Asjad kõik taas pakitud, kohvrid ukse juurde viidud ja meel valmis, et tulla Eestisse. Väsimus on nii suur, et koju jõudes, jään esialgu vist paariks päevaks voodisse. Jah, Eestis loodan, et suudan taas kõik oma energia täis laadida, et siis kui siia tagasi tulen, saaks jälle tööle hakata. Aga praegu ma ei taga midagi enam õppimisest kuulda. Tahan puhata.
Mõtlesin, et jõuan veel teha selle poolaasta kokkuvõtte, aga näe ei jõudnudki ja hetkel ka enam ei jõua, sest kell kolm öösel pean juba ärkama (nelja tunni pärast), et siis teele asuda. Aga varsti olengi juba kodus ja siis saan teha silmast silma isikliku ülevaate, et kuidas Austrias läks :)
Nüüd aga, head ööd!
Näeme Eestis!
Wednesday, December 22, 2010
Friday, December 10, 2010
Olen olemas
Oi-oi, ma pole niinii ammu kirjutanud, et kohe täitsa kole. Ikka aga see sama põhjus, et aega pole...Nüüd istun aga koolis ja ootan Haiki ja mõtlesin, et enne kui ta tuleb ja me Münchenisse sõidame, ma siis nats kirjutan ka ja ütlen, et kõik on meiega korras.
Vahepeal on ühteteist tehtud, aga ma absoluutselt enam ei mäleta, mis, niiet ma ei hakka vist kõike ümber jutustama. Ainult need asjad, mis mulle hetkel pähe torkavad. Näitkeks, tegin eile ära ühe suure,raske suulise ekami. Seekord polnud ma aga endaga rahul... Olgu, hinde sain tegelt täitsa normaalse, aga ma tean, et ma oleks olnud suuteline rohkemaks. See hinne peegeldab seda, et ma ei oska saksa keeles seletada, aga mitte seda et ma poleks materjali osanud ja see kuidagi morjendab... ma ei oska hetkel edasi anda, mida ma täpselt mõtlen, aga lihtsalt eile pärast eksamit, ei tabanud mind see tavaline kergendusohe ja heameel, vaid tundsin lihtsalt meeletut väsimust ja nukrust. Küllap see tuli sellest ka, et kohe pärast eksamit jooksin ühte Übungisse, kus mul ei läinud just eriti hästi, sest ma polnud tänu eksamile eriti nendesse ülesannetesse süvenenud ja no siis kui mind tahvli ette kutsuti ja ma teadsin, et ma tegelt ei oska, oli see ka selline paras tujurikkuja. Ehk siis eile pärast kooli, kuigi olin ära teinud raske eksami, olin nutu äärel ja tahtsin Eestisse-koju. Siis aga saime eile Laura ja Alfiga kokku ja sellest kujunes vahva õhtu, mille tõttu mul tuju taas tõusis ja ma unustasin lollaka kooli :D:D:D
Nii see oli siis eilne. Hetkel ma arvan, et ma ei hakka aga kõiki muusid asju tagant järgi enam meelde tuletama, sest no tegelt väga midagi põnevat ju polegi olnud. Enamus meie aega oleme veetnud loomulikult õppides, aga paar korda oleme ka sattunud jõuluturgudele (ostnus sealt taas erinevaid tasse :D), siis teatrisse (see oli see NO99 etendus, mis oli ikka väga-väga hea), ühe korra isegi peole :P ja palju kordi toidupoodidesse (oi, kuidas ma ei salli kulutada tund aega poes käimisele, siis tund aega kokkamisele, ja siis ainult 10 minutit söömisele..saan nüüd emme sinust palju paremini aru, kuidas pärast toiduvalmimist polegi enam kõht tühi). Aa, eelmisel pühapäeval käisin Laura juures ka ja siis oli meil seal teise advendi jõulusööming tüdrukutega (mina, Laura, kolm lätlast, üks leedukas), mis oli ka päris vahva ettevõtmine. Vot nii on lood, siin pool sood.
Nagu ma alguses vist juba mainisin, sõidame me täna Münchenisse. Seal on kaks meie vana klassikaaslast, kes on hetkel Erasmusega vahetusüliõpilased, niiet nende juures saab ööbida. Kogu see idee on nagu miniklassikokkutulek vm, sest meil on sellel aastal hästi palju neid, kes läksid Saksamaale või Austriasse vahetussemestriks, niisiis me otsustasime, et kuna nii paljud siin kandis on, peaks kokku saama. Ma usun, et tuleb tore vaheldus ja mõnus reis, kuigi muidugi samal ajal kripeldab mul pidevalt sees, et tegelikult on palju teha ja ma ei tohiks eriti aega selliste asjade peale raistata... aga no, nüüd on juba minek kindel, niiet küll ma ka kooli asjadega hakkama saan.
Oi, kuidas ma sellel aastal juba igatsen Eestisse. Vaheaeg ja kojutulek on aga juba ligidal, niiet ainult natuke veel jäänud pingutada ja siis olengi juba kodus.
Pöidlad pihku, silmis sära.
Tähtsad asjad, kõik teen ära.
Tõestan hoogsalt kaht teoreemi,
mokkadele määrin kreemi.
Numbreid siia-sinna käänan,
õpsid ümber sõrme väänan,
Suust siis pääseb väike ohe,
kool on möödas kohe-kohe!
(Emme, aitäh ergutava luuletuse eest! See siin siis nats modifitseeritud variant kolmapäeva öösel saadud luuletusest :D)
Kallis-paid kõigile!
Vahepeal on ühteteist tehtud, aga ma absoluutselt enam ei mäleta, mis, niiet ma ei hakka vist kõike ümber jutustama. Ainult need asjad, mis mulle hetkel pähe torkavad. Näitkeks, tegin eile ära ühe suure,raske suulise ekami. Seekord polnud ma aga endaga rahul... Olgu, hinde sain tegelt täitsa normaalse, aga ma tean, et ma oleks olnud suuteline rohkemaks. See hinne peegeldab seda, et ma ei oska saksa keeles seletada, aga mitte seda et ma poleks materjali osanud ja see kuidagi morjendab... ma ei oska hetkel edasi anda, mida ma täpselt mõtlen, aga lihtsalt eile pärast eksamit, ei tabanud mind see tavaline kergendusohe ja heameel, vaid tundsin lihtsalt meeletut väsimust ja nukrust. Küllap see tuli sellest ka, et kohe pärast eksamit jooksin ühte Übungisse, kus mul ei läinud just eriti hästi, sest ma polnud tänu eksamile eriti nendesse ülesannetesse süvenenud ja no siis kui mind tahvli ette kutsuti ja ma teadsin, et ma tegelt ei oska, oli see ka selline paras tujurikkuja. Ehk siis eile pärast kooli, kuigi olin ära teinud raske eksami, olin nutu äärel ja tahtsin Eestisse-koju. Siis aga saime eile Laura ja Alfiga kokku ja sellest kujunes vahva õhtu, mille tõttu mul tuju taas tõusis ja ma unustasin lollaka kooli :D:D:D
Nii see oli siis eilne. Hetkel ma arvan, et ma ei hakka aga kõiki muusid asju tagant järgi enam meelde tuletama, sest no tegelt väga midagi põnevat ju polegi olnud. Enamus meie aega oleme veetnud loomulikult õppides, aga paar korda oleme ka sattunud jõuluturgudele (ostnus sealt taas erinevaid tasse :D), siis teatrisse (see oli see NO99 etendus, mis oli ikka väga-väga hea), ühe korra isegi peole :P ja palju kordi toidupoodidesse (oi, kuidas ma ei salli kulutada tund aega poes käimisele, siis tund aega kokkamisele, ja siis ainult 10 minutit söömisele..saan nüüd emme sinust palju paremini aru, kuidas pärast toiduvalmimist polegi enam kõht tühi). Aa, eelmisel pühapäeval käisin Laura juures ka ja siis oli meil seal teise advendi jõulusööming tüdrukutega (mina, Laura, kolm lätlast, üks leedukas), mis oli ka päris vahva ettevõtmine. Vot nii on lood, siin pool sood.
Nagu ma alguses vist juba mainisin, sõidame me täna Münchenisse. Seal on kaks meie vana klassikaaslast, kes on hetkel Erasmusega vahetusüliõpilased, niiet nende juures saab ööbida. Kogu see idee on nagu miniklassikokkutulek vm, sest meil on sellel aastal hästi palju neid, kes läksid Saksamaale või Austriasse vahetussemestriks, niisiis me otsustasime, et kuna nii paljud siin kandis on, peaks kokku saama. Ma usun, et tuleb tore vaheldus ja mõnus reis, kuigi muidugi samal ajal kripeldab mul pidevalt sees, et tegelikult on palju teha ja ma ei tohiks eriti aega selliste asjade peale raistata... aga no, nüüd on juba minek kindel, niiet küll ma ka kooli asjadega hakkama saan.
Oi, kuidas ma sellel aastal juba igatsen Eestisse. Vaheaeg ja kojutulek on aga juba ligidal, niiet ainult natuke veel jäänud pingutada ja siis olengi juba kodus.
Pöidlad pihku, silmis sära.
Tähtsad asjad, kõik teen ära.
Tõestan hoogsalt kaht teoreemi,
mokkadele määrin kreemi.
Numbreid siia-sinna käänan,
õpsid ümber sõrme väänan,
Suust siis pääseb väike ohe,
kool on möödas kohe-kohe!
(Emme, aitäh ergutava luuletuse eest! See siin siis nats modifitseeritud variant kolmapäeva öösel saadud luuletusest :D)
Kallis-paid kõigile!
Tuesday, November 23, 2010
Kleit-kingad-meik-soeng
Võtan juba mitu päeva hoogu, et kirjutada... ja mitte üldse sellepärast, et poleks millestki kirjutada, pigem vastupidi, kirjutada oleks isegi palju, aga ma kuidagi lihtsalt ei oska või ei jõua tagant järele anda edasi neid tegevusi, emotsioone ja mõtteid. Haigil on teooria, et see on sellepärast, et me oleme juba mõtetega kohe Eestis... võibolla tõesti... aga no igatahahes ma täna mõtlesin, et natuke ikka kirjutan või no vähemalt proovin.
Nagu pealkirigi viitab, oleme viimasel ajal Haigiga olnud eriti kultuursed. Viimase nelja päeva jooksul oleme juba kahel korral oma peakesed raamatute ja matavalemite vahelt püsti tõstnud, selja sirju ajanud, kingad ära viksinud, pidulikud riided selga pannud, isegi juuksed kamminud ja siis kipakõpa teele asunud.
Reedel juhtus see esimest korda.
Käisime nimelt Läti Vabariigi sünnipäeval, mille korraldajaks oli Laura toakaaslane ja kuhu ka meid siis kutsuti. Kohaks oli suur saal, mille ühes seinas oli laud, täis veini- ja šampusepudeleid, võileibu, oliive, juustukesi ja kõike muud sellist head paremat suhu pistmiseks. Niisiis kohe kui me mantlid nagidesse riputasime, alustasime söömisega. Kavas oli see küll algselt alles pärast kontserti, aga kuna bänd, kes Riiast bussiga Austria poole sõites, Poola piiri ääres neli tundi ootamatult ootas, jäi oma mitu tundi hiljas, siis alustasti kõigepealt söömisega :D Inimesed vestlesid ja oli selline tore õhkkond. Kui lõpuks bänd kohale jõudis, istuti maha ja võis hakata kontert. Kuigi kõik laulud olid läti keeles, oli kontsert ikkagi väga hea. See meeleolu, mis lavalt tuli, oli lihtsalt supper. Ei mingeid kõlareid, mikrofone, võimendeid. Ümbes 15 inimest lihtsalt musitseerisid. Nagu ma võibolla kunagi juba mainisin oli seal ka Breinstormi laulja :D:D Minus tärkas 11-aastane pisike tüdruk, kes pärast Brainstormi eurovisioonil käiku selle bändi täielik fänn oli :D Ma mäletan nii hästi, kuidas oli aasta 2000- jõulud ja minu kingipakkide seas oli cd-pleier kõlaritega ning Brainstormi kollases ümbrises plaat. Ohh seda õnne :D:D järgnevad paar päeva pärast jõule ma vist muud ei teinudki, kui kuulasin oma cd-mängijas My Stari, kuniks... oi ma ei julgenud seda kunagi kellegile öelda. Cd-pleier oli kapi peal, minu käes oli kõlarid, mille olin pannud enda kõrvade juurde, et täiesti kõrist üürata: "My friends gonna call me: hey dreamer, the stars you are watching are so far..." kui äkki suures hoos ma kogemata selle cd-pleieri kapi pealt maha tõmbasin. Loomulikult ei läinud see enam tööle ja kuna see kink oli olnud vaid paar päeva vana, peitsin ma selle kapi kõige kaugemasse nurka, et keegi kunagi teada ei saaks, et ma selle nii vara ära lõhkusin. No igatahes :D tulles tagasi aastasse 2010, jah Breinstormi laulja oli seal ja vahepeal ta tuli lavalt ära, et istuda rahva sekka, ja ta valis nagu meie rea :D:D juhuu, istus täpselt Haigi kõrvale, mängis kitarri ja laulis... jah, 11-aastane tüdruk tärkas mu sees, kelle süda tuksles ja suu venis laiaks :D
Nii palju siis Läti sünnipäevast.
Eile, esmaspäeval, käisime me aga meie enda Eesti Vabariigi presidenti vaatamas. Seekord oli koht veelgi uhkem, nimelt Viinist natuke väljas olev Laudoni loss... Ma proovisin nats netist pilte leida, et selle suursugusus siin rohkem välja tuleks, aga ma ei leidnud midagi eriti head. Siin aga siiski mõned pildid:
Selles viimases saalis olime ka meie, ainult et terve see ruum oli laudasid täis... Meie istusime nö üliõpilaste lauas, mis oli kõige tagumine laud nurgas, ehk siis kõige kaugemal Presidendist, tema naisest, muudest tähtsatest aukonsulitest ja esinejatest Villu Veskist ning Tiit Kallustest. Sellise laua asetusega jõudsis mulle väga konkreetselt kohale, et hetkel olen ma veel mitte keegi, me alles õpime ja otsime oma kohta maailmas. Võibolla paarikümne aasta pärast oleme väärilised istuma juba natuke lähemal Presidendile... Vaatamata sellele, et olime nurgas kaugel lauas, oli üritus ise suurepärane. Esinejad olid lihtalt supper head ja üleüldse oli lahe nii paljude eestlastega koos ühes ruumis olla. President ise lahkus aga suhteliselt kiiresti. Tegi oma väikse sümpaatse kõne, natuke kuulas kontserti, surus kõigiga kätt, jäi vajalikele fotodele ja siis läks.
No ja nüüd lähen ka mina :)
Aa muide, me ostsime piletid NO99 etendusele "Onu Tommi onnike", mis ühel festivalil siin etendub. Nii et meie kultuurne-olemine jätkub :D
aga nüüd ilusat õhtut ja jällekirjutamiseni!
Nagu pealkirigi viitab, oleme viimasel ajal Haigiga olnud eriti kultuursed. Viimase nelja päeva jooksul oleme juba kahel korral oma peakesed raamatute ja matavalemite vahelt püsti tõstnud, selja sirju ajanud, kingad ära viksinud, pidulikud riided selga pannud, isegi juuksed kamminud ja siis kipakõpa teele asunud.
Reedel juhtus see esimest korda.
Käisime nimelt Läti Vabariigi sünnipäeval, mille korraldajaks oli Laura toakaaslane ja kuhu ka meid siis kutsuti. Kohaks oli suur saal, mille ühes seinas oli laud, täis veini- ja šampusepudeleid, võileibu, oliive, juustukesi ja kõike muud sellist head paremat suhu pistmiseks. Niisiis kohe kui me mantlid nagidesse riputasime, alustasime söömisega. Kavas oli see küll algselt alles pärast kontserti, aga kuna bänd, kes Riiast bussiga Austria poole sõites, Poola piiri ääres neli tundi ootamatult ootas, jäi oma mitu tundi hiljas, siis alustasti kõigepealt söömisega :D Inimesed vestlesid ja oli selline tore õhkkond. Kui lõpuks bänd kohale jõudis, istuti maha ja võis hakata kontert. Kuigi kõik laulud olid läti keeles, oli kontsert ikkagi väga hea. See meeleolu, mis lavalt tuli, oli lihtsalt supper. Ei mingeid kõlareid, mikrofone, võimendeid. Ümbes 15 inimest lihtsalt musitseerisid. Nagu ma võibolla kunagi juba mainisin oli seal ka Breinstormi laulja :D:D Minus tärkas 11-aastane pisike tüdruk, kes pärast Brainstormi eurovisioonil käiku selle bändi täielik fänn oli :D Ma mäletan nii hästi, kuidas oli aasta 2000- jõulud ja minu kingipakkide seas oli cd-pleier kõlaritega ning Brainstormi kollases ümbrises plaat. Ohh seda õnne :D:D järgnevad paar päeva pärast jõule ma vist muud ei teinudki, kui kuulasin oma cd-mängijas My Stari, kuniks... oi ma ei julgenud seda kunagi kellegile öelda. Cd-pleier oli kapi peal, minu käes oli kõlarid, mille olin pannud enda kõrvade juurde, et täiesti kõrist üürata: "My friends gonna call me: hey dreamer, the stars you are watching are so far..." kui äkki suures hoos ma kogemata selle cd-pleieri kapi pealt maha tõmbasin. Loomulikult ei läinud see enam tööle ja kuna see kink oli olnud vaid paar päeva vana, peitsin ma selle kapi kõige kaugemasse nurka, et keegi kunagi teada ei saaks, et ma selle nii vara ära lõhkusin. No igatahes :D tulles tagasi aastasse 2010, jah Breinstormi laulja oli seal ja vahepeal ta tuli lavalt ära, et istuda rahva sekka, ja ta valis nagu meie rea :D:D juhuu, istus täpselt Haigi kõrvale, mängis kitarri ja laulis... jah, 11-aastane tüdruk tärkas mu sees, kelle süda tuksles ja suu venis laiaks :D
Nii palju siis Läti sünnipäevast.
Eile, esmaspäeval, käisime me aga meie enda Eesti Vabariigi presidenti vaatamas. Seekord oli koht veelgi uhkem, nimelt Viinist natuke väljas olev Laudoni loss... Ma proovisin nats netist pilte leida, et selle suursugusus siin rohkem välja tuleks, aga ma ei leidnud midagi eriti head. Siin aga siiski mõned pildid:
Selles viimases saalis olime ka meie, ainult et terve see ruum oli laudasid täis... Meie istusime nö üliõpilaste lauas, mis oli kõige tagumine laud nurgas, ehk siis kõige kaugemal Presidendist, tema naisest, muudest tähtsatest aukonsulitest ja esinejatest Villu Veskist ning Tiit Kallustest. Sellise laua asetusega jõudsis mulle väga konkreetselt kohale, et hetkel olen ma veel mitte keegi, me alles õpime ja otsime oma kohta maailmas. Võibolla paarikümne aasta pärast oleme väärilised istuma juba natuke lähemal Presidendile... Vaatamata sellele, et olime nurgas kaugel lauas, oli üritus ise suurepärane. Esinejad olid lihtalt supper head ja üleüldse oli lahe nii paljude eestlastega koos ühes ruumis olla. President ise lahkus aga suhteliselt kiiresti. Tegi oma väikse sümpaatse kõne, natuke kuulas kontserti, surus kõigiga kätt, jäi vajalikele fotodele ja siis läks.
No ja nüüd lähen ka mina :)
Aa muide, me ostsime piletid NO99 etendusele "Onu Tommi onnike", mis ühel festivalil siin etendub. Nii et meie kultuurne-olemine jätkub :D
aga nüüd ilusat õhtut ja jällekirjutamiseni!
Monday, November 15, 2010
39 päeva veel
Rääkisin paar päeva tagasi õega ja ta ütles, et ainult 41 päeva veel ja siis me juba näeme. Kui nüüd aktuaalsetest andmetest rääkida, on päevi veelgi vähem järgi. Eestisse saabume juba 39 päeva pärast ja koolis käia on 37 ilusat/rasket päeva... Selliste ilusate arvude peale hüppab mu süda kohe rõõmust, sest jessjess varsti on puhkus, varsti olen kodus. Noh jah olgu, nii varsti see nüüd kah pole, aga siiski on see rohkem varsti kui enne oli :D
Hetkel tulime just ühest pikast kooriproovist. Hakkas see kell kaks ja lõppes kell üheksa, niiet seitse tundi sai lauldud ladina, türgi, rootsi, saksa, soome, prantsuse keeles. Kusjuures aeg ei veninudki, nagu ma oleks arvanud... Kuidagi hämmastavalt kiirsti läksid need seitse tundi. Küllap sellepärast, et laulud on vahvad, dirigent tore ja kogu õhkkond sõbralik. Ei jah, tore värk see küll, et me kolmekesi (Laura ja Haigiga) sinna koori sattusime. Selline hea vaheldus :) Kuigi eks sellel ole oma hind ka... Näiteks Haik vist täna magama ei kavatsegi minna (varus endale mitu energiajoogi pudelit), sest tal homme eksam ja kuna tänane päev läks laulmisele, siis ei jää tal muud üle, kui praegu kell pool üksteist taas õppima hakata. Mul küll eksamit pole, aga siiski tõotab tulla suhteliselt pikk öö täis majandusemodelle ja diferentsiaalvõrrandeid.
Kui paari sõnaga nüüd kokku võtta eelmise nädala tegemised, siis kindlasti oli nädala keskpunktis Laura, kelle sünnipäeva mina lausa kaks korda tähistasin :P Neljapäeval pärast kooli läksime Laura juurde, kus oli selline väiksem istumine. Olime neljakesi (Laura toakaaslane Lätisr ja naaber Leedust ka), jõime hõõgveini ja rääkisime niisama juttu. Oi, see hõõgvein toob ikka sellise jõulumeeleolu- mõnna... Reede päeval õpetasin ma Alfit, sest tal oli matas Übungstest ja õhtul oli ametlik Laura sünnipäev. Rahvast oli palju ja taas oli vahva õhtu.
Tulevatest üritustest nii palju, et järgmisel reedel, on Läti riigi sünnipäev, mida Laura toakaaslane korraldab, ja kus ka meid Haigiga kutsuti :D Tõotab tulla põnev õhtu, sest mina, Laura ja Haik oleme ainukesed eestlased üheksakümne lätlase kõrval :D Järgmisel esmaspäeval tuleb meile Viini külla aga meie kallis president. Tema töövisiidi puhul on Eesti Saatkond korraldanud mingisuguse kontserdi ja pärast seda on vist võimalik Ilveseid ise ka oma silmadega uurida ja puurida. Homme läheme volksteatrisse ja proovime osta pileteid ühele etendusele, aga kuidas see meil välja tuleb, räägin ehk mõni päev hiljem, siis kui juba rohkem öelda oskan... Aga jah, hetkel rohkem vist eriti nagu polegi...
Lõppu veel paar niisama tähelepanekut :) Mulle meeldib jälgida inimesi ja kuna Viin on suurlinn, siis siin on igasuguseid põnevaid inimesi. Näiteks üks päev, kui ma metrood ootasin, pani mind muigama üks viiekümnendatele lähenev naine, kes vuhises minust mööda tõukerattal. Nagu ohh kui lahe. Sellist asja, et täiskasvanu kasutaks igapäevaselt tõukeratast, sa ikka Eestis ei näe. Või siis üks teine päev, mil vihma kallas nagu oavarrest ja mina oma lörtsuvates jalanõudes, mille sees sokid juba läbimärjad, kiirustades varjualust otsisin, sõitis minust jalgrattaga mööda kübaraga vanamemm :D Jalgratas+pensionär+linn (mitte maakoht) oleks Eestis jälle selline vaatepilt, mida ei oskaks oodata... aga näe siin on see normaale.
Vot nii on lood siin pool sood. On aeg lõpetada, sest kell on kohe juba pool kaksteist ja nagu ma juba ennegi mainisin, ootavad mind tegelikult ees veel majandus ja differentialgleichngid :)
Jällekirjutamiseni!
Hetkel tulime just ühest pikast kooriproovist. Hakkas see kell kaks ja lõppes kell üheksa, niiet seitse tundi sai lauldud ladina, türgi, rootsi, saksa, soome, prantsuse keeles. Kusjuures aeg ei veninudki, nagu ma oleks arvanud... Kuidagi hämmastavalt kiirsti läksid need seitse tundi. Küllap sellepärast, et laulud on vahvad, dirigent tore ja kogu õhkkond sõbralik. Ei jah, tore värk see küll, et me kolmekesi (Laura ja Haigiga) sinna koori sattusime. Selline hea vaheldus :) Kuigi eks sellel ole oma hind ka... Näiteks Haik vist täna magama ei kavatsegi minna (varus endale mitu energiajoogi pudelit), sest tal homme eksam ja kuna tänane päev läks laulmisele, siis ei jää tal muud üle, kui praegu kell pool üksteist taas õppima hakata. Mul küll eksamit pole, aga siiski tõotab tulla suhteliselt pikk öö täis majandusemodelle ja diferentsiaalvõrrandeid.
Kui paari sõnaga nüüd kokku võtta eelmise nädala tegemised, siis kindlasti oli nädala keskpunktis Laura, kelle sünnipäeva mina lausa kaks korda tähistasin :P Neljapäeval pärast kooli läksime Laura juurde, kus oli selline väiksem istumine. Olime neljakesi (Laura toakaaslane Lätisr ja naaber Leedust ka), jõime hõõgveini ja rääkisime niisama juttu. Oi, see hõõgvein toob ikka sellise jõulumeeleolu- mõnna... Reede päeval õpetasin ma Alfit, sest tal oli matas Übungstest ja õhtul oli ametlik Laura sünnipäev. Rahvast oli palju ja taas oli vahva õhtu.
Tulevatest üritustest nii palju, et järgmisel reedel, on Läti riigi sünnipäev, mida Laura toakaaslane korraldab, ja kus ka meid Haigiga kutsuti :D Tõotab tulla põnev õhtu, sest mina, Laura ja Haik oleme ainukesed eestlased üheksakümne lätlase kõrval :D Järgmisel esmaspäeval tuleb meile Viini külla aga meie kallis president. Tema töövisiidi puhul on Eesti Saatkond korraldanud mingisuguse kontserdi ja pärast seda on vist võimalik Ilveseid ise ka oma silmadega uurida ja puurida. Homme läheme volksteatrisse ja proovime osta pileteid ühele etendusele, aga kuidas see meil välja tuleb, räägin ehk mõni päev hiljem, siis kui juba rohkem öelda oskan... Aga jah, hetkel rohkem vist eriti nagu polegi...
Lõppu veel paar niisama tähelepanekut :) Mulle meeldib jälgida inimesi ja kuna Viin on suurlinn, siis siin on igasuguseid põnevaid inimesi. Näiteks üks päev, kui ma metrood ootasin, pani mind muigama üks viiekümnendatele lähenev naine, kes vuhises minust mööda tõukerattal. Nagu ohh kui lahe. Sellist asja, et täiskasvanu kasutaks igapäevaselt tõukeratast, sa ikka Eestis ei näe. Või siis üks teine päev, mil vihma kallas nagu oavarrest ja mina oma lörtsuvates jalanõudes, mille sees sokid juba läbimärjad, kiirustades varjualust otsisin, sõitis minust jalgrattaga mööda kübaraga vanamemm :D Jalgratas+pensionär+linn (mitte maakoht) oleks Eestis jälle selline vaatepilt, mida ei oskaks oodata... aga näe siin on see normaale.
Vot nii on lood siin pool sood. On aeg lõpetada, sest kell on kohe juba pool kaksteist ja nagu ma juba ennegi mainisin, ootavad mind tegelikult ees veel majandus ja differentialgleichngid :)
Jällekirjutamiseni!
Sunday, November 14, 2010
Ilusat isadepäeva!
Kallid issi ja vanaissi, tahtsin soovida teile armast päeva ja öelda aitäh, et te olemas olete!
Monday, November 8, 2010
Huhh...
Lühidalt:
Peavalu on laes, sest öösel olen maganud ainult neli tundi, aga see eest on kergendus hetkel suur. Sain täna ühe suulise eksami tehtud. Pluss käisin tahvli ees maailma õudsema õpetajaga übungis.
Nats pikemalt:
Ärkasin täna kell seitse, olles maganud kindlasti kohe liiga vähe, ja läksin kooli. Jõudsin nats varem, et veel oma ülesandeid üle vaadata, ja siis suundusin Übungisse. Apppike, kui jube ja närviline meie Übungsleiter on... Kui mind ette kutsuti ja ma siis ülesannet lahendama hakkasin, suutis ta mind nii närvi ajada, et ma ei oleks ka ühe pluss ühe vastust teadnud. Ma proovisin rahulikult kirjutada, ja tema karjus muutkui kõrval: "kas Te ei saa kiiremini teha...nohh, kirjutage juba vastus, kas te üldse arvutada ei oska, siia kirjutasite jälle valesti, ärge vaadake palun oma lehtedele, nohh, paluks kiiremini" ja plaplaplaplaplaaa. Ma lõpuks ütlesin talle, et ma ei suuda nii, ma lähen närvi. Aga noh jah.. lõpuks kui ma siis tagasi oma kohale istusin, olin ma täiesti närvipundar, süda tagus ja paha oli olla. Übungi lõppedes, oli mul ainult tund aega aega, et veel oma eksamiks asju üle vaadata. Mul kulus aga ainuüksi maharahunemiseks hullult palju aega, niiet väga ma oma asju korrata ei jõudnudki. Noja siis tuligi suuline eksam. Läksime ühe poisiga koos professori kabinetti ja kui ta siis küsis, et kes soovib alustada, ütlesin ma kiirelt "mina". Tahtsin lihtsalt ruttu asjaga ühele poole saada, sest ma poleks enam suutnud närveldes oma korda oodata. Aga juhuu, hästi läks, oskasin vastata kõigele, niiet ma sain läbi :D:D huhh... nüüd on kergem olla...
Mnjah, ma arvan et lähen nüüd koju ja magan nats, sest pea lõhub ja väss on olla. Ning siis hakkan oma sellenädalasi ülesandeid tegema...
Peavalu on laes, sest öösel olen maganud ainult neli tundi, aga see eest on kergendus hetkel suur. Sain täna ühe suulise eksami tehtud. Pluss käisin tahvli ees maailma õudsema õpetajaga übungis.
Nats pikemalt:
Ärkasin täna kell seitse, olles maganud kindlasti kohe liiga vähe, ja läksin kooli. Jõudsin nats varem, et veel oma ülesandeid üle vaadata, ja siis suundusin Übungisse. Apppike, kui jube ja närviline meie Übungsleiter on... Kui mind ette kutsuti ja ma siis ülesannet lahendama hakkasin, suutis ta mind nii närvi ajada, et ma ei oleks ka ühe pluss ühe vastust teadnud. Ma proovisin rahulikult kirjutada, ja tema karjus muutkui kõrval: "kas Te ei saa kiiremini teha...nohh, kirjutage juba vastus, kas te üldse arvutada ei oska, siia kirjutasite jälle valesti, ärge vaadake palun oma lehtedele, nohh, paluks kiiremini" ja plaplaplaplaplaaa. Ma lõpuks ütlesin talle, et ma ei suuda nii, ma lähen närvi. Aga noh jah.. lõpuks kui ma siis tagasi oma kohale istusin, olin ma täiesti närvipundar, süda tagus ja paha oli olla. Übungi lõppedes, oli mul ainult tund aega aega, et veel oma eksamiks asju üle vaadata. Mul kulus aga ainuüksi maharahunemiseks hullult palju aega, niiet väga ma oma asju korrata ei jõudnudki. Noja siis tuligi suuline eksam. Läksime ühe poisiga koos professori kabinetti ja kui ta siis küsis, et kes soovib alustada, ütlesin ma kiirelt "mina". Tahtsin lihtsalt ruttu asjaga ühele poole saada, sest ma poleks enam suutnud närveldes oma korda oodata. Aga juhuu, hästi läks, oskasin vastata kõigele, niiet ma sain läbi :D:D huhh... nüüd on kergem olla...
Mnjah, ma arvan et lähen nüüd koju ja magan nats, sest pea lõhub ja väss on olla. Ning siis hakkan oma sellenädalasi ülesandeid tegema...
Thursday, November 4, 2010
Räägime ilmast :D
Mis sest, et kell on juba kaheksa õhtul, meil on väljas ikka veel 16 kraadi sooja. See on täiesti hämmastav kui ilus soe ilm täna oli. Kooli minnes pakkisime end Haigiga mõlemad korralikult sisse (sest haigus on hiljuti kimbutanud), kuid meie imestuseks ei oodanudki meid välisukse avamisel külm näpistav tuul vaid tekkis hoopis tahtmine eemaldada sall, sest oli lausa palav. (Emmede ja vanaemmede rahustuseks: sall jäi siiski kaela :D)... Aga jah, Viinis on praegu ilus, värvilised lehed ja, nagu paar päeva nüüd ilmaennustus lubas, 20 kraadine soojus :)
Heh... seda, kuidas on märkamatult kätte jõudnud sügis, illustreerib kõige paremini fakt, et hommikune päike paistab taas meile aknast sisse :D Meil on nimelt üks hiigel puu, täpselt akna ees, mis tähendab, et kõige valgematel aegadel, kus tundub lausa nupustnikastav lülitada sisse lamp, on see meil hädavajalik, sest suur elujõuline puu ja tema uhked lehed taksitavad isegi kõige väiksemal valguskiirel tuppa pääsemast. Mida sügise poole läheb (või no talve), seda hõredamaks jääb puu ja sellega kaasnevad päikesekiired me toas (kui see juhuslikult paistab [viimastel päevadel oli Viin puhta hall]). Täna, kus päike eriti säras, paningi tähele, et ossapoiss meie puukesel akna taga pole peaaegu ühtegi lehte enam järel. Jah, sügis on märkamatult kohale jõudnud, juba on november ja niimoodi peangi ma taas nentima, et aeg vuhiseb viuhhti...
Eelmisel nädalal oli väikene murdumishetk,kuid nüüd võtsin taas oma energia kokku ja olen positiivselt meelestatult õppimise lainel. Esmaspäeval kavatsen teha ühe suulise eksami ja no kõik neli übungit ootavad mind ka juba rõõmasalt järgmises nädalas, niiet suuremat vestlust ma siin enam ei pea, vaid lähen ja asun tööle.
Päikest!
Heh... seda, kuidas on märkamatult kätte jõudnud sügis, illustreerib kõige paremini fakt, et hommikune päike paistab taas meile aknast sisse :D Meil on nimelt üks hiigel puu, täpselt akna ees, mis tähendab, et kõige valgematel aegadel, kus tundub lausa nupustnikastav lülitada sisse lamp, on see meil hädavajalik, sest suur elujõuline puu ja tema uhked lehed taksitavad isegi kõige väiksemal valguskiirel tuppa pääsemast. Mida sügise poole läheb (või no talve), seda hõredamaks jääb puu ja sellega kaasnevad päikesekiired me toas (kui see juhuslikult paistab [viimastel päevadel oli Viin puhta hall]). Täna, kus päike eriti säras, paningi tähele, et ossapoiss meie puukesel akna taga pole peaaegu ühtegi lehte enam järel. Jah, sügis on märkamatult kohale jõudnud, juba on november ja niimoodi peangi ma taas nentima, et aeg vuhiseb viuhhti...
Eelmisel nädalal oli väikene murdumishetk,kuid nüüd võtsin taas oma energia kokku ja olen positiivselt meelestatult õppimise lainel. Esmaspäeval kavatsen teha ühe suulise eksami ja no kõik neli übungit ootavad mind ka juba rõõmasalt järgmises nädalas, niiet suuremat vestlust ma siin enam ei pea, vaid lähen ja asun tööle.
Päikest!
Friday, October 29, 2010
Nädal seljataga...
Iga neljapäev kui koju jõuan, kukun väsinult voodisse ja liigutan ennast nii vähe kui võimalik. Või noh nii on olnud kaks viimast neljapäeva. Enne neljapäeva pole mul aga aega, sest tuleb täita üliõpilase ülimat kohustust- õppimist- ja reedeti kogun siis energiat, et taas uuele nädalale vastu minna. Sellise nädala rutiini sees pole aga kohe üldse aega ja tahtmist kirjutada ja no tegelt polegi väga midagi kirjutada. Igatahes selline neljapäev oli ka eile, jõudsin koju ja olin nii väsinud, kuid ka õnnelik, sest lõpuks ometi on selja taha jäänud selle nädalased Übungid, mis on mind üleval hoidnud pikke tunde ja mille tõttu on tekinud alaline unepuudus. See uni ja väsimus on nii suured, et isegi täna (reeded on mul lihtsad) kui ma oma ainukesest loenugust kell üks koju jõudsin, langesin voodisse ja vajusin märkamatult kõikide oma riietega unne. See kolm tunnikest lõunaund oli aga hea, ja andis mulle ehk energiat, et taas õppima hakata, sest aeg ei jää ju seisma ja järgmine nädal, kõikide oma kohustustega, tuleb ikka, tahan ma või ei taha.
Nüüd aga kui just olen ärganud ja isegi lõunat söönud, otsustasin, et kirjutan ka nats siia ja annan endast kodustele märku :)
Selle õppimise juures hetkel kõige iroonilisem on see, et näiteks eelmisel esmaspäeval ja teisipäeval kooli üldse polnudki (austria rahvuspüha), kuid sellele vaatamata, ei jõudnud ma oma asjadega enne ööd valmis. Kõige rohkem võtab aega majandusteooria übung, sest selleks pean alati umbes 30 lehte sellist suhteliselt rasket teksti lugema ja interpreteerima ja hulga küsimustele vastama. Pluss übung ise on ka minule, kelle emakeel pole saksa keel, üpris raske, sest seal oodatakse, et see, kes juhuse tahtel mingi küsimuse saab, klassi ees vabalt, ilma mingii leheta, kõike interpreteerib ja seletab. Näiteks eelmisel korral sain mina just viimase kõige mahukama küsimuse, kus pidi erinevaid Effizienzlohntheorie'sid seletama. Ma olin eelmisel öösel kuskil viis lehekülge kokkuvõtet ainult selle küsimuse jaoks kirjutanud ja no nüüd seda kõike peast ja vabalt kirjeldama hakata oli ikka väga keeruline. Õnneks mul on ajul selline hea komme kõik ebameeldiva suht kiiresti unustada, niiet ma ei mäleta üleüldse, kuidas mu laused välja tulid ja mida ma seal täpselt rääkisin. Igatahes polnud mul küll sellist tunnet, nagu oleksin üle 10 aasta saksa keelt õppinud, pigem läksin vist näost punaseks ja koperdasin vigaselt seal kõikide majandusmodellide põhiideed ära :D Mnjaa...
Aga okei aitab sellest koolist nüüd, täna reedel olen endaga kokku leppinud, et ma ei õpi, vaid alustan taas homme. Täna puudub veel motsivatsioon, energia ja tahtmine :)
Ma vaatasin, et kirjutasin viimati 14-dal ja kui ma nüüd proovin meenutada, et mis ma siiamaani veel teinud olen, siis hmmm... Kahel eelmisel reedel oleme käinud Laura pool... 15.dal oli Mareku sünnipäev, mida me uhkelt tähistasime ja järgneval nädalal oli taas Laura pool pidu, nimelt Baltic-States-Party. Inimesed olid niisiis lätakad, leedukad ja eestlased. Me Haigiga lahkusime aga seekord vara, sest peas mõlkusid juba õppimise ideed ja olime otsustanud laupäeva mitte raisku lasta, mis tähendas ka reedel vara koju minemist ja mitte pidutsemist.
Eelmisel nädalal üks kasulik tegu, mis me veel ära tegime, oli lennupiletite ost. Appike, mis kalkuleerimist see tähendas. Kuna kõik piletid on nüüdseks juba täiesti lagedesse tõusnud, siis proovisime otsida alternatiivseid lahendusi. Ja oi mis variante me kõik vaatasime ja uurisime... Lõppude lõpuks aga jäime sellise variandi juurde, et sõidame lennukiga Rootsi ja sealt laevaga Tallinna. Niisiis siin kohal annan teada: Kadri ja Haik jõuavad 24. detsembril Tallinna sadamasse ja kui ma ei eksi siis juhtub see kell kümme päeval. Ära läheme me 8.dal jaanuaril ja taas kõigepealt laevaga.
Tegemistest veel nii palju, et eile oli meil ühikas "Lange Nacht der Referate" ("Long Night of Departments"), kus siis kõik erinevad nö osakonnad näitasid, mis võimalused siin ühikas üldse on. Päris põnev ausalt öeldes. Meil on siin ühikas näiteks saun,solaarium, võimla, bändiruum (kus on võimalik harjutada),fotolabor, õppimiseruum, mänguderuum (Ronni, mängudetoas on siin nagu kõik maailma mängud vist olemas, üle saja igatahes oli neid kindlasti... siin tahaks kunagi täiega teha lauamängude õhtu), filmiruum, peoruum, piljardiruum, jõusaalid jne... Ja suhteliselt odavalt on võimalik neid kõiki ka kasutada. Igatahes kogu see tuur kestis üle tunni aja ja ringkäigu lõpus said kõik tasuta joogi :)
Vot nii on lood siin pool sood.
Nagu ma siis juba ütlesin, kavatsen täna teha mitte midagi ja no siis hakkab homsest jälle pihta... niiet eks näis, millal ma taas siia kirjutan.
Kallid ja paid kõigile!
Nüüd aga kui just olen ärganud ja isegi lõunat söönud, otsustasin, et kirjutan ka nats siia ja annan endast kodustele märku :)
Selle õppimise juures hetkel kõige iroonilisem on see, et näiteks eelmisel esmaspäeval ja teisipäeval kooli üldse polnudki (austria rahvuspüha), kuid sellele vaatamata, ei jõudnud ma oma asjadega enne ööd valmis. Kõige rohkem võtab aega majandusteooria übung, sest selleks pean alati umbes 30 lehte sellist suhteliselt rasket teksti lugema ja interpreteerima ja hulga küsimustele vastama. Pluss übung ise on ka minule, kelle emakeel pole saksa keel, üpris raske, sest seal oodatakse, et see, kes juhuse tahtel mingi küsimuse saab, klassi ees vabalt, ilma mingii leheta, kõike interpreteerib ja seletab. Näiteks eelmisel korral sain mina just viimase kõige mahukama küsimuse, kus pidi erinevaid Effizienzlohntheorie'sid seletama. Ma olin eelmisel öösel kuskil viis lehekülge kokkuvõtet ainult selle küsimuse jaoks kirjutanud ja no nüüd seda kõike peast ja vabalt kirjeldama hakata oli ikka väga keeruline. Õnneks mul on ajul selline hea komme kõik ebameeldiva suht kiiresti unustada, niiet ma ei mäleta üleüldse, kuidas mu laused välja tulid ja mida ma seal täpselt rääkisin. Igatahes polnud mul küll sellist tunnet, nagu oleksin üle 10 aasta saksa keelt õppinud, pigem läksin vist näost punaseks ja koperdasin vigaselt seal kõikide majandusmodellide põhiideed ära :D Mnjaa...
Aga okei aitab sellest koolist nüüd, täna reedel olen endaga kokku leppinud, et ma ei õpi, vaid alustan taas homme. Täna puudub veel motsivatsioon, energia ja tahtmine :)
Ma vaatasin, et kirjutasin viimati 14-dal ja kui ma nüüd proovin meenutada, et mis ma siiamaani veel teinud olen, siis hmmm... Kahel eelmisel reedel oleme käinud Laura pool... 15.dal oli Mareku sünnipäev, mida me uhkelt tähistasime ja järgneval nädalal oli taas Laura pool pidu, nimelt Baltic-States-Party. Inimesed olid niisiis lätakad, leedukad ja eestlased. Me Haigiga lahkusime aga seekord vara, sest peas mõlkusid juba õppimise ideed ja olime otsustanud laupäeva mitte raisku lasta, mis tähendas ka reedel vara koju minemist ja mitte pidutsemist.
Eelmisel nädalal üks kasulik tegu, mis me veel ära tegime, oli lennupiletite ost. Appike, mis kalkuleerimist see tähendas. Kuna kõik piletid on nüüdseks juba täiesti lagedesse tõusnud, siis proovisime otsida alternatiivseid lahendusi. Ja oi mis variante me kõik vaatasime ja uurisime... Lõppude lõpuks aga jäime sellise variandi juurde, et sõidame lennukiga Rootsi ja sealt laevaga Tallinna. Niisiis siin kohal annan teada: Kadri ja Haik jõuavad 24. detsembril Tallinna sadamasse ja kui ma ei eksi siis juhtub see kell kümme päeval. Ära läheme me 8.dal jaanuaril ja taas kõigepealt laevaga.
Tegemistest veel nii palju, et eile oli meil ühikas "Lange Nacht der Referate" ("Long Night of Departments"), kus siis kõik erinevad nö osakonnad näitasid, mis võimalused siin ühikas üldse on. Päris põnev ausalt öeldes. Meil on siin ühikas näiteks saun,solaarium, võimla, bändiruum (kus on võimalik harjutada),fotolabor, õppimiseruum, mänguderuum (Ronni, mängudetoas on siin nagu kõik maailma mängud vist olemas, üle saja igatahes oli neid kindlasti... siin tahaks kunagi täiega teha lauamängude õhtu), filmiruum, peoruum, piljardiruum, jõusaalid jne... Ja suhteliselt odavalt on võimalik neid kõiki ka kasutada. Igatahes kogu see tuur kestis üle tunni aja ja ringkäigu lõpus said kõik tasuta joogi :)
Vot nii on lood siin pool sood.
Nagu ma siis juba ütlesin, kavatsen täna teha mitte midagi ja no siis hakkab homsest jälle pihta... niiet eks näis, millal ma taas siia kirjutan.
Kallid ja paid kõigile!
Thursday, October 14, 2010
Aeg see sõitis tsuh-tsuh-tsuh...
...õppimine oli rongijuht :)
jamh, seepsee ongi, mille tõttu pole kirjutanud... Vana hea pole-aega-vabandus... See on lihtsalt hämmastav, millise kiirusega uue semestri rong taas sõitma hakkas. Täna, kui me Haigiga aitasime Alfil tema esimeseks Übungiks ülesandeid lahendada, tuli see algus kõik meelde. See oli ikka tõesti raske ja ma ei kujuta ette, kuidas ma toona hakkama sain. Praegu on selles mõttes hea. Ma tean, mis mind ees ootab, ma tean kuidas süsteem käib ja ma tean, et see on raske, kuid samas ma tean ka, et kuidas seda rasket natuke kergemaks teha... Olen õnnelik, et algus on selja taga ja ma ei pea seda enam uuesti läbi tegema :) Nojah, aga sellele vaatamata, et mul pole seda alguse-šokki, on mul ikkagi nii-nii palju teha... Nats jama on nende eksamitega... Ma hetkel küll ei näe, millal ma jõuan kõige muu kõrvalt nende jaoks ka õppida, aga no kuule, kui ma esimese aasta üle elasin, küllap saan sellega ka hakkama :D
Kui nüüd ainetest rääkida, siis ma pean ütlema, et kõige huvitavam on kindlasti majandusteooria, kus me käsitleme hetkel Great Depression'it, ehk siis 1929 aastal Ameerikast börsikrahhi tõttu alanud maailma majanduskriisi. See on tõesti põnev, kuidas nii kiiresti sai kõik kokku kukkuda, näiteks ainult nelja aastaga suurenes USA-s tööpuudus 3 protsendilt 25 prontsenini, ja mis selle kõik põhjustas. Eriti põnev on see sellepärast, et vastus pole ühene...
Teiste sõnadega on mul tunne, et valisin nendest neljast matemaatika harust kõige õigema, majandus tundub mind huvitavat... ja selle üle on mul ainult hea meel :)
Nii, mis siis veel põnevat, millest peaks rääkima :D Aa jaa, tegime jälle leiba (pühapäeval nimelt) ja see läks seekord puhta aia taha. Ma ei teagi, kas see tuli sellest, et meie juuretis oli imelik või sellest, et lasime taignal liiga kaua hapneda ja kerkida ja ahjus olla või lihtsalt meie esimene leib oli nii palju parem. Aga igatahes on selge, et leiva tegemise ajal ei tohi olla mõtetega mujal, siis on kohe untsus...
Uudistest veel nii palju, et mu kallis mobla on nüüdseks otsustanud, et tema enam ei helise ja ei tee üldse mingit häält. Avastasin selle ühel hommikul, kui ma magasin sisse, sest mu mobla alarm ei töötanud. Või noh tegelt töötas, aga kõlarid vm ei töötanud. Aga eks siin pole kedagi peale mu enda süüdistada, ta kukkus viimasel ajal liiga tihti mu käte vahelt põrandale ja kui mina mobiiltelefon oleksin, siis ka mina solvuksin ja otsustaksin enam mitte häält teha :D
Nojah, ja nüüd pean lõpetama sama aega-vähe-vabandusega. Nimelt on mul vaja teha homseks ülesandeid Differentialgleichungi Übungiks. Fun, isn't it? :D
Niiet soovin kõigile ilusat õhtut ja endale energiat õppimiseks!
Kalli-pai!
jamh, seepsee ongi, mille tõttu pole kirjutanud... Vana hea pole-aega-vabandus... See on lihtsalt hämmastav, millise kiirusega uue semestri rong taas sõitma hakkas. Täna, kui me Haigiga aitasime Alfil tema esimeseks Übungiks ülesandeid lahendada, tuli see algus kõik meelde. See oli ikka tõesti raske ja ma ei kujuta ette, kuidas ma toona hakkama sain. Praegu on selles mõttes hea. Ma tean, mis mind ees ootab, ma tean kuidas süsteem käib ja ma tean, et see on raske, kuid samas ma tean ka, et kuidas seda rasket natuke kergemaks teha... Olen õnnelik, et algus on selja taga ja ma ei pea seda enam uuesti läbi tegema :) Nojah, aga sellele vaatamata, et mul pole seda alguse-šokki, on mul ikkagi nii-nii palju teha... Nats jama on nende eksamitega... Ma hetkel küll ei näe, millal ma jõuan kõige muu kõrvalt nende jaoks ka õppida, aga no kuule, kui ma esimese aasta üle elasin, küllap saan sellega ka hakkama :D
Kui nüüd ainetest rääkida, siis ma pean ütlema, et kõige huvitavam on kindlasti majandusteooria, kus me käsitleme hetkel Great Depression'it, ehk siis 1929 aastal Ameerikast börsikrahhi tõttu alanud maailma majanduskriisi. See on tõesti põnev, kuidas nii kiiresti sai kõik kokku kukkuda, näiteks ainult nelja aastaga suurenes USA-s tööpuudus 3 protsendilt 25 prontsenini, ja mis selle kõik põhjustas. Eriti põnev on see sellepärast, et vastus pole ühene...
Teiste sõnadega on mul tunne, et valisin nendest neljast matemaatika harust kõige õigema, majandus tundub mind huvitavat... ja selle üle on mul ainult hea meel :)
Nii, mis siis veel põnevat, millest peaks rääkima :D Aa jaa, tegime jälle leiba (pühapäeval nimelt) ja see läks seekord puhta aia taha. Ma ei teagi, kas see tuli sellest, et meie juuretis oli imelik või sellest, et lasime taignal liiga kaua hapneda ja kerkida ja ahjus olla või lihtsalt meie esimene leib oli nii palju parem. Aga igatahes on selge, et leiva tegemise ajal ei tohi olla mõtetega mujal, siis on kohe untsus...
Uudistest veel nii palju, et mu kallis mobla on nüüdseks otsustanud, et tema enam ei helise ja ei tee üldse mingit häält. Avastasin selle ühel hommikul, kui ma magasin sisse, sest mu mobla alarm ei töötanud. Või noh tegelt töötas, aga kõlarid vm ei töötanud. Aga eks siin pole kedagi peale mu enda süüdistada, ta kukkus viimasel ajal liiga tihti mu käte vahelt põrandale ja kui mina mobiiltelefon oleksin, siis ka mina solvuksin ja otsustaksin enam mitte häält teha :D
Nojah, ja nüüd pean lõpetama sama aega-vähe-vabandusega. Nimelt on mul vaja teha homseks ülesandeid Differentialgleichungi Übungiks. Fun, isn't it? :D
Niiet soovin kõigile ilusat õhtut ja endale energiat õppimiseks!
Kalli-pai!
Wednesday, October 6, 2010
Esimesed kooli-koori päevad selja taga
Käes on teisipäeva öö ja selja taha on jäänud huvitavad päevad. Juba mitmel päeval olen tahtnud siia kirjutada, aga kuidagi polegi jõudnud, kuid nüüd lõpuks sain rahulikult end läpaka taha seatud ja olen valmis kõike siia puistama :)
Oli laupäev ja me saime Lauraga kokku, et minna linna. Põhjuseks oli nimelt üks flaier ühest uuest noorte koorist "NEUE WIENER STIMMEN". Olime otsustanud, et läheme saame selle kohta rohkem informatsiooni ja nii me tegimegi. Me ei osanud aga aimata, et "Schnuppertermin" (mis flaieril kirjas) polnud mingi lihtne infotund, vaid hoopis katse. Asi nägi välja nii. Läksime sinna ja juba meil suruti kätt, juba me kirjutasime kuskile oma nimed-telefonid-meili aadressid, juba saime endale rinda suurelt oma eesnime, juba tehti kummastki üks foto ja juba tutvusime dirigendiga. Ning siis endale suureks ootamatuseks juba laulsime kaanoneid ja naljakaid hääleharjutusi ning juba kuulati meid üksikult kõiki üle. Umbes 15 minutit hiljem surusime kõigiga uuesti kätt ja siis meile öeldi, et pühapäeval saadetakse kiri. No igatahes nii algas meie laupäev. Laupäeva lõpetas aga üks teine tore üritus, oli nimelt muuseumide öö. Kõik me suur eestlaste kamp sai kokku ning üheskoos käisime ära neljas muuseumis (mnjah, oleks võinud ju rohkem aktiivsemad olla, aga Klimti ja Picasso nägime me ära :P). Nats jama oli see, et me polnud ainukesed, kes sellest üritusest osa võtsid. Rahvast oli kui murdu ja teatud kohtades võis näha pigem kuklaid kui kunsti ennast. Aga no mis parata. :)
Muuseumide vahepeal käisime ühes lahedas poekeses, kus oli ka fotokambrike (:P ma ei tea kuidas seda tegelikult nimetama peaks), kus 2 euro sisestamisel võis saada neli toredat pilti. (Kuna mul siin skännerit vm pole, siis tegin lihtsalt oma fotokaga sellest pildist pilti, tegelt näeb see lahedam välja :P)
Nonii, see oli siis laupäev. Pühapäev läks selliselt rahulikult. Haik, kellel on homme eksam, on hästi tublilt kõik need päevad õppinud ja ka pühapäeval oli ta väga edukas. Mina see vastu olen kuidagi laisaks jäänud... Ja pühapäeval suutsin igasuguseid vabandusi ja muidu tegevusi leida, et mitte õppida...
Esmaspäev oli aga esimene kooli päev. Esimene loeng oli kõikide matemaatikutega koos, niiet see oli täitsa tore, sest nägin neid, kellega hästi läbi saan ja nii. Aga siis läksid kõik harud enda teed. Meid, kes õpivad edasi majandusmatemaatikat, oli järmises loengus ainult 11, teistesõnadega suht vähe. Ja kohe selline üksik tunne tekkis. Kõik minu sõbrad hakkasid õppima mingit muud suunda, see tähendab et tutvumine ja sotsialiseerumine on mul taas jälle kõik ees.
Esmaspäeva õhtul kella kuueks läksin laulma, sest pühapäeval olin saanud kirja, kus oli öeldud, et olen oodatud nende uute koori :D:D:D (Koor on uhiuus oma 66 liikmega -23 meest,43 naist-, liikmeteks on noored vanuses 16-26, hakkab olema esmaspäeviti kuuest üheksani). Kuna Laura oli natuke haigeks jäänud ja Haik, kes ka hetkel eksamiks õpib, ei saanud tulla, läksin üksi. Kohe kui kohale jõudsin, suruti mul organiseerijate poolt taas kätt, sain rinda jälle suurelt oma eesnime ning panin oma kohaloleku tõestuseks paar allkirja. Hästi selline asjalik asi tundub. Nagu pärast dirigent rääkis oli olnud üle 200 tahtja ja no nendest said siis ainult 66 inimest. Seetõttu on ka minu meelest tase väga hea. Kohe hakati mitmehäälselt laulma, ei mingit jorutamist ja laulu tutvustamist (kuigi mulle oli see alguses nats raske, sest ma pole eriti hea noodist lugeja). Aga oi, meie dirigent on ikka tõeliselt lahe, teeb oma asja südamega ja need kolm tundi läksid nagu linnutiivul. Pärast proovi läksid paljud kambakesi õlut jooma (kaasa arvatud ka dirigent ning organisaatorid) ning inimesed tutvusid üksteisega. Väga vahva. Mina sain sellest kõigest igastahes täieliku positiivse laengu ja olen väga rahul :)
Täna teisipäev oli ülikoolis juba aga raske. Taas sain tunda seda tunnet, et istud ja ei saa tuhkagi aru. Aga no küllap kunagi saan :) Jamh, nüüd hakkabb see õppimine pihta. Järgmiseks nädalaks on mul juba ülesanded ja Übungid, niiet ei mingit nalja tegemist enam :)
Aga kuna homme hommikul vaja olla värske ja puhanud ning kell saab kohe pool kaks, soovin teile head ööd, sest ma lähen tuttu :)
Pai-pai!
Oli laupäev ja me saime Lauraga kokku, et minna linna. Põhjuseks oli nimelt üks flaier ühest uuest noorte koorist "NEUE WIENER STIMMEN". Olime otsustanud, et läheme saame selle kohta rohkem informatsiooni ja nii me tegimegi. Me ei osanud aga aimata, et "Schnuppertermin" (mis flaieril kirjas) polnud mingi lihtne infotund, vaid hoopis katse. Asi nägi välja nii. Läksime sinna ja juba meil suruti kätt, juba me kirjutasime kuskile oma nimed-telefonid-meili aadressid, juba saime endale rinda suurelt oma eesnime, juba tehti kummastki üks foto ja juba tutvusime dirigendiga. Ning siis endale suureks ootamatuseks juba laulsime kaanoneid ja naljakaid hääleharjutusi ning juba kuulati meid üksikult kõiki üle. Umbes 15 minutit hiljem surusime kõigiga uuesti kätt ja siis meile öeldi, et pühapäeval saadetakse kiri. No igatahes nii algas meie laupäev. Laupäeva lõpetas aga üks teine tore üritus, oli nimelt muuseumide öö. Kõik me suur eestlaste kamp sai kokku ning üheskoos käisime ära neljas muuseumis (mnjah, oleks võinud ju rohkem aktiivsemad olla, aga Klimti ja Picasso nägime me ära :P). Nats jama oli see, et me polnud ainukesed, kes sellest üritusest osa võtsid. Rahvast oli kui murdu ja teatud kohtades võis näha pigem kuklaid kui kunsti ennast. Aga no mis parata. :)
Muuseumide vahepeal käisime ühes lahedas poekeses, kus oli ka fotokambrike (:P ma ei tea kuidas seda tegelikult nimetama peaks), kus 2 euro sisestamisel võis saada neli toredat pilti. (Kuna mul siin skännerit vm pole, siis tegin lihtsalt oma fotokaga sellest pildist pilti, tegelt näeb see lahedam välja :P)
Nonii, see oli siis laupäev. Pühapäev läks selliselt rahulikult. Haik, kellel on homme eksam, on hästi tublilt kõik need päevad õppinud ja ka pühapäeval oli ta väga edukas. Mina see vastu olen kuidagi laisaks jäänud... Ja pühapäeval suutsin igasuguseid vabandusi ja muidu tegevusi leida, et mitte õppida...
Esmaspäev oli aga esimene kooli päev. Esimene loeng oli kõikide matemaatikutega koos, niiet see oli täitsa tore, sest nägin neid, kellega hästi läbi saan ja nii. Aga siis läksid kõik harud enda teed. Meid, kes õpivad edasi majandusmatemaatikat, oli järmises loengus ainult 11, teistesõnadega suht vähe. Ja kohe selline üksik tunne tekkis. Kõik minu sõbrad hakkasid õppima mingit muud suunda, see tähendab et tutvumine ja sotsialiseerumine on mul taas jälle kõik ees.
Esmaspäeva õhtul kella kuueks läksin laulma, sest pühapäeval olin saanud kirja, kus oli öeldud, et olen oodatud nende uute koori :D:D:D (Koor on uhiuus oma 66 liikmega -23 meest,43 naist-, liikmeteks on noored vanuses 16-26, hakkab olema esmaspäeviti kuuest üheksani). Kuna Laura oli natuke haigeks jäänud ja Haik, kes ka hetkel eksamiks õpib, ei saanud tulla, läksin üksi. Kohe kui kohale jõudsin, suruti mul organiseerijate poolt taas kätt, sain rinda jälle suurelt oma eesnime ning panin oma kohaloleku tõestuseks paar allkirja. Hästi selline asjalik asi tundub. Nagu pärast dirigent rääkis oli olnud üle 200 tahtja ja no nendest said siis ainult 66 inimest. Seetõttu on ka minu meelest tase väga hea. Kohe hakati mitmehäälselt laulma, ei mingit jorutamist ja laulu tutvustamist (kuigi mulle oli see alguses nats raske, sest ma pole eriti hea noodist lugeja). Aga oi, meie dirigent on ikka tõeliselt lahe, teeb oma asja südamega ja need kolm tundi läksid nagu linnutiivul. Pärast proovi läksid paljud kambakesi õlut jooma (kaasa arvatud ka dirigent ning organisaatorid) ning inimesed tutvusid üksteisega. Väga vahva. Mina sain sellest kõigest igastahes täieliku positiivse laengu ja olen väga rahul :)
Täna teisipäev oli ülikoolis juba aga raske. Taas sain tunda seda tunnet, et istud ja ei saa tuhkagi aru. Aga no küllap kunagi saan :) Jamh, nüüd hakkabb see õppimine pihta. Järgmiseks nädalaks on mul juba ülesanded ja Übungid, niiet ei mingit nalja tegemist enam :)
Aga kuna homme hommikul vaja olla värske ja puhanud ning kell saab kohe pool kaks, soovin teile head ööd, sest ma lähen tuttu :)
Pai-pai!
Saturday, October 2, 2010
Valgel laual rätiku all palav leib...
Jah, me saime hakkama ja tegimegi ise Haigiga leiba. Arvestades fakti, et me tegime kõike puhtalt mälu järgi, sest retsept kadus ära, ja et see oli meie esimene oma leib, tuli see ikka väga hästi välja. Leiva enda tegemine aga lükkus kuidagi väga öö peale. Me arvestasime oma aega valesti või õigemini ei arvestanud seda üldse ja selletõttu oligi asi nii, et alles kell üks öösel võisime oma leivakese ahju pista...
Muudest tegemistest veel nii palju, et teisipäev, mis oli plaanitud õppimiseks, läks kuidagi pigem lodrutades. Kuskil viie paiku tuli Laura ka meile, et kooki tuua, ja kokkuvõttes veetsime terve õhtu neljakesi (Alf ja Haik ka) lihtsalt niisama rahulikult juttu ajades. Aa ja Alf lõikas Haigil juuksed maha. Kolmapäeva hommikul läksime aga nagu kord ja kohus Haigiga uuesti raamatukokku, kuid õhtul otsustasime ikka välja minna. Läksime siia kodu lähedale SOHO-sse, kus on odavad kokteilid ja vesipiip. Öösel koju jõudes hakkasime aga veel leiba tegema. Neljapäeval läksime taas raamatukokku ja hilja õhtul kui koju tulime, tegime leiba edasi ning täitsa öösel saime võtta meie värske leiva ahjust välja :) Eilne päev möödus täitsa märkamatult. Läksime Alfi asemel ÖAD-sse talle ta ühika võtit hankima ja kokkuvõttes ootasime üle kolme tunni, et seda kätte saada. Siis ajasime veel selliseid kasulikke asju pluss käisime poes ja sõime, ning kuskil kuue paiku kolis Alf meilt välja enda elamisse. Kuna me pidime nagunii madratsit hakkama tõstma, siis otsustasime Haigiga, et teeme enda magamistoas ka muidu ümberkorraldusi ning muutsime oma voodi asukohta. Täitsa mõnusa nurgakese saime nüüd. Voodi pole enam keset tuba, mis tundub igati positiivne. Ja no siis eile õhtul läksime Laura poole, et veini, sinihallitusjuustu ja viinamarju nautida.
Nii need päevad siin on läinud. Kool on kohe ukse ees ja väike hirm on mul küll nahas. Jama muidugi et ma selle tunniplaani asja kihva ajasin, lisastress, mida hetkel üldse ei tahaks.
Taaskirjutamiseni ja seniks kõike head :)
Muudest tegemistest veel nii palju, et teisipäev, mis oli plaanitud õppimiseks, läks kuidagi pigem lodrutades. Kuskil viie paiku tuli Laura ka meile, et kooki tuua, ja kokkuvõttes veetsime terve õhtu neljakesi (Alf ja Haik ka) lihtsalt niisama rahulikult juttu ajades. Aa ja Alf lõikas Haigil juuksed maha. Kolmapäeva hommikul läksime aga nagu kord ja kohus Haigiga uuesti raamatukokku, kuid õhtul otsustasime ikka välja minna. Läksime siia kodu lähedale SOHO-sse, kus on odavad kokteilid ja vesipiip. Öösel koju jõudes hakkasime aga veel leiba tegema. Neljapäeval läksime taas raamatukokku ja hilja õhtul kui koju tulime, tegime leiba edasi ning täitsa öösel saime võtta meie värske leiva ahjust välja :) Eilne päev möödus täitsa märkamatult. Läksime Alfi asemel ÖAD-sse talle ta ühika võtit hankima ja kokkuvõttes ootasime üle kolme tunni, et seda kätte saada. Siis ajasime veel selliseid kasulikke asju pluss käisime poes ja sõime, ning kuskil kuue paiku kolis Alf meilt välja enda elamisse. Kuna me pidime nagunii madratsit hakkama tõstma, siis otsustasime Haigiga, et teeme enda magamistoas ka muidu ümberkorraldusi ning muutsime oma voodi asukohta. Täitsa mõnusa nurgakese saime nüüd. Voodi pole enam keset tuba, mis tundub igati positiivne. Ja no siis eile õhtul läksime Laura poole, et veini, sinihallitusjuustu ja viinamarju nautida.
Nii need päevad siin on läinud. Kool on kohe ukse ees ja väike hirm on mul küll nahas. Jama muidugi et ma selle tunniplaani asja kihva ajasin, lisastress, mida hetkel üldse ei tahaks.
Taaskirjutamiseni ja seniks kõike head :)
Tuesday, September 28, 2010
Õppimine täies hoos- peaaegu
Ma ei mäletanudki, et see kõik võib olla nii väsitav ja et ülikool pole mingi lillepidu... aga eilne raamatukogu-käik tuletas mulle selle reaalsuse kahjuks meelde. Mul jõudis juba tekkida stress ja paanika, et kuidas ikka hakkama saan. Peale selle, et mu neljapäevane eksam tundub hirmsa koletisena, on ka kõik see muu hirmuäratav. See tunniplaani tegemine juba näiteks. Üleeile öösel kell 0.00 avati gruppidesse registreerimine ja kuidagi kiirustades suutsin ma mingid asjad sassi ajada ja nüüd mul jooksevad ühel päeval kaks asja kokku (loeng kestab veel pool tundi, kui ma peaks juba olema übungis). Täitsa jama ikka. No eks ma järmisel nädalal vaatan, kas saan midagi veel muuta.
Igastahes aitab koolist. Räägin parem, mis me peale õppimise veel teinud oleme. Reedel käisime Alfi ja Lauraga Flohmarktis (kirbuturul), mis oli hiiglaslik. Terve pikkkkkk tänav oli täis igasuguseid erinevaid asju. Üle kahe tunni jalutasime ja ka siis ei jõudnud lõpuni käia, nii et me otsustasime, et läheme sinna ka laupäeval. Reedel pärast flohmarkti käisime poes, ostsime saia, piima ja võid ning suundusime Laura poole, et siis tema juures moosisaiu süüa. Nämm-nämm, kodu moos on ikka hoopis etem kui ükskõik mis muu asi. Ja no reede õhtul läksime siis välja, mis oli päris vahva. Laupäev jäi see-eest aga poolikuks, sest me magasime juba nii kaua ja üleüldse uimerdasime kuidagi ringi. Käisime uuesti kirbukal ja muud eriti ei teinudki. Pühapäeva varahommikul ärkasin ma vara (juba kell 6.35), et minna lennujaama Haigile vastu. Oi küll ta oli ikka sillas, et on lõpuks Viinis :D Ta armastab seda kohta siin ikka vist väga :) No ja siis eilne ehk esmaspäev mööduski juba meie tavapärases kuues. Mina ja Haik suundusime raamatukokku ja õppimisime terve päeva. Vaatamata sellele arvan, et lükkan neljapäevase eksami edasi ja teen selle kui võimalik hoopis järgmisel nädalal, sest natuke olen oma asjadega ikka maas.
Hetkel ongi viimane nädal veel jäänud ja järgmisest esmaspäevast hakkab kool. Tunniplaan paistab mul selline, et kooli pean minema tavaliselt alles kuskil kella kümnest aga see-eest on päevad suhteliselt pikad. Otsustasin, et jään ikka oma esialgse valiku juurde, see tähendab minust saab kunagi majandusmatemaatik ja statistik. Selle semestri ained on järgmised (tõlge on umbmäärane):
Grundlagen der Wirtschaftswissenschaften (majanduse põhimõtted)
Mass- und Wahrscheinlichkeitstheorie (mõõtmine ja tõenäosus)
Computerstatistik (arvutistatistika)
Differentialgleichungen 1 (ldiferentsiaalvõrrandandid)
Computermathematik (arvutismatemaatika)
Vot nii :) Alf ja Haik on aga valmis saanud pudru, niiet ma lähen nüüd sööma :D
Head isu mulle ja kõike head teile!
Igastahes aitab koolist. Räägin parem, mis me peale õppimise veel teinud oleme. Reedel käisime Alfi ja Lauraga Flohmarktis (kirbuturul), mis oli hiiglaslik. Terve pikkkkkk tänav oli täis igasuguseid erinevaid asju. Üle kahe tunni jalutasime ja ka siis ei jõudnud lõpuni käia, nii et me otsustasime, et läheme sinna ka laupäeval. Reedel pärast flohmarkti käisime poes, ostsime saia, piima ja võid ning suundusime Laura poole, et siis tema juures moosisaiu süüa. Nämm-nämm, kodu moos on ikka hoopis etem kui ükskõik mis muu asi. Ja no reede õhtul läksime siis välja, mis oli päris vahva. Laupäev jäi see-eest aga poolikuks, sest me magasime juba nii kaua ja üleüldse uimerdasime kuidagi ringi. Käisime uuesti kirbukal ja muud eriti ei teinudki. Pühapäeva varahommikul ärkasin ma vara (juba kell 6.35), et minna lennujaama Haigile vastu. Oi küll ta oli ikka sillas, et on lõpuks Viinis :D Ta armastab seda kohta siin ikka vist väga :) No ja siis eilne ehk esmaspäev mööduski juba meie tavapärases kuues. Mina ja Haik suundusime raamatukokku ja õppimisime terve päeva. Vaatamata sellele arvan, et lükkan neljapäevase eksami edasi ja teen selle kui võimalik hoopis järgmisel nädalal, sest natuke olen oma asjadega ikka maas.
Hetkel ongi viimane nädal veel jäänud ja järgmisest esmaspäevast hakkab kool. Tunniplaan paistab mul selline, et kooli pean minema tavaliselt alles kuskil kella kümnest aga see-eest on päevad suhteliselt pikad. Otsustasin, et jään ikka oma esialgse valiku juurde, see tähendab minust saab kunagi majandusmatemaatik ja statistik. Selle semestri ained on järgmised (tõlge on umbmäärane):
Grundlagen der Wirtschaftswissenschaften (majanduse põhimõtted)
Mass- und Wahrscheinlichkeitstheorie (mõõtmine ja tõenäosus)
Computerstatistik (arvutistatistika)
Differentialgleichungen 1 (ldiferentsiaalvõrrandandid)
Computermathematik (arvutismatemaatika)
Vot nii :) Alf ja Haik on aga valmis saanud pudru, niiet ma lähen nüüd sööma :D
Head isu mulle ja kõike head teile!
Friday, September 24, 2010
Jutustan tänasest päevast
Täna on olnud asjalik päev. Alfi on mul siin kõrval nagu enrgiajänes, kes muudkui küsib, et mis meil täna plaanis või kuhu minek jne. Teistesõnadega ei mingit paigal passimist. Novot ja täna oligi ta otsustanud, et oleme sportlikud. Ärkasime siis üles, sõime, pesime ja suundusime välja. Alf pani alla oma rulluisud ja mina võtsin tema ratta ja pool kaksteist asusime teele. Sõitsime mööda Donau kanalit Praterisse, kus tegime peatuse, et muru peal päikest nautida, ning seejärel suundusime Donau Inseli kaudu jälle koju... Koju kohale jõudsime kuskil natuke enne poolt nelja, niiet täitsa trenn oli. Minu tagumik on igastahes valus.
Tudengitele kohaselt otsustasime, et täna me süüa ise ei tee, mille tõttu tellisime ühikasse hoopis pizzad... mnjaa, eks oma toit oleks ikka parem olnud, aga seekord võitis meid laiskus. Rämpstoidule kohaselt niitis see meid aga hetkeks ikka täitsa jalust :)
Õhtul läksime Alfi, Laura, tema toakaaslase ja veel ühe läti tüdrukuga jazzi/bluusi kuulama. Esinejateks oli Joey Green & Trading Fours ning palad olid enamjaolt Ray Charles'i repertuaarist. Täitsa mõnus oli. Selline hea vaheldus ja rahustav muusika.
Kell on aga taas saanud märkamatult öö, hetkel lausa 3.33, nii et lähen tuttu :) Homme on plaanis õppima hakata, sest mul on ainult kuus päeva aega, enne kui on eksam.
Head ööd!
PS! Võtsin endal edukalt õmbluse välja ning varvas tundub paranevat.
Tudengitele kohaselt otsustasime, et täna me süüa ise ei tee, mille tõttu tellisime ühikasse hoopis pizzad... mnjaa, eks oma toit oleks ikka parem olnud, aga seekord võitis meid laiskus. Rämpstoidule kohaselt niitis see meid aga hetkeks ikka täitsa jalust :)
Õhtul läksime Alfi, Laura, tema toakaaslase ja veel ühe läti tüdrukuga jazzi/bluusi kuulama. Esinejateks oli Joey Green & Trading Fours ning palad olid enamjaolt Ray Charles'i repertuaarist. Täitsa mõnus oli. Selline hea vaheldus ja rahustav muusika.
Kell on aga taas saanud märkamatult öö, hetkel lausa 3.33, nii et lähen tuttu :) Homme on plaanis õppima hakata, sest mul on ainult kuus päeva aega, enne kui on eksam.
Head ööd!
PS! Võtsin endal edukalt õmbluse välja ning varvas tundub paranevat.
Wednesday, September 22, 2010
Hehee
Mõtlesin, et teen teid seal Eestis kõiki kadedaks ja ütlen, et meil siin Viinis on 26 kraadi sooja ja täitsa mõnus suvine :)
Üleüldse on olla siin kuidagi parem, kui ma arvasin. Küllap sellepärast, et kõik on tuttav ja niivõrd-kuivõrd juba teada. Tunnen ennast peaaegu nagu kala vees. Tean kust midagi saab, kust mingi tantsport läheb, kus midagi vaadata ja nii edasi. Loomulikult pean ma aga veel harjuma, sest kui olla poolteist kuud kodus, siis minek on ikka raske ja ebaloomulik. Aga ma lohutan ennast sellega, et kolm kuud libiseb mööda nii kiiresti, et ise ka ei usu.
Päikest teile!
Üleüldse on olla siin kuidagi parem, kui ma arvasin. Küllap sellepärast, et kõik on tuttav ja niivõrd-kuivõrd juba teada. Tunnen ennast peaaegu nagu kala vees. Tean kust midagi saab, kust mingi tantsport läheb, kus midagi vaadata ja nii edasi. Loomulikult pean ma aga veel harjuma, sest kui olla poolteist kuud kodus, siis minek on ikka raske ja ebaloomulik. Aga ma lohutan ennast sellega, et kolm kuud libiseb mööda nii kiiresti, et ise ka ei usu.
Päikest teile!
Saabudes Viini
Alles nüüd saan ma mahti, et anda endast märku, kuigi ega ka praegu suurepärane aeg pole (kell on juba pool kolm öösel). Põhjus, miks ma kohe ei kirjutanud, oli ikka ja jälle see tore nett, mille ma alles täna hommikul lõpuks siis sain :D no aga pole hullu, vähemalt on ta nüüd olemas ja mul ei kulunud päris kuu aega nagu eelmisel aastal, et välimaailmaga kontakt luua...
igatahes ma jõudsin kohale, jõudsin Viini, kus ilm on imeilus :)
Reis kulges täitsa hästi. Reede õhtul jõudisme Riiga, kus me jäime ööbima uute, 2010 aastal valminud, Tallinki hotelli... Oi see oli alles uhke (ja kallis). Voodi oli nii pehme ja hommikusöök rikkalik, magustoidud suurepärased. Laupäev oli meil seevastu aga pikk sõidupäev. Alguses mõtlesime, et sõidame Varssavi, aga kuidagi oli Urmasel hoog sees, nii et me sõitsime 200 km edasi, jõudes õhtul Katowice´i, kus me keerasime esimesse hotelli sisse, et siis õhtul magama heita. See oli juba selline tüüpilisem ööbimispaik, mida mina olen harjunud nägema. Kõik oli nagu olemas, aga mitte midagi erilist. Kuna me olime laupäeval nii tublid olnud, võtsime endale pühapäeval rahulikult aega. Näiteks olime Brno´s lausa paar tundi linna peal, sõime mõnusalt ja vaatasime lihtsalt ringi. Üleüldse, mida Viini poole jõuda, seda ilusamaks ja huvitavamaks läheb maastik ning loodus. Mnjaa- need mäed, need mäed :)
Nojah ja siis pühapäeval õhtu seitsme paiku jõudsimegi kohale. Kõigepealt tõime kõik minu asjad minu ühikasse (oi jah, neid asju oli ikka paaaallju), siis viisime Laurale tema kolinad, siis otsisime üles Alfi ja Urmase apartmenti ning lõpuks läksime õhtusse linna endale restorani otsima... kui ma pärast korraliku rooga viimase bussiga öösel koju jõudsin ja oma asju lahti pakkima hakkasin, avastasin ma toreda tõsiasja. Mu külmkapp hallitab... nagu HALLITAB... mida värki.. ma isegi ei teadnud, et see võimalik on. Ja nüüd kui ma siis tahtsin oma kaasavõetud toidukraami külma panna, leidsin enda eest selle suure haisva õuduse...ma olen siiamaani selle puhastamisest kõrvale püüdnud hiilida, aga homme ma hakkan koristama ja pesema. Ma tõesti loodan, et suudan nendest bakteritest kuidagi jagu saada. No igatahes kui ma selle jubeduse avastasin, siis helistasn kohe Marekule ning kõige pakilisemad asjad viisin ma pühapäeva öösel juba Mareku külmkappi.
Viimased kaks päeva on läinud märkamatult kiiresti. Nii täna kui ka eile saime hommikul kõigepealt Alfiga kokku, et siis tema igasuguseid asjaajamisi ajada, ja õhtuti oleme käinud Alfi-Urmase-Lauraga uhketes restoranides maitsvat õhtusööki ja veini nautimas. Täna hüppasime ka muuseumist läbi, kus võis näha Gustav Klimti Beethoveni friisi. Mulle Klimti stiil meeldib väga, aga kahjuks peale selle friisi, selles konkreetses muuseumis miskit muud vaadata polnudki.
Vot nii on lood...Nüüd on mul aga aeg tuttu minna, kell on kolm ja uni suur.
Suured kallid ja paid teile sinna Eestisse, kolme kuu pärast juba näeme...
Muahh
igatahes ma jõudsin kohale, jõudsin Viini, kus ilm on imeilus :)
Reis kulges täitsa hästi. Reede õhtul jõudisme Riiga, kus me jäime ööbima uute, 2010 aastal valminud, Tallinki hotelli... Oi see oli alles uhke (ja kallis). Voodi oli nii pehme ja hommikusöök rikkalik, magustoidud suurepärased. Laupäev oli meil seevastu aga pikk sõidupäev. Alguses mõtlesime, et sõidame Varssavi, aga kuidagi oli Urmasel hoog sees, nii et me sõitsime 200 km edasi, jõudes õhtul Katowice´i, kus me keerasime esimesse hotelli sisse, et siis õhtul magama heita. See oli juba selline tüüpilisem ööbimispaik, mida mina olen harjunud nägema. Kõik oli nagu olemas, aga mitte midagi erilist. Kuna me olime laupäeval nii tublid olnud, võtsime endale pühapäeval rahulikult aega. Näiteks olime Brno´s lausa paar tundi linna peal, sõime mõnusalt ja vaatasime lihtsalt ringi. Üleüldse, mida Viini poole jõuda, seda ilusamaks ja huvitavamaks läheb maastik ning loodus. Mnjaa- need mäed, need mäed :)
Nojah ja siis pühapäeval õhtu seitsme paiku jõudsimegi kohale. Kõigepealt tõime kõik minu asjad minu ühikasse (oi jah, neid asju oli ikka paaaallju), siis viisime Laurale tema kolinad, siis otsisime üles Alfi ja Urmase apartmenti ning lõpuks läksime õhtusse linna endale restorani otsima... kui ma pärast korraliku rooga viimase bussiga öösel koju jõudsin ja oma asju lahti pakkima hakkasin, avastasin ma toreda tõsiasja. Mu külmkapp hallitab... nagu HALLITAB... mida värki.. ma isegi ei teadnud, et see võimalik on. Ja nüüd kui ma siis tahtsin oma kaasavõetud toidukraami külma panna, leidsin enda eest selle suure haisva õuduse...ma olen siiamaani selle puhastamisest kõrvale püüdnud hiilida, aga homme ma hakkan koristama ja pesema. Ma tõesti loodan, et suudan nendest bakteritest kuidagi jagu saada. No igatahes kui ma selle jubeduse avastasin, siis helistasn kohe Marekule ning kõige pakilisemad asjad viisin ma pühapäeva öösel juba Mareku külmkappi.
Viimased kaks päeva on läinud märkamatult kiiresti. Nii täna kui ka eile saime hommikul kõigepealt Alfiga kokku, et siis tema igasuguseid asjaajamisi ajada, ja õhtuti oleme käinud Alfi-Urmase-Lauraga uhketes restoranides maitsvat õhtusööki ja veini nautimas. Täna hüppasime ka muuseumist läbi, kus võis näha Gustav Klimti Beethoveni friisi. Mulle Klimti stiil meeldib väga, aga kahjuks peale selle friisi, selles konkreetses muuseumis miskit muud vaadata polnudki.
Vot nii on lood...Nüüd on mul aga aeg tuttu minna, kell on kolm ja uni suur.
Suured kallid ja paid teile sinna Eestisse, kolme kuu pärast juba näeme...
Muahh
Sunday, July 18, 2010
Tagasi Jerevanis
Palju ma taas ei räägigi. Liiga palju on emotsioone ja liiga vähe aega. Aga kui koju jõuame (mis on juba laupäeval :D), siis luban, et olen põhjalik ja räägin kõigest. Igatahes olime me eelmisel nädalal Stephanavanis, kust me siis tegime mitmel päeval tripe mujale Põhja-Armeeniasse (vaatasime erinevaid kloostreid, kirikuid ja muud vaatamisväärsusi). Seal meil aga väga ilmaga ei vedanud, vihma sadas viimastel päevadel, niiet päiksevõtt läks aia taha :D Samas see oli tegelikult hea, sest samal ajal ma poleks küll siin pealinnas tahtnu olla, siin oli nimelt sellelajal varjus kuni 50 kraadi. Nüüd on meil aga jäänud viis päeva, mis on meil täitsa programmi täis. Homme läheme veemaailma ja loomaaeda, teisipäeval on plaan käia neljas muuseumis, kolmapäeval sõidame Jerevanist 180 km kaugusele ja tuleb taas terve päevane kultuurnereis, neljapäeval tuleb natuke siinseid poode avastada ja reedel tuleb hüvasti juba kõigega jätta. Natuke kahju on küll, aga samas ma igatsen ikka väga koju ka, pole teid ju juba seitse kuud näinud...
Arvatavasti ma enam rohkem enne kojutulekut ei kirjuta, niiet varsti juba näeme. See blogi jääb aga oktoobrit ootama, kui ma taas lennuki peale istun ja Austria poole lendan ning siis teile kodustele oma tegemistest märku andma hakkan!
Kalli-pai ja laupäevani!
(Dendropargis)
Arvatavasti ma enam rohkem enne kojutulekut ei kirjuta, niiet varsti juba näeme. See blogi jääb aga oktoobrit ootama, kui ma taas lennuki peale istun ja Austria poole lendan ning siis teile kodustele oma tegemistest märku andma hakkan!
Kalli-pai ja laupäevani!
(Dendropargis)
Thursday, July 8, 2010
Pildid
Nii natukene panen siis siia pildimaterjali :) Kui koju jõuame tuleb põhjalikum piltide vaatlemine ja siis me saame korralikult juurde ka rääkida. Aga see siin on väike nö eelvaade.
Igatahes nii me asusime siis teele:
Ja kuna mul uni oli suur, siis Riia lennujaamas uinusin:
Nii, need on need "bulpilakid", mida on siin tänavatel väga palju ja kus saab ennast jahutada, ning mõnusat külma vett juua :) See vesi on täiesti hädavajalik, sest viimastel päevadel on olnud siin varjus nelikümmend kraadi, mis on ikka minusuguse eestlase jaoks niii palju :D Üleüldse on nii, et inimesed siin ärkavad suhteliselt vara ja siis päeval on kuskil kodudes peidus ning õhtul on taas häästi kaua üleval. See tuleb sellest, et hommik ja õhtu/öö on ainukesed ajad, kus pole nii kuum.
Kui jalutada kesklinna poole, siis täitsa lampi, keset ei midagi oli selline uhke kirik, mis ehitati 2001 selle nimel, et 1700 aastat on olnud Armeenia ristiusku (sellega on Armeenia kõige vanem kristlik riik)
Selliseid majasid selliste rõdudega on hästi palju:
Raekoda, mille ees on uhked purskkaevud, kus on iga õhtu kella üheksast kaheteistkümneni meeletult lahe ja vägev veeshow :D Selline värvidega ja muusikaga.
Ja nagu ma vist kunagi mainisin, siis puuvilju süüakse siin hästi palju :D
Käisime sellises põnevas kohas nimega Gueghard. See on nimelt kalju sisse ehitatud kirik, mis on neljandast sajandist kui ma ei eksi. Üleüldse ma peaksin ütlema, et olen armunud Armeenia kirikutesse, nad on oma lihtsusega lihtsalt lummavad. Ei mingit kulda-karda, aga samas kõik on olemas
Ja teine koht kus samal päeval käisime oli Garni tempel, mis on enne esimesest sajandit ehitatud, siis kui Armeenias kummardati veel päikest ja mitte Kristust.
Nii see oli ka põnev seik :D Nimelt kuna siin on teed parasjagu augulised, siis ka meie sõitsime suurest august halvasti läbi, nii et velg läks puhta kõveraks. Selle peale võttis Vova (kes meid sõidutas) pagasnikust haamri välja, pani paar korraliku hoopi rattale, pumpas seda veel natuke ja korras. Sõitsime edasi :D
Ja nüüd niisama lõbusad pildid :)
Väga popp jäätis siin (mis maitseb muideks väga hästi)... Ning kui suumida, siis võib sealt ka eesti keelse teksti leida: kõigi maade proletaarlased ühinege!
Homme sõidame me nüüd aga nädalaks ajaks Jerevanist ära, niiet ei mingit netti :)
Head ööd teile kõigile, kalli-pai!
Igatahes nii me asusime siis teele:
Ja kuna mul uni oli suur, siis Riia lennujaamas uinusin:
Nii, need on need "bulpilakid", mida on siin tänavatel väga palju ja kus saab ennast jahutada, ning mõnusat külma vett juua :) See vesi on täiesti hädavajalik, sest viimastel päevadel on olnud siin varjus nelikümmend kraadi, mis on ikka minusuguse eestlase jaoks niii palju :D Üleüldse on nii, et inimesed siin ärkavad suhteliselt vara ja siis päeval on kuskil kodudes peidus ning õhtul on taas häästi kaua üleval. See tuleb sellest, et hommik ja õhtu/öö on ainukesed ajad, kus pole nii kuum.
Kui jalutada kesklinna poole, siis täitsa lampi, keset ei midagi oli selline uhke kirik, mis ehitati 2001 selle nimel, et 1700 aastat on olnud Armeenia ristiusku (sellega on Armeenia kõige vanem kristlik riik)
Selliseid majasid selliste rõdudega on hästi palju:
Raekoda, mille ees on uhked purskkaevud, kus on iga õhtu kella üheksast kaheteistkümneni meeletult lahe ja vägev veeshow :D Selline värvidega ja muusikaga.
Ja nagu ma vist kunagi mainisin, siis puuvilju süüakse siin hästi palju :D
Käisime sellises põnevas kohas nimega Gueghard. See on nimelt kalju sisse ehitatud kirik, mis on neljandast sajandist kui ma ei eksi. Üleüldse ma peaksin ütlema, et olen armunud Armeenia kirikutesse, nad on oma lihtsusega lihtsalt lummavad. Ei mingit kulda-karda, aga samas kõik on olemas
Ja teine koht kus samal päeval käisime oli Garni tempel, mis on enne esimesest sajandit ehitatud, siis kui Armeenias kummardati veel päikest ja mitte Kristust.
Nii see oli ka põnev seik :D Nimelt kuna siin on teed parasjagu augulised, siis ka meie sõitsime suurest august halvasti läbi, nii et velg läks puhta kõveraks. Selle peale võttis Vova (kes meid sõidutas) pagasnikust haamri välja, pani paar korraliku hoopi rattale, pumpas seda veel natuke ja korras. Sõitsime edasi :D
Ja nüüd niisama lõbusad pildid :)
Väga popp jäätis siin (mis maitseb muideks väga hästi)... Ning kui suumida, siis võib sealt ka eesti keelse teksti leida: kõigi maade proletaarlased ühinege!
Homme sõidame me nüüd aga nädalaks ajaks Jerevanist ära, niiet ei mingit netti :)
Head ööd teile kõigile, kalli-pai!
Monday, July 5, 2010
Kirjutada oleks tegelikult palju rohkem
Reis Viinist Riiga läks libedalt ja kiiresti, kuid sealt edasi hakkas ootamine. No igatahes, peale kuut tundi lennujaamas olemist, olin ma nii väsinud, et viimased tund aega lausa magasin. Lennuki peal Armeeniasse püüdsin ka kõigest väest magada, aga mitte väga edukalt, sest lennuk oli üpris kitsas ning õhk umbne… Igatahes jõudsime me varavara hommikul Armeenia lennujaama, kus pidime kõigepealt sellise ankeedi ära täitma, et endale viisa muretseda Kõik asjaajamised ajatud asusime teele enda ööbimiskohta … Autos istudes ja ringi vaadates, oli mul tunne nagu oleksin teinud ajahüppe tagasi… Kõik on kuidagi nii teistsugune… ja ma ei oska seda isegi mitte sõnadega kirjeldada. Saparoosetsid ja siguliid, majad ehitatud täiesti lampi, kuidagi täiesti üksteise vahele, ühtset pilti üldse pole, rõdud on kõik täiesti erinevad jne. Kui ma näiteks siit teise korruse rõdult välja vaatan, vaatab mulle umbes kolme meetri kauguselt vastu katus ning teine maja… Mnjah, ma ei oska isegi kuidagi seletada, aga jah täitsa huvitav. Kui linna peale minna, võib näha kohati aga hoopis teistsugust pilti. Kontrast on nii suur. Raekoda või näiteks ooper on hiiglaslikud uhked hooned ja mul pole sellist tunnetki, et oleksin veel samas linnas. No igatahes, kui me eile hommikul vara nö koju jõudsime, läksime me kõigepealt magama, sest pikk reis oli ikka seljataga… Üles ärkasime umbes kell kaks :D Haigi isal on hea taktika meie äratamiseks. Ta teeb ukse lahti, et Areg ja Ilja meie tuppa tuleks. Ning nagu pisikestele lastele omaks, on sellistel palju energiat ning kõva hääl :D Kui olime siis üles ärganud, käisime kõigepealt dušši all. Seda tuleb siin tihti teha, sest ilm on ikka palav… Täna öösel, me näiteks ei maganudki enam teki või linaga, sest muidu oleksime puhta ära sulanud, aga jah tagasi eilse juurde. Dušši all käidud ja söödud (siin süüakse hästi palju rohelist ning palju igasuguseid puuvilju… üldse puuviljad on triljon korda magusamad ja suuremad ja kui euroopas), hakkasime hoidma lapsi ja nii see päev läks. Õhtul aga, kuskil üheksa paiku, läksime siis saama esimest muljet Jerevanist . See on täpselt õige aeg, et minna välja, sest siis pole enam nii palav, kõigest 29 kraadi… Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli armeenia naised. Kõik olid ennast hullult nagu üles löönud, ühtegi t-särgis/lühikestes pükstes naist ma ei näinud, ikka kleidid, seelikud, uhked kingad, tugev meik, ilusasti sätitud juuksed jne…Selline tunne nagu oleks kuskil mingi pidu või klubi midagi, aga ei, lihtsalt jalutati ringi, istuti välikohvikutes ja oldi. Üldse oli inimesi sellise kella kohta kuidagi palju. Teine huvitav tähelepanek oli see, et iga nurga peal võid sa popkorni endale osta. Ja mitte lihtsalt popkorni vaid seal oli 14 erinevat sorti… No ja siis ei saa muidugi veel üle ega umber Armeenia liiklusest. Mina ei tea, kuidas inimesed siin üksteisele otsa ei sõida, aga kuidagi see neid õnnestub. Üle tee minnakse seal kus ette juhtub, kuidagi autode vahel laveerides ning autod on siin täitsa kreisid. Kui me oleme Euroopas harjunud, et signaali tuleb lasta kui on ohtolukord, siis siin on tuututamine on märk, et ma nüüd tulen ja laske mind mööda. Ja nii nad siin kihtutavad nagu hullud… aga tagasi jutu juurde. Kui me olime natuke ringi käinud ja jalutanud, tahtsime kuskile maha istuda. Jerevanis on palju palju välikohvikuid, kus siis kohalikele meeldib olla. Õhk on soe, niiet hästi mõnus on. Niisiis otsisime ka meie kohta kuhu mõnusalt maha istuda. Esimesse kohvikust saadeti meid ära, sest Haigil olid lühikesed püksid jalas, mis minu meelest oli ikka väga kahtlane, sest see polnud mingi uhke restoran vm, täitsa tavaline välikohvik õues… aga noh mis parata, siin on omad reeglid. Lõpuks leidsime aga mõnusa koha, kust me siis endale kooki ja kaks kokteili tellisime. Kohalik raha on naljakas, kõige väiksem paberraha on tuhat asja, mille tõttu tundub kõik esimesel pilgul hästi kallis, aga tegelikult ei ole. Tegelt on siin asjad ikka võrreldavalt odavad.
See oli see, mis ma siis eile õhtul kirjutasin. Nagu ma ütlesin, on mul aega hästi vähe, niiet ma kirjutan paari sõnaga eilsest ja tänasest ka, kuigi kirjutada oleks palju rohkem kui mul siin hetkel on. Eile käisime siis igatahes päeval Aregiga jalutamas ning lõbustuspargis, aga kuna õues on umbes 37 kraadi, siis kaua meie jalutuskäik ei kestnud (selle aja jooksul jõime mitu-mitu pudelit vett ära, pluss siin on “bulpulakid” (ma ei tea kuidas seda tegelikult kirjutatakse), kust saab ka pidevalt tänaval vett juua). Õhtul läksime aga külla, kus ma siis ka eilse sissekande tegin. Täna oli meil pikk pave, ärkasime vara ja sõitsime Jerevanist umbes 150 meetrit välja.. Selline Armeenia mulle täita meeldib, suured mäed, lahe loodus ja üldse kuidagi eksootline. Aga jah täna oli pikk ja väsitav päev... Ehk mõni teine kord jõuan aga täpsemalt rääkida. Hetkel pean aga minema
See oli see, mis ma siis eile õhtul kirjutasin. Nagu ma ütlesin, on mul aega hästi vähe, niiet ma kirjutan paari sõnaga eilsest ja tänasest ka, kuigi kirjutada oleks palju rohkem kui mul siin hetkel on. Eile käisime siis igatahes päeval Aregiga jalutamas ning lõbustuspargis, aga kuna õues on umbes 37 kraadi, siis kaua meie jalutuskäik ei kestnud (selle aja jooksul jõime mitu-mitu pudelit vett ära, pluss siin on “bulpulakid” (ma ei tea kuidas seda tegelikult kirjutatakse), kust saab ka pidevalt tänaval vett juua). Õhtul läksime aga külla, kus ma siis ka eilse sissekande tegin. Täna oli meil pikk pave, ärkasime vara ja sõitsime Jerevanist umbes 150 meetrit välja.. Selline Armeenia mulle täita meeldib, suured mäed, lahe loodus ja üldse kuidagi eksootline. Aga jah täna oli pikk ja väsitav päev... Ehk mõni teine kord jõuan aga täpsemalt rääkida. Hetkel pean aga minema
Sunday, July 4, 2010
Jerevan
Mul pole kahjuks palju aega, seet6ttu ei saa palju muljetada. Oleme nimelt kellelgil kylas, kellel on internett ja ma kasutan hetkel juhust. Kuna ma ei taha aga v2ga ebaviisakas olla, siis palju siia ei kirjuta. Nagu n2ha pole mul siin t2piga t2hti, nii et ma pean leiutama :D aga no pole hullu...
Aga jah, tegelikult tahtsin lihtsalt oelda, et minuga on k6ik korras, j6udsime kenasti kohale ja nyyd avastan ma Jerevani. Yks n2dal on plaan siia j22da ja siis vaatame edasi. Ma proovin ylehomme uuesti netti saada ja siis ma kirjutan t2pselt, mis me siin teinud oleme, millised on mu muljed ja nii edasi, samuti pyyan pilte ka panna. T2na on lihtsalt endast-m2rkuandmise-kiri.
Kalli-pai ja kuumad tervitused Eestisse.
(siin on t6esti palav, k6vasti yle kolmekymne kraadi, niiet p2eval nina v2lja kyll pista ei taha...alles 6htul kuskil yheksa-kymne paiku on m6nus (umbes 28 kraadi))
Aga jah, tegelikult tahtsin lihtsalt oelda, et minuga on k6ik korras, j6udsime kenasti kohale ja nyyd avastan ma Jerevani. Yks n2dal on plaan siia j22da ja siis vaatame edasi. Ma proovin ylehomme uuesti netti saada ja siis ma kirjutan t2pselt, mis me siin teinud oleme, millised on mu muljed ja nii edasi, samuti pyyan pilte ka panna. T2na on lihtsalt endast-m2rkuandmise-kiri.
Kalli-pai ja kuumad tervitused Eestisse.
(siin on t6esti palav, k6vasti yle kolmekymne kraadi, niiet p2eval nina v2lja kyll pista ei taha...alles 6htul kuskil yheksa-kymne paiku on m6nus (umbes 28 kraadi))
Thursday, July 1, 2010
Head aega Viin!
No nii, homme ongi minek. Lennuk läheb siit Viinist homme kell 13.55 ja Jerevani jõuame kohaliku aja järgi ülehomme hommikul kell kuus... Niiet pikk sõit ootab meid ees :) Kirjutan juba tagasisõidu ajad ka, siis kõik teavad. Nimelt jõuame Eestisse 24. juulil kell 10.55.
Aga igatahes, kuna ma olen niiii hiigel väsinud, sest täna me koristasime nagu mingid mongid, ja kuna mul tuleb homme pikk ja väsitav päev, siis ma lähen. Armeenias pole aga netti, mis tähendab, et ma väga palju ühendust hoida ei saa, siiski püüan siia vahest fotosid postitada ja järgneva kolme nädala jooksul enda tegemistest märku anda. Kalli-pai kõigile ja näeme juba varsti Eestis!
Aga igatahes, kuna ma olen niiii hiigel väsinud, sest täna me koristasime nagu mingid mongid, ja kuna mul tuleb homme pikk ja väsitav päev, siis ma lähen. Armeenias pole aga netti, mis tähendab, et ma väga palju ühendust hoida ei saa, siiski püüan siia vahest fotosid postitada ja järgneva kolme nädala jooksul enda tegemistest märku anda. Kalli-pai kõigile ja näeme juba varsti Eestis!
Monday, June 28, 2010
LÄBIIII :D
Ma vist ise ka ei usu, et nüüd ongi kõik, et ma täna kirjutasingi viimase eksami, et ma lähen juba reedel Armeeniasse ja et siis varsti peale seda olengi juba Eestis :D Ei jah, jube ebaloogiline tundub see reaalsus siin ja küllap mul kulub veel ikka aega, enne kui mulle kohale jõuab, et ma olen siin Austrias juba üks aasta õppinud, eemal oma loomulikust keskkonnast, ja et see üks aasta on nüüd selja taga...Ma pean ütlema, et olen väga uhke, et olen enam vähem kõigega hakkama saanud. Olen suve küll ära teeninud, eksole :D
Kui rääkida viimase aja tegemistest, siis midagi väga põnevat rääkida polegi, sest ülla-ülla ma õppisin :D viimased ööd venisid eriti pikaks, aga pole hullu, täna saan ennast välja magada. Korraks hüppasin reedel ka donau-insel festilt läbi. See on nimelt euroopa suurim festival, mis kestab kolm päeva, kus on umbes 18 erinevat lava ja mida külastas rohkem kui kolm miljonit inimest... Oi jah, see oli suur, ühest otsast teise käib üle tunni aja ja igalpool toimub midagi... Minu jaoks oli see üritus aga äärmiselt valel ajal, sest ma õppisin tänaseks eksamiks ja tänu sellele ei saanud seal rahus olla ja kõike uurida. Ühe pildi ühest kontserdist klõpsasin ka reedel ruttu, et midagi siia üles panna oleks :)
Nonõndaks... täna ei tee ma enam midagi, lihtsalt olen ja puhkan ja laisklen..homme plaanin ülikoolist suveks kõik vajaliku veel võtta ja kopeerida, ülehomme läheb suurpuhastuseks ja hakkan juba vaikselt pakkima, üleülehomme tuleb osta veel reisiks vajalikke asju (nagu näiteks päiksekreem :D) ning pakkida kõik asjad ja siis reedel ütlemegi Haigiga Viinile head-aega ja sõidame kõigepealt Riiga ja sealt edasi Jerevani :D:D Oh jaah, mulle ikka ei jõua veel kohale!
Kui rääkida viimase aja tegemistest, siis midagi väga põnevat rääkida polegi, sest ülla-ülla ma õppisin :D viimased ööd venisid eriti pikaks, aga pole hullu, täna saan ennast välja magada. Korraks hüppasin reedel ka donau-insel festilt läbi. See on nimelt euroopa suurim festival, mis kestab kolm päeva, kus on umbes 18 erinevat lava ja mida külastas rohkem kui kolm miljonit inimest... Oi jah, see oli suur, ühest otsast teise käib üle tunni aja ja igalpool toimub midagi... Minu jaoks oli see üritus aga äärmiselt valel ajal, sest ma õppisin tänaseks eksamiks ja tänu sellele ei saanud seal rahus olla ja kõike uurida. Ühe pildi ühest kontserdist klõpsasin ka reedel ruttu, et midagi siia üles panna oleks :)
Nonõndaks... täna ei tee ma enam midagi, lihtsalt olen ja puhkan ja laisklen..homme plaanin ülikoolist suveks kõik vajaliku veel võtta ja kopeerida, ülehomme läheb suurpuhastuseks ja hakkan juba vaikselt pakkima, üleülehomme tuleb osta veel reisiks vajalikke asju (nagu näiteks päiksekreem :D) ning pakkida kõik asjad ja siis reedel ütlemegi Haigiga Viinile head-aega ja sõidame kõigepealt Riiga ja sealt edasi Jerevani :D:D Oh jaah, mulle ikka ei jõua veel kohale!
Wednesday, June 16, 2010
Jooksen ajaga võidu
Viin on vihmane ja tuuline, mille tulemusena teevad mul nüüd kõrv ja kurk aiai... aga aega pole muretseda, sest aega pole, no tegelt ka... mina ei tea, kus ta kadus ja kuidas on nüüd järsku juba juuni keskpaik, aga nii ta on... tõsiselt võetavaid nädalaid on jäänud vaid üks :D ainult üks kord pean veel minema kõikidesse Übungitesse ja ainult üks kord pean veel tegema analüüsis, lineaalses algebras ja tõenöosuses portsu ülesandeid ja ainult üks kord on jäänud veel kirjutada übungstesti... aga aja kadumisel on ka õudne pool. Nimelt sellel samal ühel nädalal olen otsustanud teha kolm eksamit. Ja kui natuke vaadata, siis järksu tundub see üks nädal hirmuäratavalt vähe. Kuidas ma peaksin küll jõudma arvutada kõik beispielid ära, õppida übungstestiks, pluss töötada läbi kõik raamatud ja skriptid eksamite jaoks. Pluss mata puhul on see värk, et sa võid isegi teooriast aru saada, aga kui sa lahendada midagi konkreetset ei oska, siis pole sellest teooriast ja raamatutest ja skriptidest midagi kasu :D aga eks ma püüan siin tubli olla ja oma seda vähest aega optimaalselt kasutada. Olen valmistanud endale sellise plaani, et mis päeval ma mida teen ja ma tõesti püüan kõigest väest sellest plaanist kinni pidada :D no tavaliselt muidugi kõike, mis plaan ette nägi, ma teha ei jõua. Aga kui lähedale juba jõuan, on tegelt ka palju tehtud :)
See plaani jutt tuletas mulle nüüd meelde, et peaksingi selle täitmise kallale asuma :D
niiet jaa tsau-plau....
Haik läks muideks nädalaks ajaks saksamaale, niiet ma olen nüüd mõnda aega puhta üksi siin ühikas.
See plaani jutt tuletas mulle nüüd meelde, et peaksingi selle täitmise kallale asuma :D
niiet jaa tsau-plau....
Haik läks muideks nädalaks ajaks saksamaale, niiet ma olen nüüd mõnda aega puhta üksi siin ühikas.
Friday, June 11, 2010
Olen juba täitsa küpse kana
Ma sulaaaaan, see on täitsa võimatu, isegi õhtul ei lähe külmemaks ja on üle kolmekümne kraadi... Õppida ei saa, magada ei saa, liigutada ei jõua :D Aga ei, tegelikult mulle meeldib :D Ainuke paha asi, et meie külmik andis otsad, mis tähendab, et me pidime kiiremas korras oma asjad Mareku külmikusse viima, sest meil kõik sulas ja see kuum ilm ei aita ka just eriti kaasa :)
Wednesday, June 9, 2010
Uueks aastaks lubadus olemas :)
Viin pakub nii palju. Koguaeg toimub siin midagi, koguaeg on kuskil midagi...tuleb ainult silmad lahti hoida ja minna... mul on nats kahju, et mul pole alati aega, et pakutavast osa saada. Või, et ma lihtsalt ei tea, kus on midagi millest osa saada. Ma elan Viinis, mis on täis üritusi, kontserte, näitusi, festivale ja nii edasi... järgmisel aastal ma luban, siis lähen, siis käin, siis vaatan :D Vot nii.
See oli eilne tasuta Sommernachtskonzert in Schönbrunn.
See oli eilne tasuta Sommernachtskonzert in Schönbrunn.
Tuesday, June 8, 2010
Rahulolu
Mulle nii meeldib jalutada koju,
kui tulen raamatukogust ja tean, et palju sai tehtud,
kui õues on hämar ja inimesi enam peaaegu pole,
kui on nii meeletult soe ning ei puudu ka vaheldust toov väike tuulehoog...
Jah mulle meeldib kuumale päevale järgnev sume ning soe suveõhtu :)
kui tulen raamatukogust ja tean, et palju sai tehtud,
kui õues on hämar ja inimesi enam peaaegu pole,
kui on nii meeletult soe ning ei puudu ka vaheldust toov väike tuulehoog...
Jah mulle meeldib kuumale päevale järgnev sume ning soe suveõhtu :)
Monday, June 7, 2010
Elus-terve
Ma ei oskagi kohe midagi põnevat pajatada. Muutkui see sama- õppimine, õppimine, õppimine. Okei, nii hull päris ka ei ole. Kolmapäeval käisime näiteks Mareku ja Kristeriga meie ülikoolis MatheFestil, mis oli täitsa vahva vaheldus. Ja siis neljapäeval läksime ka välja (meil olid nimelt neljapäev ja reede vabad, mistõttu nendel hommikutel sai kaua põõnata :)). Praegu aga olen taas übungite lainel, pole isegi aega ilusat ilma nautida.. Mnjah, kuigi ma arvan, et homme võtan küll kõik oma asjad ja kobin õue, sest seal valitseb täielik kuumalaine (umbes kolmkümmend kraadi)...mõnus :D
Aga jah, nagu ma alguses ütlesin: midagi põnevat rääkida pole. Tahtsin lihtsalt endast märku anda ja öelda, et kõik on siinpool Viinis korras :) Ootan juba juuni lõppu ja ega palju polegi enam jäänud :) Juheia
Aga jah, nagu ma alguses ütlesin: midagi põnevat rääkida pole. Tahtsin lihtsalt endast märku anda ja öelda, et kõik on siinpool Viinis korras :) Ootan juba juuni lõppu ja ega palju polegi enam jäänud :) Juheia
Sunday, May 30, 2010
Aknast paistab öö
Lubasin teha nädalavahetusel pikema sissekande ja juba on märkamatult kätte jõudnud pühapäeva viimased tunnid. Kuna ma aga oma sõnu süüa ei kavatse, siis kirjutangi :) Iseasi kui pikk see sissekanne nüüd tuleb, sest tegelikult olen ma suhteliselt väsinud.
Naljakas, kuidas iga pühapäev enne esmaspäeva on selline tunne, et viskaks kõik asjad nurka ja ütleks keelt näidates "pöö". Just laupäeval-pühapäeval mõtlen, et enam ei jõua, enam ei taha, kopp on ees ning pisargi on kerge tulema... samas ma tean, et kui kätte jõuab kolmapäev, siis tundub kõik hulga helgem ja ma näen, et polnudki nii hull. Nii need nädalad siin samasuguse mustriga jooksevad, mõnikord on tahe "pöö-tada" suurem, teinekord väiksem. Mida lõpu poole aeg aga läheb, seda rohkem suudan vaadata ette ja paanika alla suruda...ning nii ei tundugi asi enam hull :)
Veel on mul probleem sellega, et ma hullult põen asjade üle tagantjärgi. Mõtlen, mida oleks võinud paremini öelda, mida oleks võinud paremini teha ja kui mingi asi on kehvasti läinud(näiteks tahvli ees vastamine), siis võtab mul ülesaamine ikka väga palju aega. Hetkel põen enda eksami hinde pärast. Üldse olen hakanud mõtlema, et huvitav kui tähtis see keskmine hinne ikka tegelikult on. Hiljem ei näe ju keegi, et jah, tegin kõik asjad esimesel katsel ära, vaid vaadatakse mu tulemusi ning vangutatakse pead. Kas ülikooli hindest loeb tulevikus töökoha saamine? Kas hinde tõttu jään ma ilma stipendiumitest ja muudest pakumistest? Mnjah... Haik ütles ükspäev hästi, et tuleb olla nagu vektor, mille betrag (absoluutväärtus kui ma ei eksi) on umbes kolm päeva ja suund ainult ette :D Eks ma selle järgi peakski vist hakkama elama, sest siis ma ei põeks nii palju :)
Nüüd lõbusamatest asjadest ka. Meie ürgkalad :) Sellisesse totsikusse panime me nad siis kasvama ja ülejärgmisel päeval nägime juba kahte triopit.
Halva kvaliteediga pilt, aga kes hästi silmi pingutab võib paremal ülevamal pool üht pisikest jubinat näha (see on nimelt üks triop kolme päevaselt (ta on läbipaistev, sellepärast kaob ta ka taustaga ära) :D)
Neljandaks päevaks olid need kaks tükki juba umbes viie millimeetrised ja ujusid hästi rõõmsalt muutkui kakades ringi. Viiendal päeval kui me koju tulime saime aga peaaegu kreepsu, sest tundus nagu polekski meil enam koduloomi :D Pikema otsimise peale leidsime ühe ikka üles, kes ulpis kuidagi väga loiult põhjas, aga üks jäigi kadunuks... Meil on kolm teooriat, kuhu teine triop kadus:
1. ta hüppas akvaariumist välja ja lendas aknast õue, sest aken oli lahti
2. ta läks tükkideks (sest samal päeval avastasime hästi palju selliseid pisikesi (1mm) elavaid täpikesi
3. teine tüüp sõi ta ära
Novot, saladuseks see jääbki, sest nüüd on meil ainult üks triop. Peale tema on meil aga umbes 7 pisipisi teist asja (daphnia- eesti keeles peaks olema vist vesikirp)
Ma arvan, et nüüd on mul aga aeg magama minna :)
Paar pildimaterjali siia veel, tõestamaks, et me ikka sööme korralikult :D:D
Jamh, tegime kanasuppi eile ja alumisel pildil valmib klimpide jaoks tainas :D
Aga niipalju siis tänaseks. Head ööd!
Naljakas, kuidas iga pühapäev enne esmaspäeva on selline tunne, et viskaks kõik asjad nurka ja ütleks keelt näidates "pöö". Just laupäeval-pühapäeval mõtlen, et enam ei jõua, enam ei taha, kopp on ees ning pisargi on kerge tulema... samas ma tean, et kui kätte jõuab kolmapäev, siis tundub kõik hulga helgem ja ma näen, et polnudki nii hull. Nii need nädalad siin samasuguse mustriga jooksevad, mõnikord on tahe "pöö-tada" suurem, teinekord väiksem. Mida lõpu poole aeg aga läheb, seda rohkem suudan vaadata ette ja paanika alla suruda...ning nii ei tundugi asi enam hull :)
Veel on mul probleem sellega, et ma hullult põen asjade üle tagantjärgi. Mõtlen, mida oleks võinud paremini öelda, mida oleks võinud paremini teha ja kui mingi asi on kehvasti läinud(näiteks tahvli ees vastamine), siis võtab mul ülesaamine ikka väga palju aega. Hetkel põen enda eksami hinde pärast. Üldse olen hakanud mõtlema, et huvitav kui tähtis see keskmine hinne ikka tegelikult on. Hiljem ei näe ju keegi, et jah, tegin kõik asjad esimesel katsel ära, vaid vaadatakse mu tulemusi ning vangutatakse pead. Kas ülikooli hindest loeb tulevikus töökoha saamine? Kas hinde tõttu jään ma ilma stipendiumitest ja muudest pakumistest? Mnjah... Haik ütles ükspäev hästi, et tuleb olla nagu vektor, mille betrag (absoluutväärtus kui ma ei eksi) on umbes kolm päeva ja suund ainult ette :D Eks ma selle järgi peakski vist hakkama elama, sest siis ma ei põeks nii palju :)
Nüüd lõbusamatest asjadest ka. Meie ürgkalad :) Sellisesse totsikusse panime me nad siis kasvama ja ülejärgmisel päeval nägime juba kahte triopit.
Halva kvaliteediga pilt, aga kes hästi silmi pingutab võib paremal ülevamal pool üht pisikest jubinat näha (see on nimelt üks triop kolme päevaselt (ta on läbipaistev, sellepärast kaob ta ka taustaga ära) :D)
Neljandaks päevaks olid need kaks tükki juba umbes viie millimeetrised ja ujusid hästi rõõmsalt muutkui kakades ringi. Viiendal päeval kui me koju tulime saime aga peaaegu kreepsu, sest tundus nagu polekski meil enam koduloomi :D Pikema otsimise peale leidsime ühe ikka üles, kes ulpis kuidagi väga loiult põhjas, aga üks jäigi kadunuks... Meil on kolm teooriat, kuhu teine triop kadus:
1. ta hüppas akvaariumist välja ja lendas aknast õue, sest aken oli lahti
2. ta läks tükkideks (sest samal päeval avastasime hästi palju selliseid pisikesi (1mm) elavaid täpikesi
3. teine tüüp sõi ta ära
Novot, saladuseks see jääbki, sest nüüd on meil ainult üks triop. Peale tema on meil aga umbes 7 pisipisi teist asja (daphnia- eesti keeles peaks olema vist vesikirp)
Ma arvan, et nüüd on mul aga aeg magama minna :)
Paar pildimaterjali siia veel, tõestamaks, et me ikka sööme korralikult :D:D
Jamh, tegime kanasuppi eile ja alumisel pildil valmib klimpide jaoks tainas :D
Aga niipalju siis tänaseks. Head ööd!
Subscribe to:
Posts (Atom)