Minnes jõuluvaheajale...

Mõtlesin, et teen kokkuvõtte nö esimesest etapist siin Austrias, aga nüüd kui siia kirjutan, siis kuidagi ei leia õigeid sõnud, et kõike kokkuvõtta ja kirjeldada. Selle pisikese aja jookul, mis alguses tundus küll üüratu, on olnud kõike... jah, mu elu ja emotsioonid on olnud kui siinusfunktsioon, kõikide oma hoch- ja tiefpunktidega. Aga kokkuvõttes pean ma ütlema, et ma olen rahul. Viin on supper linn, paremat vist Euroopas polegi, ja isegi kool on tegelikul täitsa tehtav, peab lihtsalt pingutama ja ei tohi alla anda. Tuleb võtta rahulikult samm korraga ja küll siis lõpuks lõppu jõuab... Sellele vaatamata, et siin on olnud tore, kibelen ma aga juba kõigest väest Eestisse (ma loodan, et ma ikka ilusasti homme lennukile jõuan :P). Ma arvan, et kui homme öösel kell pool üks vaatab mulle vastu vana tuttav Tallinna lennujaam, siis mu sees hüppavad kohe kindlasti väikesed mehikesed tamburiinidega ringi ja teevad palju lärmi, sest ma olen õnnelik. Endlich zu Hause :)
Ega ma tegelt enam pikalt ei tahagi rääkida, tahan ruttu heita magama, siis saabub homne kiiremini :)

Lõppu lisaks ma aga meie tulemuse tasside kogumises. Käisime kokku neljal erineval Christkindlmarkt'il ja nii kogusime neli erinevat tassi... Iga tassi peal on koht (nt. raekoda, mingi kirik või vastav loss), kus see laat aset leidis. Niisiis ma püüdsin leida fotod nendest hoonetes reaalsuses, et oleks hea võrrelda. (pluss muidugi, et kõik ikka näeksid kui palju ilusaid ehitisi siin Viinis on :P)

Rathaus:


Karlskirche:


Schloss Belvedere:


Mariahilfer Kirche:


Ja nüüd kõik tassid koos :D Jee-jee:


No igatahes, nüüd sai küll vist liigagi palju pilte tassidest :P No jah, mis teha... Kell on mul juba kolmveerand kaks ja küllap vist on viimane aeg nüüd ruttu-ruttu magama minna, sest homme tuleb veel enne minekut suht palju teha... Kõik tuleb ilusasti ära kraamida (ja ma pean mainima, et see tegevus võtab kindlasti meeletult aega, sest meil on siin seapesa), pluss ma pean veel rongipileti lennujaama ostma ja raha panka panema ja nii edasi.
Aga head ööd kõigile ja homme näeme juba Eestis!

Kodu paistab

Ma ei jõua enam ära oodata laupäeva saabumist ja seda, et ma olen Tallinna lennujaamas ja ma näen oma pere...Olen oma mõtetega juba nii Eestis, et kohe meeletult raske on siin üldse millelegi keskenduda või veel õppida... ei leia endas kuidagi seda tahtmist ja motivatsiooni... ma lihtsalt ei viitsi enam... aga eieieiei, ma pean ütlema endale kõva häälega "ei" ja asuma tööle. Veel viimane nädal pingutamist, viimased ülesanded, viimased tööd - ühesõnaga natuke veel ja siis saabungi muredevabasse kodusse.
Ootan meeletult :)

Neli vaba päeva

Need neli päeva olid vahelduseks ikka täitsa mõnusad. Saime ennast mõnusalt välja puhata, kaua magada, mitte midagi tehes aega veeta ja üleüldse lihtsalt olla :) Ei no tegelt me nüüd päris mitte midagi ka ei teinud... Näiteks reede õhtul käisime me Millenium City's, kus me oodatust palju kauemaks jäime... Nimelt tahsime alguselt ainult süüa... seda me ka muidugi tegime. Seal on selline hästi lahe Jaapani söögikoht. Natuke Rootsi laua stiilis. Nimelt teatud raha eest, võid sa võtta kõike, mida süda ihaldab. Sa istud maha ja laua kõrvalt jookseb selline lint, mille peal on väikeste taldrikutel igasuguseid ime asju, alates tavalistest sushidest, lõpetades jumal teab, mis mere elukatega... Kuidagi alles suht lõpus tulime selle peale, et neist võiks ka pilti teha, niiet siin on ainult mõned esindajad seal söödust:

Peale söömist läksime vesipiibu baari ja seal veetsime ülejäänu ajast... Täitsa mõnus oli.. Haik jõi õlut, ma mingit kokteili, tegime vesikat ja rääkisime...


Jah see vist oligi kõik reedel... Laupäev oli veel üks selline huvitav päev. Saime kokku meie pere Austria tuttavatega. Siuke pisike söömaaeg, mida ma endale ette kujutasin, oli pigem nagu suguvõsa kokkutulek. Esindatud olid mitmed põlvkonnad ja kokku oli inimesi kohe kindlalt üle kahekümne. Alguses ma ikka põdesin tohutult, aga polnudki nii hull, pluss me saime ju tasuta süüa :D:D Seal avastasin taas, et inimesed on ikka nii toredad ja sõbralikud ja see teeb küll tuju heaks... Peale sellist ühist suurt söömist läksime mina, Haik, Vaike lapselaps ja siis veel üks naine karaoke baari ja olime seal oma mitu tundi :D Isegi mina võtsin ühel hetkel julguse kokku ja läksin lavale... Täitsa õudne kohe :P aga ei , tore oli :) See ongi seal lahe, et kedagi tegelt ei huvita kui hästi või halvasti sa laulad, peaasi et endal tore on :D

Jajah, see oli laupäev... Pühapäev...hmm, mis me siis tegime? Aa, ja me õppisime :P Niiet see oli nüüd küll täitsa siuke jura päev :P Esmaspäeval olime see eest aga kasulikud. Läksime välismaalasteametisse ja kirjutasime ennast uuesti siia sisse. Kõikide paberite äraandmine võttis kokku poolteist tundi, millest enamuse veetsime järjekorras oodates...Eks see nats siuke bürokraatia ole, aga no mis teha, kui Viinis tahame elada, siis peame austama ka siinseid reegleid. No ja siis on veel tänane päev, teisipäev, mis on ka möödunud õppides :)

Aa jaa, laupäeval ostsime juurde veel ühe tassi, niiet nüüd koosneb meie kogu juba kahest eksemplarist :D

Nüüd ma aga poen põhku... kell palju ja homme on loll kolmapäev :D
Head ööd!

Natukene vanu pilte.

Tänane plaan ei kukkunud päris nii välja nagu ma mõtlesin,aga no mis seal ikka :) Küllap see vist ongi nii, et kui midagi väga ette plaanida, siis ei lähe asjad kunagi nii nagu plaanitud... või on asi hoopis selles, et kui rääkida milleski, mis pole veel kindel, siis läheb ka kõik vastupidi. No igatahes.. me ei jõudnudki täna sinna sabasse, et endale neid pileteid hankida, Haigil oli lihtsalt oodatust rohkem õppida. Aga no äkki õnnestub siis järgmine reede (see pole plaan :D), eks näis.

Teisipäeval on austerlastel taas mingi pidupäev, seetõttu pole meil ka kooli. Juhuuu :D Üks raskemaid päevi nädalas jääb mul seekord ära ja selle üle on mul ainult hea meel :) Veel parem on see, et proffessorid olid nii lahked, et jätavad ka esmaspäeval loengud ära, mis kokkuvõttes tähendab mulle nelja puhkepäeva :D oeh, kui mõnus... Mingi päeva nendest neljast peab muidugi ohverdama õppimisele ja ülesannete lahendamisele, aga no see pole üldsegi hull :D

Mulle on öeldud, et nii tore on, kui siin vahest pilte ka näha saab. Mnjaa... Viimasel ajal (või no tegelt juba alates oktoobrist, kui meil kool hakkas) pole me aga väga palju sisukaid pilte teinudki, niiet selles mõttes on nats jama... aga ma mõtlesin, et panen siiski mingeid vähem aktuaalseid pilte ja äkki on neidki tore vaadata... Ärge mõistke hukka piltide kvaliteeti, onju :)

Schönbrunneri loss tagaplaanil:


Esimene pakkisaamine:




Ülikooli kõrval oleval muruplatsil.


Goethe:


Meie kodu juures silla peal. Donau kanal taustaks:



Seda tellime me alati kui Millenium Citysse sattume. Alguses sattusime sinna eriti tihti, sest meil polnud ju netti:



Jajah... nii ongi... eks neid vanu pilte ole veelgi, aga samas nad pole just väga põnevad...
Mul on aga veel kaks nädalat aega siin kõike pildistada ja jäädvustada, niiet eks ma proovi veel midagi huvitavat tabada ja siis ma luban, et panen ka siia üles.
Seniks aga jälle head aega. Ilusat õhtut kõigile!

Olen koolis ja kirjutan :)

Istun taas ülikoolis arvutiruumis ja mul pole plaaniski paanitseda ülesannete pärast. Käisin just kooli kõrval poes, ostsin endale JuustuSingiHiigelVõileivad ja värskelt pressitud apelsini mahla ja nüüd ma siis teengi tasa hommikul söömata jäänud hommikusöögi :) Aega on mul tunnike ja siis hakkab programeerimise ning lineaarse algebra übungid...
Tänane päev pole üldse nii hull kui tavaliselt, sest eelmisel nädalal olnud programeerimise eksami tõttu ei jäänud meil selleks korraks Eprog'is (lühend: Einführung in das Programmieren) ühtegi ülesannet lahendada, vaid me arutleme täna tunnis eksamil olnud asju...see on vahelduseks ikka täitsa mõnus tunne, sest ma saan minna übungisse, ilma et ma peaks pidevalt hinge kinni hoidma võimaluse pärast, et äkki mind kutsutakse mingit ülesannet lahendama... lineaarses algebras muidugi on ikka see võimalus, aga selle pärast ma veel ei põe, sest selle übung hakkab alles hiljem...

Nonii... mis ma siis veel põnevat räägin :P Aa, meil on selline plaan, et koguda kõikidelt jõululaatadelt (neid on siin tohutult) neid tasse, mida sa saad, kui sa ostad näiteks glögi. Üks on meil juba olemas. See on pärit Karlsplatzi Christkindlmarkt`ilt (Karlsplatzis asub meie ülikool), niiet algus on meil juba tehtud. Peale selle, et need tassid on sellised toredad, on meil tasse vist nagunii vaja, sest selle pisikese aja jooksul, kui me oleme Viinis olnud, oleme me juba ära lõhkunud kaks klaasi ja ühe tassi... niiet kui me samas vaimus jätkame, siis ongi hea, kui meil on natuke rohkem tasse kui tavaliselt :D no igatahes jah :) eks näis, kuidas meil see plaan välja tuleb, aga no mõte on olemas :)

Üks mõte on meil veel. Nimelt on siin võimalik saada odavalt muusikalite või ooperite pileteid. Selleks puhuks tuleb minna teatud kella ajal ooperi ees oleva putka ette, asetada ennast hiiglama sabasse ja siis oodata ja loota, et veab... Kui saba jõuab nii kaugele, et sa näed juba putkat, siis sellest putkast saab osta samaks õhtuks müümata jäänud pileteid. Need piletid on seetõttu mitu korda odavamad, kui need algselt olid, ja see on minu meelest suhteliselt hea võimalus ka üliõpilasel saada osa Viini uhkust- muusikast. Niiet jah, meil on plaan minna reedel selle putka juurde ja loota, et me saame endale piletid
"Vampiiride tantsule" (mis on üks mu lemmik muusikalidest) ja seeläbi võimaluse näha seda originaalis.

Aga nojah, nii palju siis meie plaanidest ja ideedest :P Tasapidi on mul aga nüüd vist aeg asuda teele programeerimise poole, mis on seitse korrust kõrgemal kui ma ise hetkel olen :) Niiet tsau-tsau! :)

Oh seda pühapäeva...

Täna on pühapäev ja me saime esimest korda Viinis veedetud aja jooksul tunda seda, et poodide kinniolek võiks olla probleem :P Eile mõtlesime küll, et läheme poodi ja ostame tänaseks kõik toidu ära, aga kuidagi tiksus kell märkamatult kuus ja siis olimegi juba hiljaks jäänud. Nii ei jõudnudki me enam eile poodi ja täna me lihtsalt enam ei saa poodi minna, sest kõik on kinni :P Õnneks on meil nädala seest jäänud mõningaid jääke, millest midagi saab isegi leiutada, aga no pühapäevased pannkoogid jäävad täna küll ära, sest piima meil pole :D

Niinii- see nädalavahetus olen ma olnud küll ikka suht laisk, ei eile ega üleeile ei teinud ma midagi... See eest täna pole aga asju enam kuhugi edasi lükata, niiet jah täna on mu ÜlesanneteLahendamisePäev... täitsa pikk päev tõotab tulla, sest mul pole taas õrna aimugi, mida me viimasel nädalal analüüsis käsitlenud oleme :P Aa ja, programeerimistöö läks mul täitsa hästi isegi, sain 22.5 punkti 30-st, millega võib täitsa rahul olla :)

Ega siis midagi, eks ma peangi sukenduma taas raamatutesse ja asuma usinalt tööle...
Soovin kõigele ilusat esimest adventi ja mõnusat olemist!

Mul läheb hästi

Nii nagu lubatud, teen ma täna tasa selle pika augu, mille jooksul ma ei kirjutanud... Viimased nädalad on olnud lihtsalt natuke pingelised ja seetõttu ma otsustasin, et keskenud koolile... Nüüd olen ma aga mega õnnelik, et ka see nädal lõpuks seljataga on, sest see tähendab, et jäänud on ainult kolm nädalat ja ainult üks analüüsi töö ja siis lendangi juba Eesti poole :D juhuu... Üldiselt olen praegu kuidagi suhteliselt positiivne ja mul on tunne, et ma saan hakkama. Viimase analüüsi töö sain 5 punkti, mis on väga hea...Või no mitte nüüd väga hea, aga kindlasti parem kui minu eelmise töö puhul saadud kaks punkti... ja kui arvestada seda, et ka seekord oli läbikukkumise protsent 70, siis olen ma ju eriti tubli, või mis :P Või noh selle töö keskmine punktide arv oli 3.4 ja ma sain viis, niiet juhuu :) Peale selle on mul tunne, et ka programeerimise eksam, mille ma eile tegin, tuli enamvähem isegi välja, täna mingi aeg, peaksid tulema tulemused, niiet eks ma hoia pöialt :D
Selle kõige ülikoolielu juures on aga ainuke asi veel see, et me Haigiga pole leidnud tasakaalu, sest selge on see, et me õpime liiga palju...Eelmisel nädalal ei saanud me vist mitte ükski õhtu normaalsel ajal magama...Haik on selles suhtes veel eriti hull. Ta tuli eelmise nädala jooksul kahel korral alles kell pool neli voodisse... Ja no nii juhtubki meil juba liigagi tihti, et me laseme kahekesi hommikused loengud üle...no lihtsalt kuidagi pole võimalik kell 6.30 ülesse saada, kui nii vähe magamist on seljataga...
Loomulikult see kõik ei tähenda, et me nüüd ainult õpiksime :P Meil on ka nö. oma puhke-momendid... Nendeks on näitkes kõik meie söögipausid :D Kuna meil puudub söögilaud, siis on meil välja kujunenud nii, et me sööme voodis (ma tean, et see pole just väga korralik ja hea harjumus)... Aga me ei söö kunagi lihtsalt niisama, vaid absoluutselt alati vaatame me "sõpru". Need hetked on alati sellised, kui me teeme kõigest sellest koolijurast pausi ja lihtsalt sööme ja naerame... Muidugi jama asi on see, et "Sõpru" pole lõpmatult... ehk teistesõnadega läheb meil juba ma ei tea mitmes ring nende vaatamist... Oeh jah, nad oleksid ikka pidanud tegema rohkem kui ainult kümme hooaega :P

Selle peaaegu kolme kuu jooksul, millal ma siin olen olnud, on mulle Viin väga meeldima hakanud... Ma tunnen end siin kuidagi suhteliselt koduselt ja ma olen kõigega nii ära harjunud, niiet mul on selline tunne nagu ma oleks siin juba kogaeg olnud... Nii naljakas on vahest septembis tehtud pilte vaadata, sest see aeg tundub kuidagi niinii ammu. Selle pisikese aja jooksul olen enda meelest ikka niipalju arenenud. Võtame no näiteks toidu tegemise :D:D Selline nägi välja meie esimene isetehtud toit Viinis (panime valmis lasanje ahju):


Ei mingit salatit, ei mingit magustoitu... ei midagi... isegi kõrvale jõime ainult vett :P Ja kui nüüd vaadat meie praeguseid roogi, no siis ei anna võrreldagi :D
Paneeritud banaanid magustoiduks:


Erinevate täidistega pannkoogid:


Makaronid salati ja kastmega:

Need on ainult mõned pildid asjadest, mida me teinud oleme. Tegelt me oleme teinud veel rohkem ja huvitavamaid asju, aga mul pole neist pilte :) No näiteks eelmisel nädalal me tegime kastaneid... jube nämmad tulid :)
Niipalju siis toidust... point on aga selles, et jah, me oleme arenenud ja tublisti... tunnen ennast palju iseseisvamana ja kuidagi suuremana...kuidagi lahe tunne on, et peab mõtlema absoluutselt kõigele... nagu näiteks lambipirnidele või põrnadalapidele või wc paberile... ükski asi ei tule iseenesest meie koju ;)

Nii mis siis veel, hetkel nagu mulle ei tulegi midagi tarka veel pähe... aa meie Tossu ja Tork (kes veel ei tea, siis need on meie kaktused), neil ei lähe aga väga hästi. Vanaemal oli vist õigus, me istustasime nad liiga suurde potti, ja nüüd nad kuidagi on ära vajunud...alguses kasvasid mõlemad sellise hooga, et me ei osanud midagi halba kahtlustada, aga nüüd nad on juba liiga pikad, ja siis nad nagu kukkusid poolpikali... ehk siis teiste sõnadega me peaksime kohe nad ümber istutama...üleüldse selle lillendusega ei lähe meil väga hästi... ma ei tea kas meie muld on halb või me ise oleme kobad... aga no näiteks kalanhoe ei võtnud ka mitte kuidagi juuri alla pluss tema muld läks sõna otseses mõttes hallitama, ja ka aloe näeb siuke nukker välja...Niiet hetkel me võtsime kalanhoe ja aloe mõlemad mullast välja ja panime vette, et neile uued juured kasvaks ja siis proovime uuesti neid istutada...

Nii, ma nüüd arvan, et tänaseks aga piisab, ja ma luban edaspidi hoolsam olla...
Seniks aga jälle kõike head ja musi-kalli kõigile :)

Varsti-varsti kirjutan põhjalikumalt...

Pole tükk aega kirjutanud ja ka täna teen lühidalt... see on tingitud sellest, et järgi on ainult kaks viimast õhtut, mille jooksul endale programmeerimist natukenegi selgemaks teha ja juba neljapäeval ongi eksam..uihh, päris keeruline kohe... aga see eest ma luban, et reedel kirjutan pikalt ja laialt kõigest, sest siis on mul taas aega.
Kallid-musid kõigile :)

Jätk...

Olen nüüd lõpuks kodus ja täitsatäitsa väsind. Pean homseks vaatama üle oma algebra ülesanded ja nuputama hakkama oma viimast programeerimise ülesannet, milles mul on küll juba täitsa juhe koos... peale selle peaks tegelikult veel analüüsi tööks õppima, sest ka see on juba varsti... niiet teha on homseks palju, aga aega suhteliselt vähe, sest öö tuleb peale... seetõttu teen ka hetkel kiirema ülevaate, et lihtsalt aega nats säästa... igatahes eelmine sissekanne jäi pooleli seal, kus ma ütlesin, et me võtsime endale klögi ja ploome kaasa ja siis läksime jalutama... kokkuvõttes oli täitsa siuke armas õhtu, me võtsime aga endale ette nats liiga suure ringi. Nimelt oli meie eesmärgiks minna raekoja platsini, sest seal pidi olema üks paljudest jõululaatadest. Kui me aga lõpuks raekotta jõudsime (me nats alahindasime vahemaad ühika ja raekoja vahel, mille tõttu kulus meil sinna jõudmiseks ikka oma mitu tundi) oli kell juba öö ja kõik oli suht pime... isegi raekoda polnud valgustatud ja sellest oli nats kohju...
Väga pilte ei teinud, sest nende kvaliteet tuli pimedas suht halb, aga siin on paar tükki meie jalutuskäigu algusest:

Ehk teistesõnadega on need pildid tehtud suht meie kodu juures... Aa, me nägime ju rotti :D Nimelt kui me kõndisime selle tee peal, mis on esimesel pildil, siis järsku jooksis suur rott kohe meie ees üle tee... ta oli nagu ülijulge ja sahistas veel tükk aega põõsaste sees, niiet me jälgisime seda rotikest oma viis minutit.. ma vist polegi kunagi rotti nii lähedalt nii tükk aega näinud :P no igatahes, alguses kui ta ikka meie juurest mööda jooksis, ehmatasin ma ikka väga :D mnjah...
Siin veel üks pilt, mis on tehtud vanalinnas ja kui ma ei eksi on see toomkirik.. ja see oli küll suht lahedalt öösel valgustatud:

Igatahes see jalutuskäik oli selline värskendav, sai korraks argipäevast välja... Kahjuks ei saa ma aga seda sama endale praegu lubada, mis tähedab, et pean koheselt taas õppima asuma... Ja eks ma siis reedel kirjuta, kuidas mul analüüsi töö läks :) Loodame parimat...

Istun koolis...

...ja mul on 45 minutit veel aega enne kui mul hakkab analüüsi übung... kuna mul on täitsa siiber juba 6ppimisest (muide saksa klaviatuuril pole 6-tähte), siis m6tlesin, et kirjutan hoopis siia. Niisiis ega tegelt väga midagi p6nevat polegi juhtunud.. muudkui 6pime Haigiga koguaeg kodus... Nii ongi välja kujunenud, et nädalavahetustel istun mina ühes toas läpaka taga ja tema teises toas oma arvuti taga... laupäeva 6htul otsustasime, et nats tahaks ikka värsket 6hku ka hingata ja nii läksime öisele jalutuskäigule. Tegime endale kuuma klögi (mille me värskelt ostetud termosesse kallasime) ja v6tsime kaasa ka ploome.. oioi, just avastasin et mul on üks ülesanne valesti tehtud, mis tähendab et mul on veel 20 mintsa aega, et see ära parandada, mis tähendab, et ma jätan oma jutu siin pooleli ja 6htul kui koju j6uan, siis jätkan...

Nats lõbusam :)

Ma võin vahel olla ikka nii uinamuina...Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et mul on tuhanded mõtted peas, mida kõike veel teha tuleb, või ma olengi uinamuina ja unustan oma asju igalepoole. No igaljuhul asun asja juurde. Ärkasin täna hommikul nagu alati kell 6.30, panin ennast nagu alati soojalt riidesse, sõin hommikuputru nagu alati metroos ja jõudsin kooli nagu alati kell kaheksa. Kooli minnes oli mul seljas pluus, pusa ja jope :) Vot nii... Kui kell lõi aga kaks ja mu viimane tund lõppes, hakkasin ma paha aimamata oma toolileenilt enda riiete järele kahmama, et end taas soojalt sisse pakkida enne kui ma taas külma märga õue lähen. Selgus aga tõsiasi, et mul polnudki midagi selga panna. Toolil polnud ei mu pusa ega ka jopet. No mis siis ikka, käisin kõik kohad läbi, kus mul täna midagi oli olnud, ja tükk tükk haaval leidsin ka endale kuuluvad riietusesemed. Jope oli programeerimisklassi jäänud ja pusa olin juba pärast esimest tundi maha jätnud, sest selle leidsin enda loengusaalist... Tegemist oli ühesõnaga õnneliku õnnetusega, sest ma leidsin kõik puuduva vähemalt üles, mitte nagu mu pinali puhul, mille asukohta ma eelmisel nädalal ei suutnudki tuvastada.

Nii nüüd siis nats koolist...Eelmine postitus oli nats melanhoolne, aga no igaljuhul olen ma jälle maha rahunenud. Järgmisel nädalal on mul taas analüüsis töö ja no selle pean ma igaljuhul vähemalt viis punkti saama, siis pole veel kõik päris mokas. Eelmise töö kohta veel nii palju, et 80 protsendil ebaõnnestus see, täpselt nagu minulgi, mis näitab, et asi on ikka tegelt ka suht raske... Teadmine, et teistel ei lähe ka hästi, loomulikult ei ole mingi vabandus, aga samas see natuke kuidagi lohutab, sest järelikult pole asi selles, et ma olen täiesti kuu pealt kukkunud...mnjah...

Teate mis...mul ronib ikka üks väike kadedus-uss sees küll. Kade olen teie ilusa pehme lume ja lumememmede ja talve pärast, samal ajal kui meil siin on märg lögane sügis. Iseenesest mul pole sügise vastu midagi ja ta meeldib mulle isegi väga...eriti kui paistab päike ja kui lehed sahisevad jalge all ja kui kõik on nii värviline, aga no see lõputu vihmvihmvihm ja suur tuul ei lähe mulle küll kuidagi peale. Õnneks on juba järgmisest nädalast igalpool jõululaadad avatud, mis ehk korvab selle vastiku ilma ja toob siiski ka siia Viini talvemeeleolu... No eks näis...

Avastanud olen veel ka ühe õnneliku tõsiasja... Aeg läheb ääretult kiiresti ja selle üle on mul ainult hea meel, sest see tähendab seda, et varsti saan ka mina olla paksu lumega Eestis ja näha kõiki oma kalleid inimesi :)

Mnajh...

Sain just teada oma analüüsi töö tulemuse ja ega siin midagi öelda polegi... Sain kaks punkti kümnest ja taas küsin endalt, et keda ma petan? Mida ma õige mõtlesin kui valisin selle ala? Miks ma õpin seda, kui on täiesti selge, et ma hakkama ei saa?
Mnjah, tuhanded küsimused keerlevad mul peas ja taas olen kukkunud sellese kaevu, kus kõik tundub pime... Motivatsioon kadus hetkega...

"Uni brennt" ikka veel...

Natuke siis pilte eilsest demostratsioonist, kust võttis osa umbes 10000 inimest. Tegemist oli rahumeelse demostratsioon-marsiga, mille lõpus koguneti ühe platsi peale ja lava peal rääkisid väga erinevad inimesed, erinevatest ühendustest. Näiteks olid ka kurt-tummad esindatud ja kui üks kurt-tumm "rääkis" ebavõrdsustest ülikoolides ja kui kogu see rahvas viipekeeles plaksutas (ehk siis kättega õhus lehvitas), siis oli ikka võimas tunne küll, sest eesmärk on ju hea ja tulemus loodetavasti ka...

Veits väss...

On kolmapäev ja selja taha on jäänud väsitavad päevad... Kaks päeva järjest pole enne kella kolme magama saanud ja see näitaja iseloomustab vist kõige paremini seda, kui suur on ikka kogu see koormus. Nädala kõige stressakamad päevad ongi teisipäev ja kolmapäev ja kui need üle elada, saab hetkeks jälle rahulikult hingata. Aga see hetk on kõigest illusioon, sest tegelikult tuleb kohe hakata järgmise nädala ülesandeid tegema, sest teisel juhul juhtub täpselt nii nagu mul see nädal juhtus: õppimine ööni ja ainult kolm tundi uneaega...mnjah... Tõesti-tõesti teha on palju ja ülesanded lähevad aina raskemaks. Näiteks eile kui kell oli juba kaks ja väljas valitses pilkane pimedus, istusime meie Haigiga voodil ja püüdsilme lahendada minu programmeerimise ülesandeid. Neljast kohustuslikust suutsime ära teha ainult kaks, kuni lõpuks ma lõin käega (uni oli juba liiga suur) ja läksin selle peale välja, et mind ei küsita. Õnneks mul vedaski ja mind ei küsitud :) Aga siiski see, et ma isegi enam programeerimisega ei saa päris üksi hakkama, on nats hirmutav... kui juba programeerimisest rääkida, siis me saime oma tööd tagasi ja ma sain oma mitte töötava programmi eest saksa kolme (eesti mõistes siis nelja) ja ma olen täitsa rahul..oleks võinud hullem olla...

Peale õpimisrohke teisipäeva ja õppimist täis esmaspäeva ja õppides mööduva pühapäeva jääb mu selja taha ka täiesti õppimisvaba laupäev, mis oli täitsa tore. Nimelt oli siis Halloween ja loomulikult läksime ka meie seda tähistama. Linnas võis kohata kõiksuguseid vampiire, koletisi ja teisi hirmuäratavaid olendeid ja kokkuvõttes kujunes õhtu täitsa toredaks. Muidugi magama saime me alles kella kuue paiku hommikul, mis pikas perspektiivist pole just väga kasulik, aga no vähemalt oli meil tore.

Ega rohkem polegi midagi uut ja huvitavat, millest siin väga pajatada. Ülikooli ülestõusu kohta veel ehk nii palju , et demostratsioonid jätkuvad ja kõik läheb aina suuremahulisemaks. Nüüd pole sellesse kaasatud mitte enam ainult ülikoolid, vaid ka tavalised koolid ja ka lausa lasteaiad. Näiteks homme peaks olema jälle meeletult suur aktsioon (nagu eelmisel neljapäeval) ja ka see hõlmab endas massidemostratsiooni. Niiet põnev-põnev...äkki hakataksegi veel maailma muutma :) Seda kõike kajastatakse hetkel Audimax-Aufstandina (tõlkes: Audimaxi ülestõus) ja kõige fenomen on see, et otsest juhti sellel ülestõusul pole, aga samas on kõik väga hästi korraldatud. Kõik olulised asjad otsustatakse koos ja kõik võivad oma arvamust avaldada...Ehk siis kogu see asi on vägagi inteligentne :)

Aga jah, nagu ma alguses mainisin, siis peaksin tegelt hoopis õppima, sest kui ma juba praegu alustan, siis on ehk järgmine nädal nats kergem.

Peadse jällekirjutamiseni!

"Uni brennt!" *

Tudengite mäss on Viinis täies hoos. Kuskil nädal aega tagasi võtsid tudengid Viini ülikoolis spontaanselt enda kätte kõige suurema ja tähtsama saali, et nõuda koos paremaid õppimistingimusi, rohkem õigusi, ja võimalusi kõigile. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis õppetööd seal pole saanud praktselt toimudagi. Meie ülikoolis pole kõik nii suurejooneline, aga samamoodi on üks ruumidest enda kätte võetud ja seal toimuvad ööpäevad läbi (jah tõesti ka öösel) erinevad diskussioonid, nõudmised, arutlused ja kõik seesugune. Tudengite mässuga on kaasa läinud juba palju erinevaid ülikoole üle kogu Austria ja Viinis kulmineerus kõik see minu meelest eile, kui ametlikude arvude kohaselt 15000 (mina olen ka kuulnud et kuskil 50000) tudengit kogunes Viini kesklinna, käes ruuporid, plakatid, viled, ning siis hakkas streik. Marsiti meeletut lärmi tehes, nõudmisi esitades, haridusministrit halvustades läbi terve Viini ja siis mindi veel edasi Audimaxi (Viini ülikooli kõige suuremasse loengusaali). Niikaua ei anta seda ruumi tagasi, kuni tudengite õigusi aksepteeritakse ja nende nõudmistega tegelema hakatakse. Kahjuks ei ole ma saanud sellesse teemasse väga süveneda, sest mul on ka ilma selle mässuta olnud hullumeelne nädal (kaks testi ja 20 ülesannet, millest hetkel enamus, välja arvatud homne analüüsi töö, juba selja taga), aga siiski läksin ma eile Haigiga kaasa ja kogunesin kella viieks ülikooli ette, et siis kõigiga kaasa marssida. Mina läksin aga kuskil kahesa paiku koju ja seda kõige põnevamat osa ei näinud. Haik aga näiteks tuli vist alles kella kahe paiku öösel, pluss tema on olnud ka nendel istugitel meie ülikooli saalis, mis on tudengite poolt enda kätte võetud. Kuna ma ei oska väga hästi eilset demostratsiooni kirjeldada, püüdsin leida mingeid youtube linke, mis pole küll väga head, aga no ehk annab mingit aimu kui suur see eile kõik ikka oli:
http://www.youtube.com/watch?v=0NJW7Cmes0U
http://www.youtube.com/watch?v=Zz2r_XL5Ny4

Nojah, nats siis ka minu nädalast... Ülesanded sain tehtud ja ise olin kohe päris rahul. Analüüsi Übungites mind õnneks ei küsitud, aga lineaarse algebra Übungites pidin minema tahvli ette. Kahjuks olin ma selle konkreetse ülesande teinud aga poolikult. Ma tõestasin teatud asja ainult ühte pidi, aga ma ei teadnud, et sellisel puhul tuleb alati mõlemat pidi tõestada. Teiste sõnadega sain ma oma esituse eest tahvli ees miinuse... Mnjahh.. ja ega mu programmeerimise töö paremini ei läinud. Esiteks jäin ma 15 minutit hiljaks ja selletõttu olin ma juba nii närvis, et raske oli keskenduda, ja teiseks ei leidnud ma loomulikult oma viga üles, mis tähendas seda, et programm, mille me tegema pidime, ei läinud mul tööle...
Homme on siis õudne-õudne mata analüüsi töö, mille tõttu ma tegelikult peaksingi nüüd õppima asuma :) Eks ma siis annan teile teada, kuidas see mul läks :)

Seniks, kõike head!

*"Ülikool põleb" - see on loosung, mida võib hetkel igaltpoolt leida (flaieritelt, plakatitelt, ajalehtede pealkirjadest)

Mandariinid, tee ja laud täis õpikuid...

Täna kui ärkasime, läksime taas poodi ja seekord lausa nimekirjaga.
Miks nimekirjaga?
Sest me pidime kolme päeva toidu ära ostma. Selleks puhuks tegime aga selge plaani, mida me igapäev sööme.
Miks pidime kolme päeva toidu ära ostma?
Sest pühapäeviti on poed alati kinni ja sellel esmaspäeval on austerlastel rahvuspüha, mille tõttu on taas poed kinni.
Mis meie söögi-plaan siis tänaseks ette nägi?
Täna tegime ISE šnitslit :D täitsa nagu päris tuli... ja kõrvale tegime kartuliputru ja salatit. Me oleme nagu juba päris kokad :D


Ülejäänud päev on aga läinud õppides... Jah, me ostsime mandariine ka (kuigi nende ostmist meie plaan ette ei näinud) ja just need mandariinid ongi kogu aeg mul kõrval olnud, kui ma samal ajal püüan dešifreerida seda, mis mul vihikus seisab. Pluss muidugi tee, mida Haik mulle pidevalt teeb :) kuum tee, mille pideva joomise tõttu, mul tervis ka juba parem...nohu on veel ikka päris suur (öösel täitsa raske uinuda), aga näe kurk enam ei valuta. Kurgu tervenemises võib ka veel süüdistada sidruni-sibula-mee segu, mida ma siin paar päeva olen uhkelt söönud ja mis mulle täitsa isegi maitseb :D

Mnjah... mandariinid (mille lõhn tekitab minus jõulutunde), tee (mille joomisest ma vist kunagi ära ei väsi) ja õpikud (mis on täiesti kaootiliselt mu laua peal lahti) on minu tänast päeva saatnud.

Käes on neljapäev...

... ja ma olen veel elus :D Järelikult elasin need kaks jubedat päeva üle. Ei saa mainimata jätta, et vahepeal olin ikka väga paanikas ja endast väljas ja allaandmine käis mõtteist läbi, aga nüüd olen jõudnud endaga kokkuleppele, et ma proovin pool aastat ja siis vaatan, kas läheb paremaks, kas ma hakkan rohkem aru saama, kas mul tuleb välja... ja sellest tingituna otsustan edasi... Lihtsalt kuidagi väga hirmutav on, kui ma vaatan oma ülesandeid ja ma ei oska ühtegi teha ja ma tean, et need peavad mul järgmiseks päevaks 65% ulatuses tehtud olema. Veel tekkisid mul ka kõhkulused, kui sain teada, et üks poiss, kellega ma nats olen suhelnud, vahetas ülikooli, sest tehniline matemaatika oli ikka liiga jube...jah, teisipäeval teda juba enam polnud... ja siis ma mõtlen, et kui juba austerlased vahetavad, mida mina siis seal veel teen?? Ma pean mitte ainult selle matemaatikaga tegelema, vaid ka pidevalt kõike endale tõlkima... ja nii jäävad ka ju teatud asjad kahe silma vahele ja ma ei saa õiget informatsiooni kätte. Ja siis muidugi kõigele lisaks ütles mulle see matafriik, kes pidi mind aitama, et ma peaksin ikka topelt üle mõtlema, kas see ala on mulle õige, kui mul juba praegu nii raske on... Kõik need tegurid kokku tekitasid minus täieliku paanika... Õnneks on mul supper pere, kes kõik on nii toetavad.. emme sõnadest piisas, et ma rahuneksin maha, ja ka õeke ja issi olid ka nummid. Aitäh!

Mnjah, täna oli kergem päev, ainult kolm loengut... Käisin pärast seda poes, ostsin süüa, koristasin kodus nats ja nüüd kirjutangi blogi.. Kuigi kell on alles üks ja mul on teoreetiliselt terve päev nüüd vaba, pean ma ikka õppima vist asuma, sest järgmisel nädalal on mul kaks tööd ja need tuleb positiivelt ära teha :)

Aga enne kui asun õppima midagi, mida ma ei teagi, kuidas õppida, teen vist endale miskit süüa :D
Niiet head isu mulle!

Kiire ülevaade

Ma tean, et ma pole nüüd paar päeva jälle kirjutanud, sorri! See tuleb nimelt sellest, et esiteks pole mul väga enam millestki kirjutada (tekkinud on nö. päeva-rutiin ehk siis ma ei tee eriti midagi uut ja huvitavat) ja teiseks, sest päevad lähevad tänu paljudele kohustustele päris kiiresti.

Väikese ülevaate aga eelmistest päevadest annan ikkagi. Reedel läksime me taas välja. Seekord oli elektrotehnikute pidu. Terve elektrotehnika instituut oli muutunud jällegi peoruumiks, kust ei puudunud ei arvukad baariletid ega ka erinevad diskosaalid. Inimesi oli massiliselt ja taas oli meil hästi tore. Jõudsime alles vist kella kuue paiku koju, mis tähendas muidugi seda, et laupäevast sai selline rahulik päev. Kusjuures me ei maganudki laupäeval kaua. Algne plaan oli, et nädalavahetusel oleme me hästi produktiivsed ja õpime. Aga minul see väga ei õnnestunud. Ma proovisin lahendada nii analüüsi kui ka lineaarse algebra ülesandeid, kuid tulutult. Kokku kahekümnest suutsin ära teha kaks... Kui olin alla andnud nende ülesannetega, asusin vaatama programeerimise ülesandeid, kuid ega ka need lihtsamad polnud. Seetõttu küsisingi Haigilt abi ja meil kulus kolm tundi esimese ülesande lahendamiseks. Selline oligi laupäev. Pühapäevad on meil pannkoogi päevad. Oleme iga pühapäev teinud pannkooke ja see on saanud meil kui rituaaliks. Esimest korda tegime pannkooke singi-juustuga, teine kord olid meil tavalised magusaid pannkoogid (moosi ja meega) ning see pühapäev tegime pannkooke tuunikalaga. Nämma :D Kui nüüd see ära jätta, et me tegime pannkooke, siis ülejäänud päevast püüdsin lahendada ikka veel ülesandeid. Kuna analüüsi ja algebra puhul olin alla andnud, siis alustasin kohe programeerimisega ja ma sain need kõik tehtud, mille üle olen ma jällegi väga uhke. Kuigi mul kestis nende tegemine kaua (umbes kaheksa tundi või isegi rohkem), on mul vähemalt üks kohustus kaelast ära. Neid ülesandeid on lausa lust teha, sest ma umbes tean, mida ma teen, aga no mõlema teise puhul pole mul halli aimugi. See on nats hirmutav, sest juba homseks peavad mul olema tehtud analüüsis vähemalt 7 ja kolmapäevaks algebras teised vähemalt 7 ülesannet...ning mul pole mingit plaani, kuidas ma need kõik ära teen, sest ma tõesti ei oska. Eile aitas Krista mind analüüsi ülesannetega ja sellest oli tõesti abi pluss ma saatsin kirja selle mata järeleaitamise osas ja loodan väga, et ma saaks juba homme esimest korda temaga maha istuda, sest siis me saaks ehk ka algebra ülesanded ära teha... Kokkuvõtteks: mulle ei meeldi teisipäev ja kolmapäev, sest siis on ülesannete tunnid :D Kui need kaks päeva üle elada on kõik korras nagu Norras :D

Ma kirjutaks veel, aga mul hakkab nüüd juba poole tunni pärast mata loeng ja ma sõidan ülikooli täpselt pool tundi, mis tähendab seda, et mul on viimane aeg panna ruttu-ruttu end riidesse ja joosta bussi peale :)

Kui ma varem uuesti ei kirjuta, siis neljapeval kirjutan kindlasti, sest siis on mul vastik teisipäev ja vastik kolmapäev selja taga :D
Seniks kõike head!

Trallalalaa

Põhjus: Ilma on vastik-vastik-vastik!
Tulemus: Jalad on läbimärjad ja püksid põlvedeni vettinud.
Järeldus: Tuleb minna poodi ja osta endale mütsid-kindad, sest sügis on käes.

Jah, selline oligi tänane päev. Hommikul kui ukse lahti tegin ja õue läksin, ootas mind ees lörtsi moodi vihm, mega suur tuul ja langenud õhutemperatuur. Ilmaga võideldes jõudsin siiski kooli, kus sai kolm tundi soojas olla. Kuid pärast seda oli ilm minust ikka tunduvalt tugevam. Pidin käima postkontoris ja otsima pangaautomaati ja selle aja jooksul olin ma ikka täitsa märg ja läbi külmunud. Sellest tulenevalt otsustasin suunduda otsekohe H&M-i, kust ma ostsin endale kindad, mütsi ja paksud sukapüksid, niiet nüüd olen ma hästi varustatud :) !

Täna käisime me ka muidu Eesti Saatkonnas, mis oli päris lahe. Algne põhjus oli valimine. Kahjuks tuli aga välja, et saatkond ei korralda kohalike omavalitsuste valmisi, mis tähendab, et me jäime hiljaks. Me oleks pidanud valima läbi neti, aga kuna meil polnud id-kaardi lugejat, siis me ei saanud seda teha...sellest on natuke kahju, sest ma oleks nii tahtnud valida, aga eks peab siis lihtsalt ootama 2011 aastani, sest siis on parlamendi valimised. Valimistega läks küll nihu, aga saatkonnas oli siiski tore, sest esiteks saime me rääkida eesti keeles, teiseks andisme sinna oma andmed, niiet nüüd me saame teada, kui mingid kultuuri asjad toimuvad ja kolmadaks, sest me saime teada, et Viinis on kuskil kolmkümmend eestlastest üiõpilast, kellaga võiks ühendust võtta. Igatahes tekkis selline hea kodune tunne :D

Nüüd ma peaks aga asuma õppima, sest niinii palju on teha ja tegemiste hulk muutkui kasvab.
Aa jaa, mu suur rõõm enda tehtud programmide üle oli asjatu, sest kolmapäeval tuli välja tõsiasi, et ma tegin nad kõik puhta valesti :P Ma olin nagu nii rahul endaga ja seetõttu tõstsin ka ülesannete tunnis käe, sest keegi pidi igat ülesandeks jäetud programmi ette näitama ja siis kui ma läksin näitama, et mis ma tegin ja kuidas see töötab, siis ütles õpetaja, et minu source-code on küll õige, aga me pidime seda teistmoodi lahendama...niuu-niuu. Kõige lollim, et ma ei saa üldse aru, kuidas see teistmoodi on :D Aga no jah, eks ma siis püüan järgimine kord pihta saada :)

Praeguseks aga jälle kõik,
tervitan!

Aeg möödub õppides!

Ja see on ka põhjus, miks ma ei saa enam vist nii põhjalikult alati kirjutada või ka nii tihti. Hästi palju on vaja teha ja nii paljust peab aru saama... täna just kirjutasin ühele tehnilise matemaatika doktorandile, kes pakkus järelõpet ja sain teada, et tunni eest küsib ta 25 eurot... aga ma arvan, et mul on seda tundi vaja küll, sest ma tõesti tahan aru saada...

Homme on mul esimene mata analüüsi harjutuste tund ja selle puhul saime me kümme ülesannet, millest ma oskasin ära teha täpselt kaks... päris õudne, õnneks esimesel korral ei kutsuta kedagi tahvli ette ülesandeid lahendama, niiet selle võrra on ehk kergem. Seevastu kolmapäeval on aga juba lineaarse algebra ja programeerimise harjutustunnid, kus meile antud ülesanded on juba kohustuslikud. Nii ma veedangi hetkel kõik oma vabad tunnid ülesandeid lahendades. Ma peaks mainima, et kõige edukam olen ma vist programeerimises :P Seal suutsin täitsa ise teha juba esimesed kolm pisikest programmi ja kuigi nende tegemine on siuke nikerdamine, pakub see mulle täitsa huvi :D

Ma lähengi nüüd tagasi õppimise juurde, kuigi kell on juba varsti öö ja targem oleks vist hoopis magamise peale mõtlema hakata...

(Muideks: ka meile saabus nüüd sügis. Hommikul otsisin kummikud välja ja panin kilejope selga, sest vihma sadas)

Mõnus nädalavahetus

Meilegi on siia sügis saabunud. Taevas on sombune ja pilves ning temperatuurid ka juba väiksemad. Aga kui ma kuulsin, et Eestis olid juba miinus kraadid, siis sellega võrreldes on meil ikka soe :)

Eile me käisime Haigiga väljas. Füüsika Fachschaft korraldas ülikoolis peo ja sinna me kella kümneks platseerusimegi. Alguses olin selle ürituse suhtes nats skeptiline, sest väsimus oli ikka suur. Aga kokkuvõttes peaks mainima, oli meil väga tore. Rahvast oli palju ja nii naljakas oli näha, et need samad koridorid, mida mööda ma loengusse lähen, olid muutunud täielikuks peopaigaks. Naljakas oli ka siis kui Haigi programeerimise õpetaja talle baarileti tagant õlu ulatas. Ühesõnaga oli koht täis õpetajaid ja tudengeid, kes kõik koos lõbutsesid. Niisiis oli meil väga tore, jõime õlut, tantsisime ja naersime. Kui me kolme ajal otsustasime koju minema hakata, siis avastasin aga kurva tõsiasja: minu nummi kampsun oli ära varastatud...niuu, aga no täna ostsin endale H&M-ist uue sooja kampsuni, niiet külma ma ei jää :)
Kojuminek oli omaette sündmus. Haik tuli geniaalsele ideele minna ratastega, selle asemel et oodata ööbussi. Mõeldud tehtud. Võtsime Citybiked ja asusime teele. Kokkuvõttes tähendas see aga seda, et 30 minuti asemel kulus meil rohkem kui 2 tundi, et jõuda koju :P
Täna me siis magasime ennast välja ja kohe pärast ülesärkamist, otsustasime minna poodi. Ostsime endale süüa ja mulle siis uue kampsuni ja nii oligi.

Hetkel lükkan ma edasi õppimist. Teen kõike muud kui seda, mida ma peaksin tegema...aga samas on päris hea ka lihtsalt varbaid liigutada :) eks ma siis pean homme tubli olema ja kõik tegemata asjad ära tegema :)

Väike mõttetera :)

Vanaema saatis armsa meili ja selle lõpp on mulle väga vajalik... tundsin, et peaks selle ka siia kirjutama, siis on see mul alati silma all:

"Olen õppinud võtma iga päeva sellisena, nagu ta on, ja mitte lisama sinna homse kartmisest tulevat vaeva." (Dorothi Dixi)

Aitäh vanaema :)

"Naerata, Kadri, Naerata!"...

... nii ütles mulle Ronni Eestis, kui ma rääkisin talle, et ma kardan, et ei leia sõpru Austrias. Sellest lausest on saanud nüüd mu moto. Tuletan endale seda meelde, kui olen kurb, tuletan endale seda meelde, kui koolis on raske, tuletan endale seda meelde, kui istun ja ootan loengut. Ma ei saa nüüd öelda, et ma olengi pidevalt naerul näoga, aga igatahes läheb mul tuju alati heaks, kui ma neid sõnu endale ütlen. Eile kui mul tekkis esimest korda selline koduigatsuse moodi asi ja mul pisarad mööda põske jooksma hakkasid, läksin peegli ette ja ütlesin endale kõva häälega "naerata" ja nali naljaks, see toimis. Tuju läks kohe paremaks ja mul polnud enam nii kurb...

Nüüd siis natuke minu tegemistest. Eile oli mul programeerimine või no selline sissejuhatus pigem (kuid me isegi tegime tunni lõpus esimese miniprogrammi). See oli päris huvitav ja mulle isegi meeldis. Kõik läks aga nats liiga kiiresti, ma ei saanud rahus proovida ja katsetada. Ja kui Haik poleks mulle eelmisel õhtul rahulikult kõike seletanud ja sellist sissejuhatavat asja teinud, poleks ma vist eile tunnis tuhkagi aru saanud. Niiet selles suhtes on mul vedanud: mul on kodus Haigi näol isiklik programmerimisõpetaja, mille tõttu ei tundu mulle see aine enam nii õudne. Loomulikult on mul palju küsimärke ja palju asju, millest ma veel aru ei saa, aga küll ma varsti hakkan saama. Nii palju siis programeerimisest. Mata analüüs ja lin. algebra on sellised nagu nad on koguaeg olnud, lihtsalt ainult analüüs läheb aina segasemaks. Ma olen alati arvanud, et matemaatikud on sellised konkreetsed tüübid, kes mõtlevad sirgjooneliselt ja kellel on kõik kontrolli all. Aga kui ma meie mata analüüsi õpetajat vaatan, siis tema on kõike muud kui minu ettekujutus matemaatikust. Tal pole süsteeme, susiseb omaette, kõik on väga ebamäärane ja kogu see tund on selline virr-varr. Ja kui keegi minult küsiks, et mida me seal nädala jooksul igal hommikul teinud oleme, siis ma oskaksin ainult õlgu kehitada :D

Nii palju lahtiseid küsimusi on ja seetõttu tundub kõik nii keeruline. Ma pole veel ikka pihta saanud, kuidas teha programeerimise ülesandeid kodus, kui mul on windows mitte unix, ma pole veel ikka aru saanud, kus ma peaksin leidma analüüsi harjutused, mis enamustel on juba olemas, ma pole veel ikka aru saanud, kuidas ma saan endale mingisuguse accounti, mida mul on tingimata vaja ja loomulikult pole ma veel ikka aru saanud, mida ma üldse mata analüüsis parasjagu õpin :P. Palju lahtiseid küsimusi nagu ma juba ennist ütlesin... Kuid täna ma otsustasin, et kirjutan kõik küsimused paberi peale ritta ja lähen homme selle paberiga tehnilise matemaatika fachschafti (igal instituudil on oma fachschaft, see on nagu õplasteühendus, kes konkreetse intstuudi/fakulteedi tudengite eest seisavad) ja siis hakkan neid seal pommitama... lihtsalt sellepärast, et mul pole enam aega mitte aru saada.

Aa ja, kui ma juba fachschafti mainisin, siis mainin ka eilset üritust. Nimelt meie fachschaft korraldas eile koolis tehnilise-mata-esimese-semestri-tudengite-õhtu. Seal sai tasuta spagette ja makarone + sai tundma teisi, kes sama asja õpivad. Täitsa tore oli, sest nüüd on mul juba paar tuttavat nägu ja nime. Peaks mainima, et inimesed on väga sõbralikud, pean vaid lihtsalt ise avatum olema. Iseenesest on aga kõik väga abivalmid, niiet see on tõesti armas.

Tänaseks aga taas kõik. Õhtul on meie ühikas jälle pidu (iga teisipäev ja neljapäev on) ja täna, kui ma õigesti flaieri pealt nägin, peaksid kõik kokteilid tasuta olema. No igatahes läheme vaatame, mis toimub...iseasi kas sinna ka jääme, aga ühe tasuta mochito võtaks küll :D

Seniks aga kõike head!

Tervitused palavast Viinist :)

Saatuse iroonia :D Just siis kui ma saan teada, et mu euroopa ravikindlustuse kaart on kehtetu, on mul plaan minna arsti juurde (nii oma varba kuika silma pärast). Varbaküüs kasvab taas sisse ja see teeb nii haiget, punetab ja paistetab. Sellele lisaks läks mu silm ka veel eile paiste ja ka see teeb jubedalt haiget (ma kahtlustan, et mul on taas odraiva)... Mnjah... silmaga loodan ma veel ise hakkama saada (ostsin endale apteegist mingeid silmatikasid, pluss kodus on mul ka aloe vera gel, mis ka ehk nats leevendab), aga no varbaga võitlemine ei tule mul vist küll üksi välja. Ravim, mille ma selle tarbeks ostsin, ei tundu aitavat ja küünt ei saa ma ka enam eriti painutada, sest asi on juba valusaks ja mädaseks läinud... Väkk..

Aga no mis ma ikka vingun :D Eks ma siis homme lähen esimese asjana kooli, võtan sealt tõestuse, et ma käin TUW-s ja siis saadan selle Eestisse... Ja siis peaks mul taas kindlustus olemas olema :) juhuu... loodan, et niikaua olukord lihtsalt valusamaks ei lähe :)

Igatahes nüüd siis tänase päeva kohta. Olen taas koolis arvutiklassis ja ootan Haiki, sest tal on see õhtune kordamistund, mis ta endale võttis. Kui tal läbi saab lähme koju ja proovime teha kartuliputru (oma uue pudrunuiaga) :D:D Me nimelt tulime just IKEA-st ja ostsime endale pudrunuia, vispli, riivi ja kulbi :P niiet nüüd oleme me köögis varustatud :P

Enne IKEA käiku oli mul kolm tundi ja kahetunniline paus. Tundideks olid nagu ikka lineaarne algebra ja mata analüüs ja siis lineaarse algebra "Repetitorium" , mis on nagu küsimuste tund. Ja nagu alati, ei midagi uut, on mata analüüs jubeee. õnneks pole ma ainuke, kes mitte tuhkagi aru ei saa.. mitte keegi ei saa, niiet see nats lohutab (mitte, et ma oleksin kahjurõõmus aga ikkagi :P)

Homme on mul programmeerimise "Übung" (harjutused) ja seda ma nats kardan, aga samas ootan huviga, milline see välja näeb. Grupis on 18 inimest, niiet selline pisike kambake võrreldes tavaliselt loengutes osalejatega.

Aga tänaseks siis jälle kõik.
Kallid!

Õhtu saabus.

Kuna eelmine postistus oli suhteliselt lühike, siis mõtlesin, et lisan siia nats veel midagi. Supp muide polnud just meie kõige parem saavutus. Aga no kõhu sai täis ja eks me peamegi katsetama erinevaid asju, sest just nii saame teada, mida kui palju panna. Ja ma peaks mainima, et me muutume Haigiga aina osavamaks. Igapäev suudame juba välja mõelda erinavaid toite, mida teha ja siiamaani pole me veel pidanud ennast kordama.

Tänase päevaga läks meie toidutegemine veelgi kergemaks, sest me saime ome 20 kilose abipaki, millest jätkub meile küll vist terveks aastaks :D:D:D Suur aitähh, nüüd oleme me päästetud, sest siinsetes poodides on lausa võimatu käia. Ükski pakend pole tuttav, ükski piim pole 2.5 protsendine, ükski juust pole hea eesti juust, ükski leib pole päris leib ja nii edasi. Aga jah, nüüd oleme me hästi varustatud. Lausa nii hästi, et kõik asjad ei mahtunud isegi meie köögikappi, vaid me pidime need asetama elutoa riiulitele:



Igatahes jah, suuur-suur aitähh taas paki eest! :D

Hmm, mis siis veel uut on juhtunud... Aa, täna nägin ma esimest korda kontrolöri. Mõtlesimegi juba, et kas tasub üldse piletit osta. Aga näe tasus, sest kontrolörid isegi eksisteerivad. Alguses käis judin läbi küll, kui keegi naine palus pileteid näha, aga siis võtsin rahus südamega oma rahakoti välja ja näitasin talle oma semesterticketit :D

Nojah, ja ega siin muud midagi uut tegelt polegi. Vahepeal, see oli vist laupäeval, küsiti meilt taas, et kas me räägime ungari keelt. See kord oli küsijaks pitsapoiss...kuid nüüdseks oleme juba sellega harjunud ja vastasime rahulikult, et tegemist on tegelikult eesti keelega.


Lõpetan oma postituse taas suvise pildiga. (Käisime üks päev Schönbrunneri lossi vaatamas, pilt on selle juures tehtud)



Ja nüüd ma siis lähen õppima, vaatan kõik täna loengutes tehtu üle.

Tervitused külma Eestisse ;)

Lõunapaus

Täna oli mul lineaarne algebra ja taas mata analüüs, kahe tunni pärast hakkab mata kordamine. Lineaarsest algebrast jäi täitsa hea mulje. Õpetaja tundus hästi asjalik ja rääkis korralikku saksa keelt ja tal oli süsteem. Seletas rahulikult, tegi sissejuhatuse ja puha ja lausa lust oli seal tunnis olla. Mitte nagu mata analüüsis, mis on jube. Õpetajal pole mingit kontsepti, kritseldab lihtsalt järjest minegeid märke ja tähti tahvlile, ise ka vist arusaamata, millest täpselt jutt käib. See 45 minutit venis nagu viis tundi ja terve tunni jooksul lihtsalt kuulasin, kuidas saksakeelsed sõnad mu kõrvust mööda vuhisesid, ja püüdsin kõigest väest kõiksugust seosetut kritseldust tahvlilt endale vihikusse kopeerida. Eks siis tuleb jälle täna õhtul maha istuda, kõik uuesti läbi lugeda, mingeid seoseid otsida ja kodus endale asi selgeks teha.

Hetkel on mul veel poolteist tundi aega ja siis tuleb taas kooli minna. Haik tuli ka just koju, niiet nüüd me hakkame suppi tegema. Või no vähemalt proovime ja siis hiljem räägin, kuidas välja tuli.

Hetkel siis jah selline lühike sissekanne,
aga kõike head!

Esimene päev, esimesed loengud!

Kõik tundub mulle kui hiina keel, tääitsa jube. Niisiis algame algusest. Ülikool hakkas mul tunniga, mille nimeks on "Analysis". Ma olin juba varakult loenguruumis, et leida hea istekoht. Nimelt pool tundi varem istusin ilusasti kolmandasse ritta (15 minutit enne loengu algust oli juba saal pilgeni täis, niiet ma olin päris kaval, et nii vara tulin). õigepea istus mu kõrvale üks tore poiss, kellega me siis rääkima hakkasime. Ta oli selline väga abivalmis ja kui ta nägi, et ma vaatasin tahvlile täiesti abitu näoga, siis püüdis ta mulle lahkelt kõike seletada. Pluss ta ütles, et kui millalgil abi läheb vaja, siis ma võin alati küsida. See on hea, sest ma arvan, et abi läheb mul vaja ikka kuhjaga, sest kõik on niiiiii teistsugune ja uus. Nii tagasi tunni juurde. "Analysise" õpetaja oli see, kellest ma kartsin, et midagi aru ei saa. Ja mul oligi õigus. Esiteks tema hääldus on tääitsa jube ja teiseks ta räägib nii kiiresti ja ülde võtab teemat ülikiiresti edasi. Ei mingit sissejuhatust, ei mingeid seletusi, vaid lihtsalt mingid tähed ja märgid ja definitsioonid ja kritseldused, mida on suht raske jälgida, kui sa ei saa aru, millest jutt ülde on. Alguses sain isegi veel pihta, aga kui ta hakkas tõestama mingit väidet, no siis läks ikka täitsa käest ära. Eks ma pean nädalavahetusel vist rahulikult maha istuma ja süvenema. "Analysis" tundub aga võrreldes programmeerimisega isegi tehtav, sest too oli hoopis võõram. õpetaja tundub siuke karm, kes nalja ei mõista, ja juba kahe nädala pärast on meil kirjalik töö. Ühe korra tohib harjutustest puududa ja kui on juba kaks puudumist, siis lendan ülikoolist otsejoonest välja, ei mingeid erandeid. Peale selle on see prgrammeerimine mulle niiiii võõras. Ta hakkas oma loengut pidades kohe minu jaoks täiesti võõraid sõnu loopima, millest ma tuhkagi aru ei saanud. Vaatasin lihtsalt napaka näoga tema Power Pointi esitlust ja kirjutasin endale vihikusse küsimärke... Oehh, aga ehk läheb veel mingil hetkel kergemaks. Pean lihtsalt kodus hakkama nats eeltööd tegema.

Nii palju siis tundide kohta, mis mul täna olid. Üldiselt mu tunniplaan läheb ikka väga pikaks ja mahukaks. Alguses jäi mulle küll mulje, et mul on ainult kolm tundi, aga tegelt see pole nii lihtne. Pluss muidugi see, et tunniplaan ei tule üldse ilus ja ühtlane. Nimelt peame me teatud ained endale ise kuidagi mahutama. Ja need ained toimuvad gruppides. Ehk siis sama asi aga näiteks 6 erinevas grupis, mis kõik on eri aegadel. Kui sul veab, saad sellise grupi, mis sobib sulle ajaliselt täselt, kui ei vea jääb paari tunniline auk, kui üldse ei vea, saad grupi, mis on üldse pärastlõunal. Mul aga eriti ei vea. Ühte gruppi ma pole üldse aega saanud, sest kohe kui internetis selle aine gruppidesse registreerimine avati, jooksis mul nett kokku. Kõik inimesed tormasid otsejoones endale parimat aega leidma ja nii ei toimindki enam ükski server. See tähendas, et kui ma järgmisel hommikul vaatasin, olid kõik grupid juba täis. Täna valmistasin ennast aga paremini ette. Programmerimise gruppidesse registreerimine avati kell viis ja mina olin viis minutit enne viite juba valmis parimat aega krabama. Istusin netis ja ootasin. Ühe minutiga oli taas parim grupp juba läinud. Aga õnneks oli ühes teises grupis veel kaks vaba kohta, millest ühe ma sain. Mul jääb nüüd küll ühe tunnine auk, aga see pole nii hull kui oleks võinud olla. See süsteem siin on üldse suht keeruline ja seda on raske teistele seletada.. aga no jah, põhimõtteliselt tahan lihtsalt öelda, et suht raske on saada seda, mida sa tahad...

Nüüd tuleb nädalavahetus ja plaan on natuke puhata, natuke koristada, natuke pidutseda ja natuke õppida. Tuleb leida selline tasakaal, siis ei lähe õppimisest päris lolliks. Mind täitsa huvitab, kuidas see kõik välja hakkab nägema ja kas mu hirmudel on ka alust.

Aga jah, nüüd ma lähen. Haigil peaks ka varsti lõppema (tal võttis endale nimelt mingi mata kordamis loengud, mis aga on suht hilja, nt täna kella kaheksani) ja siis me lähme koos ühikasse ja teeme endale midagi süüa.

Igatsen juba näha kõiki, kes on Eestis, aga õnneks ei jõua sellise tempo juures üldse nukrutseda, niiet seegi hea.

Armastan!

Oh kooliaeg, oh kooliaeg :)

Istun Viini Tehnilise Ülikooli arvutiruumis ja seljataga on esimene tutvustav päev. Hirm on nahas ja päris õudne tundub kõik see värk, mis mind ees ootab.

Tänane päev hakkas varajase ärkamisega (kell kuus helises kell), mille tõttu oli aga hommikul mõnusalt aega. Jõudsime Haigiga rahulikult oma asjad pakkida ja ühisköögis endale iisegi kaks muna keeta (kusjuures söögiharjumused hakkavad meil juba paranema, nt. eile tegime ise piimasuppi, mis oli täitsa nagu päris). Väljusime veerand kaheksa ja kahekümne minutiga olime ülikooli ees. Esimesel tunnil nägin oma proffessoreid, kes siis rääkisid, millal hakkavad tunnid olema ja nii. Oi jah, ühe õpetajaga tekib mul küll vist raskused, sest temast on pea võimatu aru saada (väga harjumatu saksa keel), pluss ta tundub kuidagi liiga boheemlane (ta ei mäletanud ühtegi kuupäeva või kellaaega või muud meile olulist informatsiooni (nats nagu me vana keemiaõpetaja Kersting)). Järgmisel tunnil rääkisid meile kõiksugused dekanaadid ja fakulteetide juhid ja sellised targad mehed ülikoolist, instituutidest ja muust taolisest... ja siis peale seda hakkas lõbusam osa. Hakkas tuutori-tund (tuutor on vanema semestri tudeng). Meid jagati umbes kaheksasse gruppi (sama ala, mis mina, hakkavad see aasta õppima 250 inimest) ja siis asuti meile näitama ülikooli, samal ajal pidevalt muud olulist informatsiooni jagades. See oli päris huvitav, sest sai erinevaid asju näha läbi tudengi silmade, aga samas oli see ka üli hirmutav, sest meie tuutor rääkis ja rõhutas pidevalt , et tegemist on ikka mega raske ainega ja õppima peab kõvasti. See pidi olema tääääiesti teistsugune sellest, mida me koolis oleme harjunud tegema , ja seda tõestab näiteks kasvõi juba see, et numbreid kui selliseid näeme me alles kolmadal aastal. Sinnamaani on ainult tähed ja funktsioonid ja jumal teab mis veel . Pärast tuuutori-tundi läksin otsin endale "Lineare Algebra" raamatud ja siis sain Haigiga kokku, kellel veel tuutori-tund oli tulemas.

Mnjah, nüüd ma istungi siin ülikoolis ja esimese oktoobri puhul peaks varsti kuskil tasuta süüa saama. Homme on mul kell üheksa esimene loeng nimega "Analysis" ja siis ka vist programmerimine. Täna õhtul pean ennast gruppidesse registreerima ja enda tunniplaani valmis tegema. Ja siis meil peaks olema ka ühikas mingi pidu (Open Season Party), kuid ma arvan, et olen nats liiga unine selle jaoks... Oehh jah, täitsa põnevalt õudne tundub kõik, aga enam pole kuhugi põgeneda, tuleb lihtsalt tükk haaval hakata läbi närima sellest suurest saiast, mis endale ette võtsin.

Kalli-musi kodused!


A

Õilis internet saabus meie majja :D

See tähendab seda, et mul pole enam mingeid vabandusi, miks mitte kirjutada korralikult ja pikalt. Niii et ma hakkan aga otsast pihta :D Kuigi ma pean nentima, et jube raske on kõike tagant järgi raporteerida.
Alustame laupäevast. Oma reisiks St. Johanni ostsime Einfach-Raus-Ticketi, mis oli küll meie jaoks kõige soodsam variant (28 eurot kahe peale), aga mis tähendas automaatselt ka seda, et me tohtisime ainult regionaalronge kasutada. Teistesõnadega oli meie teekond umbes kümme tundi pikk ja sisaldas kolme ümberistumist. Ärkasime kell kuus kolmkümmend (jube keeruline on ikka nii vara üles saada) ja asusime kohe asju pakkima. Esimesest rongijaamast ostsime hommikukohvi ja saiakesed, mida asusime rongis mõnusalt sööma.



Sõit kestis 20 minutit ja siis pidime rongi vahetama. Vahetamiseks oli aega 10 minutit, niiet me jõudsime rahulikult veel ühe kohvi osta ja siis saime rahus südamega järgmise rongi peale astuda. Taas arvari, et me tuleme Ungarist. Nimelt seekord oli selleks arvajaks kontrolör. Kuuldes meid omavahel rääkimas, ütles ta mingis põnevas keeles midagi, millest me muidugi midagi aru ei saanud. Ja kui me siis sellepeale õlgu kehitasime, küsis ta, et oi, kas te polegi Ungarist...Mnjah, pidime talle pettumust valmistama-me oleme siiski jätkuvalt Eestist ja räägime eesti keelt :) See selleks...Tagasi rongisõidu juurde. Selle rongiga sõitsime kaks tundi ja kuna kellaaeg oli veel üsna varajane, siis Haik kasutas seda aega targalt magamiseks. Mul aga kuidagi ei tulnud und ja vaatasin hoopis pidevalt aknast välja, sest vaated, mis sealt avanesid, olid ikka suuurepärased. Mulle kuidagi meeldib sõita rongiga, selline rahustav tegevus. Pluss muidugi näeb mega palju. Kõik need hiiglaslikud mäed, armsad külad, lõputud põllud, rohelised metsatukad- kõik need on pildistamist väärt. Ja seda ma püüdsingi aknast välja vaadates teha, püüdsin jäädvustada need pildid mõtetesse, sest fotokas ei suuda neid paratamatult tabada. (Oi Madli, kui sa siia tuled, siis pead kindlasti kuskile nats välja sõitma, sest vaated siin on tõesti meeletult ilusad ja maalimiseks ideaalsed).


Mnajh, igatahes jõudisme selle rongiga Linzi, kus meil oli rongi vahetamiseks aega umbes kolm minutit. Taas algas 2 tunnine sõit, nüüd siis aga Salzburgi poole. See sõit läks aga suht kiiresti, sest meil tekkis Haigiga kuidagi selline filosofeerimise tuju ja nii me siis rääkisimegi elumõttest ja muust huvitavast :) Salzburgis oli meil peaaegu kaks tundi aega, enne kui me järgmise rongi peale pidime minema. Aga see kaks tundi oli väga sobiv, sest meie kõtud olid küll juba päris tühjad, sest lõuna oli juba käes. Nii me siis istusime Burger Kingi maha ja sõime lõunat :)
See pilt on tehtud Salzburgis, seal on palju neid papist Mozarteid :)


Nii meie reis siis läks, rongilt rongi peale, kuni lõpuks jõudisme Saalfeldenisse, kus toimus see ball. Rongijaamas olid meid ootamas Julia vanemad (Julia on siis mu Austria sõbranna, kellega ma Ameerikas tuttavaks sain), kes meid siis peale võtsid ja sööma viisid. Sõime suppi (üle pika aja selline hea soe korralik toit) ja siis asusime ennast balliks üleslööma. Ball oli vägev, mega suursugune, üli palju rahvast (umbes 2000) ja hästi vahva. Saime Haigiga tantsitud küll, mis sest et vahel teineteise varvastel talludes, aga siiski...ülitore oli. Tõesti väga hea mulje jättis kõik. Inimesed olid ikka palju vaeva näinud, kõik nägid uhked välja ja näha oli, et ball on neil veres. Tantsida oskas nii noor kui vana :)




Koju (või õigemini Julia juurde) jõudsime kuskil kell veerand neli öösel ja selleks hetkeks olime ikka väga väsinud, sest päev oli pikk ja eks tants võtab ka omajagu läbi.
Järgmisel päeval magasime aga ennast mõnusalt välja. Nagu Julia perekonnale omane, olid ta vanemad ka seekord väikse plaani meie jaoks välja mõelnud. Nimelt oli pühapäeval lahtiste uste päev mäkke, kus talvel suusatatakse. Sõitsimegi siis sinna, sealt tõstukiga umbes 2000 m kõrgusele, kus meile siis seletati, kuidas need tõstukid kõik töötavad ja näidati veel teisigi lumemasinaid ja sahke. Seejärel sai tasuta juua ja siis matkasime me tipatapa alla, pidevalt nautides meeletult ilusaid postkaardi vaateid.








Pühapäeva õhtul läksime veel Julia sõpradega välja, ühte kohalikku õlletehasesse:


Täna hakkas me päev taas vara. Ärkasime seekord kell kuus ja pool seitse asusime juba rongi peale. Samamoodi nagu laupäeval sõitsime kaua ja alles kell viis jõudime Viini. Taas Salzburgis oli meil pikem vahe, kus me siis sõime ja rongi peale ka ühe jäätise kaasa ostisme:


Olles Viinis vaatasime kannatamatult kella. Kohe kui kell sai pool seitse, viisime mu läpaka (millele me ostsime legaalse saksa keelse Windowsi, mis täheb, et ma pean palju ümber harjuma, sest näiteks "My Documentsi" asemel on mul hoopis "Arbeitsplatz" jne) arvutifriikide juurde, kes siis selle kolmeks tunniks omastasid, vajalikud viiusetõrjed peale panid ja seejärel netiühenduse avasid :) Ehk siis jah, nüüd lõpuks saame netti ja ei peagi õhtul bussiga kohvikusse sõitma :D
Samal ajal kui läpakas oli nende käes, jooksime me ruttu poodi. Meie kodu lähedal olev pood oli aga juba kinni, sest me jõudsime sinna neli minutit peale seitset, mis tähendas, et pidime nats kaugemale bussiga sõitma, kus on pood poole kaheksani lahti. Ostsime süüa ja tegime täna teist korda ühisköögis midagi, seekord makarone :D Päris head tulid ja kõhu sai täis.

Nüüd on kell juba niiinii palju (meie kella järgi 00.20), minu raport tuli õige pikk, mis tähendab, et aeg on magama minna.

Pai-pai!