Õppimine täies hoos- peaaegu

Ma ei mäletanudki, et see kõik võib olla nii väsitav ja et ülikool pole mingi lillepidu... aga eilne raamatukogu-käik tuletas mulle selle reaalsuse kahjuks meelde. Mul jõudis juba tekkida stress ja paanika, et kuidas ikka hakkama saan. Peale selle, et mu neljapäevane eksam tundub hirmsa koletisena, on ka kõik see muu hirmuäratav. See tunniplaani tegemine juba näiteks. Üleeile öösel kell 0.00 avati gruppidesse registreerimine ja kuidagi kiirustades suutsin ma mingid asjad sassi ajada ja nüüd mul jooksevad ühel päeval kaks asja kokku (loeng kestab veel pool tundi, kui ma peaks juba olema übungis). Täitsa jama ikka. No eks ma järmisel nädalal vaatan, kas saan midagi veel muuta.

Igastahes aitab koolist. Räägin parem, mis me peale õppimise veel teinud oleme. Reedel käisime Alfi ja Lauraga Flohmarktis (kirbuturul), mis oli hiiglaslik. Terve pikkkkkk tänav oli täis igasuguseid erinevaid asju. Üle kahe tunni jalutasime ja ka siis ei jõudnud lõpuni käia, nii et me otsustasime, et läheme sinna ka laupäeval. Reedel pärast flohmarkti käisime poes, ostsime saia, piima ja võid ning suundusime Laura poole, et siis tema juures moosisaiu süüa. Nämm-nämm, kodu moos on ikka hoopis etem kui ükskõik mis muu asi. Ja no reede õhtul läksime siis välja, mis oli päris vahva. Laupäev jäi see-eest aga poolikuks, sest me magasime juba nii kaua ja üleüldse uimerdasime kuidagi ringi. Käisime uuesti kirbukal ja muud eriti ei teinudki. Pühapäeva varahommikul ärkasin ma vara (juba kell 6.35), et minna lennujaama Haigile vastu. Oi küll ta oli ikka sillas, et on lõpuks Viinis :D Ta armastab seda kohta siin ikka vist väga :) No ja siis eilne ehk esmaspäev mööduski juba meie tavapärases kuues. Mina ja Haik suundusime raamatukokku ja õppimisime terve päeva. Vaatamata sellele arvan, et lükkan neljapäevase eksami edasi ja teen selle kui võimalik hoopis järgmisel nädalal, sest natuke olen oma asjadega ikka maas.

Hetkel ongi viimane nädal veel jäänud ja järgmisest esmaspäevast hakkab kool. Tunniplaan paistab mul selline, et kooli pean minema tavaliselt alles kuskil kella kümnest aga see-eest on päevad suhteliselt pikad. Otsustasin, et jään ikka oma esialgse valiku juurde, see tähendab minust saab kunagi majandusmatemaatik ja statistik. Selle semestri ained on järgmised (tõlge on umbmäärane):

Grundlagen der Wirtschaftswissenschaften (majanduse põhimõtted)
Mass- und Wahrscheinlichkeitstheorie (mõõtmine ja tõenäosus)
Computerstatistik (arvutistatistika)
Differentialgleichungen 1 (ldiferentsiaalvõrrandandid)
Computermathematik (arvutismatemaatika)

Vot nii :) Alf ja Haik on aga valmis saanud pudru, niiet ma lähen nüüd sööma :D
Head isu mulle ja kõike head teile!

Jutustan tänasest päevast

Täna on olnud asjalik päev. Alfi on mul siin kõrval nagu enrgiajänes, kes muudkui küsib, et mis meil täna plaanis või kuhu minek jne. Teistesõnadega ei mingit paigal passimist. Novot ja täna oligi ta otsustanud, et oleme sportlikud. Ärkasime siis üles, sõime, pesime ja suundusime välja. Alf pani alla oma rulluisud ja mina võtsin tema ratta ja pool kaksteist asusime teele. Sõitsime mööda Donau kanalit Praterisse, kus tegime peatuse, et muru peal päikest nautida, ning seejärel suundusime Donau Inseli kaudu jälle koju... Koju kohale jõudsime kuskil natuke enne poolt nelja, niiet täitsa trenn oli. Minu tagumik on igastahes valus.

Tudengitele kohaselt otsustasime, et täna me süüa ise ei tee, mille tõttu tellisime ühikasse hoopis pizzad... mnjaa, eks oma toit oleks ikka parem olnud, aga seekord võitis meid laiskus. Rämpstoidule kohaselt niitis see meid aga hetkeks ikka täitsa jalust :)

Õhtul läksime Alfi, Laura, tema toakaaslase ja veel ühe läti tüdrukuga jazzi/bluusi kuulama. Esinejateks oli Joey Green & Trading Fours ning palad olid enamjaolt Ray Charles'i repertuaarist. Täitsa mõnus oli. Selline hea vaheldus ja rahustav muusika.

Kell on aga taas saanud märkamatult öö, hetkel lausa 3.33, nii et lähen tuttu :) Homme on plaanis õppima hakata, sest mul on ainult kuus päeva aega, enne kui on eksam.

Head ööd!
PS! Võtsin endal edukalt õmbluse välja ning varvas tundub paranevat.

Hehee

Mõtlesin, et teen teid seal Eestis kõiki kadedaks ja ütlen, et meil siin Viinis on 26 kraadi sooja ja täitsa mõnus suvine :)

Üleüldse on olla siin kuidagi parem, kui ma arvasin. Küllap sellepärast, et kõik on tuttav ja niivõrd-kuivõrd juba teada. Tunnen ennast peaaegu nagu kala vees. Tean kust midagi saab, kust mingi tantsport läheb, kus midagi vaadata ja nii edasi. Loomulikult pean ma aga veel harjuma, sest kui olla poolteist kuud kodus, siis minek on ikka raske ja ebaloomulik. Aga ma lohutan ennast sellega, et kolm kuud libiseb mööda nii kiiresti, et ise ka ei usu.

Päikest teile!

Saabudes Viini

Alles nüüd saan ma mahti, et anda endast märku, kuigi ega ka praegu suurepärane aeg pole (kell on juba pool kolm öösel). Põhjus, miks ma kohe ei kirjutanud, oli ikka ja jälle see tore nett, mille ma alles täna hommikul lõpuks siis sain :D no aga pole hullu, vähemalt on ta nüüd olemas ja mul ei kulunud päris kuu aega nagu eelmisel aastal, et välimaailmaga kontakt luua...

igatahes ma jõudsin kohale, jõudsin Viini, kus ilm on imeilus :)

Reis kulges täitsa hästi. Reede õhtul jõudisme Riiga, kus me jäime ööbima uute, 2010 aastal valminud, Tallinki hotelli... Oi see oli alles uhke (ja kallis). Voodi oli nii pehme ja hommikusöök rikkalik, magustoidud suurepärased. Laupäev oli meil seevastu aga pikk sõidupäev. Alguses mõtlesime, et sõidame Varssavi, aga kuidagi oli Urmasel hoog sees, nii et me sõitsime 200 km edasi, jõudes õhtul Katowice´i, kus me keerasime esimesse hotelli sisse, et siis õhtul magama heita. See oli juba selline tüüpilisem ööbimispaik, mida mina olen harjunud nägema. Kõik oli nagu olemas, aga mitte midagi erilist. Kuna me olime laupäeval nii tublid olnud, võtsime endale pühapäeval rahulikult aega. Näiteks olime Brno´s lausa paar tundi linna peal, sõime mõnusalt ja vaatasime lihtsalt ringi. Üleüldse, mida Viini poole jõuda, seda ilusamaks ja huvitavamaks läheb maastik ning loodus. Mnjaa- need mäed, need mäed :)
Nojah ja siis pühapäeval õhtu seitsme paiku jõudsimegi kohale. Kõigepealt tõime kõik minu asjad minu ühikasse (oi jah, neid asju oli ikka paaaallju), siis viisime Laurale tema kolinad, siis otsisime üles Alfi ja Urmase apartmenti ning lõpuks läksime õhtusse linna endale restorani otsima... kui ma pärast korraliku rooga viimase bussiga öösel koju jõudsin ja oma asju lahti pakkima hakkasin, avastasin ma toreda tõsiasja. Mu külmkapp hallitab... nagu HALLITAB... mida värki.. ma isegi ei teadnud, et see võimalik on. Ja nüüd kui ma siis tahtsin oma kaasavõetud toidukraami külma panna, leidsin enda eest selle suure haisva õuduse...ma olen siiamaani selle puhastamisest kõrvale püüdnud hiilida, aga homme ma hakkan koristama ja pesema. Ma tõesti loodan, et suudan nendest bakteritest kuidagi jagu saada. No igatahes kui ma selle jubeduse avastasin, siis helistasn kohe Marekule ning kõige pakilisemad asjad viisin ma pühapäeva öösel juba Mareku külmkappi.
Viimased kaks päeva on läinud märkamatult kiiresti. Nii täna kui ka eile saime hommikul kõigepealt Alfiga kokku, et siis tema igasuguseid asjaajamisi ajada, ja õhtuti oleme käinud Alfi-Urmase-Lauraga uhketes restoranides maitsvat õhtusööki ja veini nautimas. Täna hüppasime ka muuseumist läbi, kus võis näha Gustav Klimti Beethoveni friisi. Mulle Klimti stiil meeldib väga, aga kahjuks peale selle friisi, selles konkreetses muuseumis miskit muud vaadata polnudki.

Vot nii on lood...Nüüd on mul aga aeg tuttu minna, kell on kolm ja uni suur.
Suured kallid ja paid teile sinna Eestisse, kolme kuu pärast juba näeme...

Muahh