punaseks ja koperdasin vigaselt seal kõikide majandusmodellide põhiideed ära :D Mnjaa...

Aga okei aitab sellest koolist nüüd, täna reedel olen endaga kokku leppinud, et ma ei õpi, vaid alustan taas homme. Täna puudub veel motsivatsioon, energia ja tahtmine :)

Ma vaatasin, et kirjutasin viimati 14-dal ja kui ma nüüd proovin meenutada, et mis ma siiamaani veel teinud olen, siis hmmm... Kahel eelmisel reedel oleme käinud Laura pool... 15.dal oli Mareku sünnipäev, mida me uhkelt tähistasime ja järgneval nädalal oli taas Laura pool pidu, nimelt Baltic-States-Party. Inimesed olid niisiis lätakad, leedukad ja eestlased. Me Haigiga lahkusime aga seekord vara, sest peas mõlkusid juba õppimise ideed ja olime otsustanud laupäeva mitte raisku lasta, mis tähendas ka reedel vara koju minemist ja mitte pidutsemist.
Eelmisel nädalal üks kasulik tegu, mis me veel ära tegime, oli lennupiletite ost. Appike, mis kalkuleerimist see tähendas. Kuna kõik piletid on nüüdseks juba täiesti lagedesse tõusnud, siis proovisime otsida alternatiivseid lahendusi. Ja oi mis variante me kõik vaatasime ja uurisime... Lõppude lõpuks aga jäime sellise variandi juurde, et sõidame lennukiga Rootsi ja sealt laevaga Tallinna. Niisiis siin kohal annan teada: Kadri ja Haik jõuavad 24. detsembril Tallinna sadamasse ja kui ma ei eksi siis juhtub see kell kümme päeval. Ära läheme me 8.dal jaanuaril ja taas kõigepealt laevaga.
Tegemistest veel nii palju, et eile oli meil ühikas "Lange Nacht der Referate" ("Long Night of Departments"), kus siis kõik erinevad nö osakonnad näitasid, mis võimalused siin ühikas üldse on. Päris põnev ausalt öeldes. Meil on siin ühikas näiteks saun,solaarium, võimla, bändiruum (kus on võimalik harjutada),fotolabor, õppimiseruum, mänguderuum (Ronni, mängudetoas on siin nagu kõik maailma mängud vist olemas, üle saja igatahes oli neid kindlasti... siin tahaks kunagi täiega teha lauamängude õhtu), filmiruum, peoruum, piljardiruum, jõusaalid jne... Ja suhteliselt odavalt on võimalik neid kõiki ka kasutada. Igatahes kogu see tuur kestis üle tunni aja ja ringkäigu lõpus said kõik tasuta joogi :)

Vot nii on lood siin pool sood.
Nagu ma siis juba ütlesin, kavatsen täna teha mitte midagi ja no siis hakkab homsest jälle pihta... niiet eks näis, millal ma taas siia kirjutan.
Kallid ja paid kõigile!

Aeg see sõitis tsuh-tsuh-tsuh...

...õppimine oli rongijuht :)
jamh, seepsee ongi, mille tõttu pole kirjutanud... Vana hea pole-aega-vabandus... See on lihtsalt hämmastav, millise kiirusega uue semestri rong taas sõitma hakkas. Täna, kui me Haigiga aitasime Alfil tema esimeseks Übungiks ülesandeid lahendada, tuli see algus kõik meelde. See oli ikka tõesti raske ja ma ei kujuta ette, kuidas ma toona hakkama sain. Praegu on selles mõttes hea. Ma tean, mis mind ees ootab, ma tean kuidas süsteem käib ja ma tean, et see on raske, kuid samas ma tean ka, et kuidas seda rasket natuke kergemaks teha... Olen õnnelik, et algus on selja taga ja ma ei pea seda enam uuesti läbi tegema :) Nojah, aga sellele vaatamata, et mul pole seda alguse-šokki, on mul ikkagi nii-nii palju teha... Nats jama on nende eksamitega... Ma hetkel küll ei näe, millal ma jõuan kõige muu kõrvalt nende jaoks ka õppida, aga no kuule, kui ma esimese aasta üle elasin, küllap saan sellega ka hakkama :D

Kui nüüd ainetest rääkida, siis ma pean ütlema, et kõige huvitavam on kindlasti majandusteooria, kus me käsitleme hetkel Great Depression'it, ehk siis 1929 aastal Ameerikast börsikrahhi tõttu alanud maailma majanduskriisi. See on tõesti põnev, kuidas nii kiiresti sai kõik kokku kukkuda, näiteks ainult nelja aastaga suurenes USA-s tööpuudus 3 protsendilt 25 prontsenini, ja mis selle kõik põhjustas. Eriti põnev on see sellepärast, et vastus pole ühene...
Teiste sõnadega on mul tunne, et valisin nendest neljast matemaatika harust kõige õigema, majandus tundub mind huvitavat... ja selle üle on mul ainult hea meel :)

Nii, mis siis veel põnevat, millest peaks rääkima :D Aa jaa, tegime jälle leiba (pühapäeval nimelt) ja see läks seekord puhta aia taha. Ma ei teagi, kas see tuli sellest, et meie juuretis oli imelik või sellest, et lasime taignal liiga kaua hapneda ja kerkida ja ahjus olla või lihtsalt meie esimene leib oli nii palju parem. Aga igatahes on selge, et leiva tegemise ajal ei tohi olla mõtetega mujal, siis on kohe untsus...

Uudistest veel nii palju, et mu kallis mobla on nüüdseks otsustanud, et tema enam ei helise ja ei tee üldse mingit häält. Avastasin selle ühel hommikul, kui ma magasin sisse, sest mu mobla alarm ei töötanud. Või noh tegelt töötas, aga kõlarid vm ei töötanud. Aga eks siin pole kedagi peale mu enda süüdistada, ta kukkus viimasel ajal liiga tihti mu käte vahelt põrandale ja kui mina mobiiltelefon oleksin, siis ka mina solvuksin ja otsustaksin enam mitte häält teha :D

Nojah, ja nüüd pean lõpetama sama aega-vähe-vabandusega. Nimelt on mul vaja teha homseks ülesandeid Differentialgleichungi Übungiks. Fun, isn't it? :D

Niiet soovin kõigile ilusat õhtut ja endale energiat õppimiseks!
Kalli-pai!

Esimesed kooli-koori päevad selja taga

Käes on teisipäeva öö ja selja taha on jäänud huvitavad päevad. Juba mitmel päeval olen tahtnud siia kirjutada, aga kuidagi polegi jõudnud, kuid nüüd lõpuks sain rahulikult end läpaka taha seatud ja olen valmis kõike siia puistama :)

Oli laupäev ja me saime Lauraga kokku, et minna linna. Põhjuseks oli nimelt üks flaier ühest uuest noorte koorist "NEUE WIENER STIMMEN". Olime otsustanud, et läheme saame selle kohta rohkem informatsiooni ja nii me tegimegi. Me ei osanud aga aimata, et "Schnuppertermin" (mis flaieril kirjas) polnud mingi lihtne infotund, vaid hoopis katse. Asi nägi välja nii. Läksime sinna ja juba meil suruti kätt, juba me kirjutasime kuskile oma nimed-telefonid-meili aadressid, juba saime endale rinda suurelt oma eesnime, juba tehti kummastki üks foto ja juba tutvusime dirigendiga. Ning siis endale suureks ootamatuseks juba laulsime kaanoneid ja naljakaid hääleharjutusi ning juba kuulati meid üksikult kõiki üle. Umbes 15 minutit hiljem surusime kõigiga uuesti kätt ja siis meile öeldi, et pühapäeval saadetakse kiri. No igatahes nii algas meie laupäev. Laupäeva lõpetas aga üks teine tore üritus, oli nimelt muuseumide öö. Kõik me suur eestlaste kamp sai kokku ning üheskoos käisime ära neljas muuseumis (mnjah, oleks võinud ju rohkem aktiivsemad olla, aga Klimti ja Picasso nägime me ära :P). Nats jama oli see, et me polnud ainukesed, kes sellest üritusest osa võtsid. Rahvast oli kui murdu ja teatud kohtades võis näha pigem kuklaid kui kunsti ennast. Aga no mis parata. :)

Muuseumide vahepeal käisime ühes lahedas poekeses, kus oli ka fotokambrike (:P ma ei tea kuidas seda tegelikult nimetama peaks), kus 2 euro sisestamisel võis saada neli toredat pilti. (Kuna mul siin skännerit vm pole, siis tegin lihtsalt oma fotokaga sellest pildist pilti, tegelt näeb see lahedam välja :P)



Nonii, see oli siis laupäev. Pühapäev läks selliselt rahulikult. Haik, kellel on homme eksam, on hästi tublilt kõik need päevad õppinud ja ka pühapäeval oli ta väga edukas. Mina see vastu olen kuidagi laisaks jäänud... Ja pühapäeval suutsin igasuguseid vabandusi ja muidu tegevusi leida, et mitte õppida...

Esmaspäev oli aga esimene kooli päev. Esimene loeng oli kõikide matemaatikutega koos, niiet see oli täitsa tore, sest nägin neid, kellega hästi läbi saan ja nii. Aga siis läksid kõik harud enda teed. Meid, kes õpivad edasi majandusmatemaatikat, oli järmises loengus ainult 11, teistesõnadega suht vähe. Ja kohe selline üksik tunne tekkis. Kõik minu sõbrad hakkasid õppima mingit muud suunda, see tähendab et tutvumine ja sotsialiseerumine on mul taas jälle kõik ees.
Esmaspäeva õhtul kella kuueks läksin laulma, sest pühapäeval olin saanud kirja, kus oli öeldud, et olen oodatud nende uute koori :D:D:D (Koor on uhiuus oma 66 liikmega -23 meest,43 naist-, liikmeteks on noored vanuses 16-26, hakkab olema esmaspäeviti kuuest üheksani). Kuna Laura oli natuke haigeks jäänud ja Haik, kes ka hetkel eksamiks õpib, ei saanud tulla, läksin üksi. Kohe kui kohale jõudsin, suruti mul organiseerijate poolt taas kätt, sain rinda jälle suurelt oma eesnime ning panin oma kohaloleku tõestuseks paar allkirja. Hästi selline asjalik asi tundub. Nagu pärast dirigent rääkis oli olnud üle 200 tahtja ja no nendest said siis ainult 66 inimest. Seetõttu on ka minu meelest tase väga hea. Kohe hakati mitmehäälselt laulma, ei mingit jorutamist ja laulu tutvustamist (kuigi mulle oli see alguses nats raske, sest ma pole eriti hea noodist lugeja). Aga oi, meie dirigent on ikka tõeliselt lahe, teeb oma asja südamega ja need kolm tundi läksid nagu linnutiivul. Pärast proovi läksid paljud kambakesi õlut jooma (kaasa arvatud ka dirigent ning organisaatorid) ning inimesed tutvusid üksteisega. Väga vahva. Mina sain sellest kõigest igastahes täieliku positiivse laengu ja olen väga rahul :)

Täna teisipäev oli ülikoolis juba aga raske. Taas sain tunda seda tunnet, et istud ja ei saa tuhkagi aru. Aga no küllap kunagi saan :) Jamh, nüüd hakkabb see õppimine pihta. Järgmiseks nädalaks on mul juba ülesanded ja Übungid, niiet ei mingit nalja tegemist enam :)

Aga kuna homme hommikul vaja olla värske ja puhanud ning kell saab kohe pool kaks, soovin teile head ööd, sest ma lähen tuttu :)
Pai-pai!

Valgel laual rätiku all palav leib...

Jah, me saime hakkama ja tegimegi ise Haigiga leiba. Arvestades fakti, et me tegime kõike puhtalt mälu järgi, sest retsept kadus ära, ja et see oli meie esimene oma leib, tuli see ikka väga hästi välja. Leiva enda tegemine aga lükkus kuidagi väga öö peale. Me arvestasime oma aega valesti või õigemini ei arvestanud seda üldse ja selletõttu oligi asi nii, et alles kell üks öösel võisime oma leivakese ahju pista...





Muudest tegemistest veel nii palju, et teisipäev, mis oli plaanitud õppimiseks, läks kuidagi pigem lodrutades. Kuskil viie paiku tuli Laura ka meile, et kooki tuua, ja kokkuvõttes veetsime terve õhtu neljakesi (Alf ja Haik ka) lihtsalt niisama rahulikult juttu ajades. Aa ja Alf lõikas Haigil juuksed maha. Kolmapäeva hommikul läksime aga nagu kord ja kohus Haigiga uuesti raamatukokku, kuid õhtul otsustasime ikka välja minna. Läksime siia kodu lähedale SOHO-sse, kus on odavad kokteilid ja vesipiip. Öösel koju jõudes hakkasime aga veel leiba tegema. Neljapäeval läksime taas raamatukokku ja hilja õhtul kui koju tulime, tegime leiba edasi ning täitsa öösel saime võtta meie värske leiva ahjust välja :) Eilne päev möödus täitsa märkamatult. Läksime Alfi asemel ÖAD-sse talle ta ühika võtit hankima ja kokkuvõttes ootasime üle kolme tunni, et seda kätte saada. Siis ajasime veel selliseid kasulikke asju pluss käisime poes ja sõime, ning kuskil kuue paiku kolis Alf meilt välja enda elamisse. Kuna me pidime nagunii madratsit hakkama tõstma, siis otsustasime Haigiga, et teeme enda magamistoas ka muidu ümberkorraldusi ning muutsime oma voodi asukohta. Täitsa mõnusa nurgakese saime nüüd. Voodi pole enam keset tuba, mis tundub igati positiivne. Ja no siis eile õhtul läksime Laura poole, et veini, sinihallitusjuustu ja viinamarju nautida.

Nii need päevad siin on läinud. Kool on kohe ukse ees ja väike hirm on mul küll nahas. Jama muidugi et ma selle tunniplaani asja kihva ajasin, lisastress, mida hetkel üldse ei tahaks.

Taaskirjutamiseni ja seniks kõike head :)