Tervitused vihmasest Kielist

Vastlapäeva teisipäev oli mul väsitav päev. Tundsin ennast nagu tööinimene. Ärkasin hommikul ülesse ja läksin kella kümneks koosolekule, mis kestis kolm tundi. Nagu ikka, suudetakse rääkida meeletult palju mitte millestki. Itaalia delekatsiooni naine, kes mu kõrvale istus, ütles ka, et täna tuleb arvatavasti igav koosolek ja eks tal oli natuke õigus ka. Esimesed kaks tundi suudan ma veel jälgida, aga mingil hetkel, kui kogu jutt ennast juba kordama hakkab, kaotan ka mina konsentratsiooni. Kohati on mul tunne, et inimesed, kes seal uhketes ruumides 'tähtsat' asja ajavad, saavad ise ka aru, kui koomiline kogu see situatsioon on: arutatakse seda, mida tulevikus arutama peaks, aga ühtegi kokkulepet/otsust ei tehta. Kui kell üks mu koosolek lõppes, käisin korra raamatukogus, et võtta paar raamatut, siis läksin Mensasse lõunat sööma ja siis kiirustasin kontorisse/esindusse. Kuna saadikul ja diplomaadil olid samal ajal teised koosolekud/kohtumised, pidin ma minema majandus-ja keskkonnakomitee EL koordinatsioonile. Sellel komiteel ma tavaliselt ei käi, ja seetõttu läksingi enne esindusest läbi, et eelnevalt kõik vajalikud paberid läbi lugeda. Kui kõik loetud, suundusin kiirustades tagasi Hofburgi järgmisele koosolekule., mis seekord oli tõesti igav. Vaieldi kaks tundi EL speaking points'ide sõnastuse üle. Stiilis kas: 'we can discuss at later stage, how...' või 'we are ready to discuss at later stage, how...'. Pärast seda koosolekut sain lõpuks ometi koju minna, enne seda käisin aga ka pagarist läbi, et osta vastlakuklite austria analooge (need on meie mõistes nagu moosipallid). Kodus oleksin ma hea meelega kohe voodisse kukkunud, aga kahjuks ei saanud ma seda endale lubada. Tegime Haigiga süüa, panime pesu ja praktiliselt kohe pärast söömist pidingi juba taas tööle minema. Seekord aga last hoidma. Kui olin kell kümme lõpuks Kristoferi magama pannud, asusin memosid kirjutama. Kell 12 tuli Kersti koju ja siis sain ka mina koju minna. Astudes kolmveerand üks lõpuks enda ühikauksest sisse olin täitsa läbi. Algselt oli mul plaan, et kirjutan oma memod, enne kui ma magama lähen, veel valmis, aga ma lihtsalt ei suutnud enda silmi lahti hoida, pluss kuna meie eilne hommikune äratus oli 5.45, siis saime nagunii ainult viis tundi magada.

Lend Hamburgi läks sujuvalt, ainult et Hamburgi lennujaamas avastasin ebameeldiva uudise, et olin oma läpaka laadja ühe jubina maha unustanud. Kuna mu läpaka aku kaua vastu ei pea, ei saanud ma ka lennujaamas oma memosid kirjutada. See on täiesti uskumatu, kui sõltuv ma ikka oma sülearvutist olen. Tundsin, et kolm tundi, mis ma lennujaamas ootama pidin, läksid täitsa raisku, sest ma ei saanud midagi tarka teha. Kokkuvõttes lahenes kõik ikkagi ära. Kirjutasin oma memod valmis Haigi vanaema juures külas, mis oli küll paras stressakas üritus, sest tegemist oli siiski võõra arvuti ja võõraste programmidega, aga no pole hullu :)

Vot nii :) nüüd aga peaksin vaikselt lõpetama, sest lapsed tulevad koju ja siis kaob kogu rahu ja vaikus :)

Kallid-paid!

Graz ja muud nipet-näpet

Heipadi-hei :)
Eelmise nädala teisipäeval pidi mul olema eksam, aga kuna mul oli ACMF-i koosolek (mis kestis üle kolme tunni ja oli niiiii igav :D), siis lükkasin eksami ühe päeva võrra edasi. Minu teisipäev/sõbrapäev nägi siis välja selline, et ärkasime kõik vara ülesse, Haik kinkis mulle nummi meie pildiga tassi ja siis saatis ta Rudi (Haigi saksa sõber, kes meil üks päev oli) lennujaama ja mina panin oma korralikud riided selga ning läksin Hofburgi koosolekule.
Pärast koosolekut läksin raamatukokku ja proovisin kuidagi eksamiks õppida. See on naljakas, kuidas alati jääb see õppimine ikka nagu viimasele hetkele. Ma küll õppisin terve nädal enne seda, aga see viimane päev/õhtu/öö on ikka ja alati kõige intensiivsem. Mul on alati tunne nagu poleks ma enne seda mitte midagi teinud ja kui kell on juba öösel kolm, siis kirun, et miks ometi alustasin kõige tähtsaga nii hilja.
Raamatukogust läksin otse tööle last hoidma, ise natuke loll, et lubasin sellist asja teha õhtu enne eksamit, aga mnjah, järgmine kord siis ei luba. Kui olin Kristoferile kell kolmveerand kümme unejutu lugemise lõpetanud, hakkasin edasi õppima. Ema tuli kaks öösel koju ja kuna kell oli juba nii palju ja mul oli veel nii palju teha, siis ei hakanud enam koju sõitma. Õppisin seal edasi ja kuskil poole nelja paiku uinusin. Kell seitse äratas mind äratuskell ja võideldes iseendaga ajasin end ülesse ja õppisin edasi. Kohe kui Kristofer ja Kersti olid ärganud, panin riidesse ja läksin kooli. Jõudsin tund aega enne eksamit kooli ja mõtlesin, et suudan veel õppida. Aga ei, ma olen ääretult halb samal päeval enne eksamit õppija. Vahin ainult paberit ja kujutan endale ette, et loen seda kõike mis paberil. Eriti tulutu on see aga siis, kui on on uni. See oli suuline eksam, mille kirjaliku osa olin teinud juba eelmise aasta aprillis. Kuna ma aga kartsin seda professorit nii palju, siis olin suulise muutkui edasi lükanud.
Kui eksam tehtud, oli mu sees aga väga ükskõikne tunne. Ei mingit rõõmu. Võibolla tuli see sellest, et olin maganud vähem kui neli tundi, võibolla sellest, et tundisin, et mind oli hinnatud ebaausalt. No igatahes, kui ma kell üksteist hommikul koju jõudsin oli mul tuju niru. Tegin endale teed, ajasin natuke asju ja siis tõmbasin ennast diivanile kerra ja magasin. Kui üles ärkasin, oli kell juba nii palju, et olime rongist maha jäänud, mille tõttu otsustasime sõita Grazi järgmisel päeval, ehk siis neljapäeval. Kirjutasin pärast ärkamist siis oma memod ära ja neljapäeval asusimegi Maria poole Grazi teele. Kuna me ostsime Einfach-raus-ticketi, siis võisime kasutada ainult regionaalronge, mis tähendas seda, et meie sõit kestis üle viie tunni :)

Kuna Maria on oma blogis nii neljapäeva kui ka reede kokkuvõtted juba teinud, siis mõtlesin, et võtan väljavõtteid tema blogist (http://6de.tumblr.com/) Niiet järgneva teksti autoriõigused kuuluvad Mariale :D ja ta on teadlik, et seda siin kasutan :D. Küllap see on ka teile hea vaheldus... saate lõpuks korralikuimaid eestikeelseid lauseid lugeda :D

Neljapäev 16.02:

"...Seega läksin kohvikusse, sõin ja ootasin Kadrit-Haiki. Jäin isegi peaaegu bussist maha. :P Aga jõudsin ilusti, rong just jõudis. :)

Sõitsime ühikasse. Panime asjad ära ja tegime plaani. Idee oli minna sööma ja linna peale. Kadril oli vaja tegelikult osta ka mustad saapad. Ühes poes olid isegi sellised, mis talle täitsa meeldisid, aga need oli natuke väiksed ja õiget numbrit ei olnud.

Söömiseks leidsime ühe armsa pubi. Ma arvan, et pubi kõige parem sõna. Me soovisime mitte-suitsetajate lauda, seega viidi meid läbi tagaruumi väga privaatsesse kolme lauaga ruumi, kus peale meie ei olnudki kedagi. Toit oli täitsa hea ja eraldi ruumike ka päris armas. Haik’ile see koht väga meeldis. Ma sain ka teada, et kui Austrias tuuakse toidu kõrvale korvike saiadega, siis need maksavad eraldi! Nad jälgivad mitu sa sööd ja lisavad siis need sinu arvele. Natuke liiga salakaval, minu meelest vähemalt. Peale sööki jalutasime edasi. Leidsime mänguplatsi, kust Kadri ja Haik rõõmsalt alla lasid. Jalutasime mööda Mur’i. Avastasime sealt ronimisvõimaluse. Ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetatakse. Sellised nupukesed olid seinapeal, mida mööda sai üles ronida. :P

Käisime Murinsel’il ja jalutasime siis kunstimuuseumisse. See aga oli kahjuks juba kinni. Aga see-eest oli muuseumipood veel lahti. Oh, sellistes poodides on ikka eriti lahedad asjad! :D

Aga siis oligi juba õhtu käes. Sõitsime koju, käisime veel tee peal poest läbi. Kodus hakkasime õhtusööki valmistama. Nimelt valmis meil väga mõnus kanasalat. :)

Peale sööki mängisime veel lauamängu. Kadril ja Haikil oli nimelt Blue Moon City kaasas. See on täitsa hea mäng. Me Johannaga isegi oleme ka seda mänginud kunagi, laenutasime lauamängupoest. Graafiliselt on see ka ilus mäng. Kaartidel olevad tegelased on lahedad. :)

Peale mängimist sättisimegi juba magama. Mu külalised vahetasid siia sõidul päris mitu korda rongi, mis tähendas, et sõit võttis umbes 5 tundi aega. Seega olid nad juba väsinud ka. :) "

Reede 17.02:

"Vot täna sain ärgata koos Kadri ja Haikiga. Sättisime ennast väga mõnusas mõõdukas tempos valmis ja läskime raamatukokku. Nemad õppisid terve selle aja, kui mina praktikal olin.
[...]
Peale praktikat käisime mensas söömas. Kuna meil oli palju asju kaasas, käisime enne linna minekut ka kodust läbi.

Sõitsime natuke kaugemasse kanti ja käisime sellises kohas nagu Museum der Wahrnehmung. Päris huvitav oli. Näituse eesmärk oli näidata, et kõik näevad kõike erinevalt. Ei ole olemas ühte reaalsust ja ühte tõde. Nähtavat on võimalik moonutada ja näidata sellisena nagu vajalik on.

Kunstimuuseumi jõudsime aga jälle natuke liiga hilja, selle asemel läksime aga Murinseli kohvikusse. Muidu armas mõte ja arhitektuuriliselt väga põnev ehitis, aga oli aru saada, et see ei ole kohalikele meeldivaks ajaveetmiskohaks muutunud. Kahju natuke. Aga põnevaid kohvijooke pakuti vähemalt. :)

Seejärel käisime toidupoest läbi ja tulime kodu poole. Kodus tegime bruschettasid. Väga head tulid need välja! :D Vaatasime saksa versiooni saatest “Kes tahab saada mijonäriks?”. Päris huvitav oli. Põnev.

Seejärel oli aga aeg sättida väljaminekuks. Leidsime kõigepealt netist põneva 70ndate disko peo! Kõlab ju eriti toredalt? Kohale jõudes avastasime aga, et inimeste keskmine vanus sellel peol on 35 aastat. Mõtlesime, et see pole ikka päris meile ja liikusime kesklinna tagasi. Tee peal ristusid meie teed osaliselt kostümeeritud noortega, kes soovitasid meil sõita bussiga Univiertel’isse, seal pidavat olema suurem hulk peokohti. Nii, kuna buss tuli liiga pika aja pärast otsustasime paar peatust jala kõndida. Jõudsime ooperimajani isegi. Univiertel asub nimelt ülikoolist paar tänavat edasi ja seal on tõesti järjest palju klubisid/baare. Asutsimegi siis vist kohe esimesse sisse - Scheinbar. See oli täitsa tore koht. Meenutab vist kõige rohkem Shootersit, seal polnud aga isegi sellist pisikest tantsuplatsi, mis Shootersis on. Muusika oli hea, rääkisime juttu, muljetasime. Kuna see oli suhteliselt lähedal, jalutasime sealt koju. Koju jõudsime umbes poole 4 ajal. :)"

Need olid siis neljapäev ja reede Maria sõnade läbi. Laupäeva kohta ma ei viitsi aga hetkel pikalt pajatada :D Käisime Schlossbergil, mis oli mõnus jalutuskäik üpris kõrgele mäkke ja kuna ilm oli ilus, siis vaade sealt ülevalt oli ka lahe. Siis käisime muuseumis vaatamas näitust 'Moderne: Selbstmord der Kunst?'. Üldiselt jättis Graz mulle väga armsa linnakese mulje. Seal oli nii vanu hooneid kui ka väga futuristlike ehitisi (nagu näiteks: Kunsthaus- http://de.wikipedia.org/wiki/Kunsthaus_Graz või Murinsel- http://de.wikipedia.org/wiki/Grazer_Murinsel). Lahe kontrast :) Maria ühikas oli ka ülivahva. Palju siuksem hubasem ja ühikalikum kui meie oma. Korruse keskel oli ühisköök, kus oli mitu diivanit ja telekas. Kõik muud toad ja võimalused olid seal ka tasuta, mitte nagu meie ühikas. Näiteks läksime laupäeva õhtul ühte lahedasse ruumi, kus me suurelt etv seinale projetseerisime ja niiviisi Eesti Laulu vaadata saime.

Täna jõudsime siis Viini tagasi ja järgmise nädala kolmapäeval sõidame Haigiga Kieli ja siis hakkabki juba vaheaeg otsa saama. Täna mõistsin, et tulemas on kuues semester, mis on teooris viimane :) Oeh jah, aeg ikka lendab :)

Jooga, miitingud ja fooliummütsid :)

Kiire ja asjalik nädal on jäänud selja taha, niiet ma ei teagi kust alustada :)

Pühapäeval mõtlesime Lauraga, et võtame ennast lõpuks ometi kokku ja läheme sinna joogasse, kuhu ma olen juba ammu-ammu tahtnud minna. Tegemist ei ole tavalise joogaga, vaid hot-joogaga, mida tehakse ruumis, kus on 40 kraadi sooja. Hästi lahe koht on, sest seal käib kõik suhtlus väga isiklikult. Tunni alguses öeldakse näiteks, kes on uued ja soovitakse neile edu :D Kõige naljakam oli see, et õpetaja, kui ta tunni alguses uusi ette luges, ütles, et 'ohoo, meil on siin kaks Kadrit'. Selle peale jäi mul suu lahti ja otsisin kohe silmadega üles, kus see teine Kadri on, sest ilmselgelt oli ta ju eestlane :D No igatahes jah, lahe kokkusattumus. Kokkuvõttes oli see jooga ikka hulga raskem kui ma arvasin ja no pärast seda valutasid mu lihased mitu päeva :) Teisipäeval tarisin Haigi ka joogasse kaasa ja nüüd oleme seal paar korda veel käinud.

Esmaspäeval käisin siis esimest korda saadikuga kaasas OSCE kohtumisel. See oli selline väiksem, kus olid ainult Euroopa Liidu esindajad. Enne igat töögruppi ja OSCE miitigut on EL-i saadikute kokkusaamine, kus arutatakse samasid teemasid, mis hiljem näiteks alalises nõukogus arutlusele tulevad. Ühesõnaga lähevad Euroopa Liidu liikmesriigid ühiste seisukohtadega OSCE kohtumistele. Ka neljapäeval käisin huvi mõttes saadiku ja diplomaadiga kaasas, et ma umbes nendest süsteemidest aru saaksin. Homme lähen aga juba ise oma töögrupi Euroopa Liidu kohtumisele (minu töögrupp: Advisory Committee on Management and Finance meeting) ja ülehomme siis sama töögrupi ühisele OSCE kohtumisele. Huvitav tähelepanek, et kui kõik teised räägivad EL kohtumisel inglise keeles, siis prantsuse saadik räägib prantsuse keeles (kusjuures ilma tõlketa :D).
Pärast neljapäevast kohtumist Hofburgis, läksin esindusse kaasa ja mulle tehti kõik vajalikud emaili aadressid ja muud sarnased asjad. Pluss teoreetiliselt on mul lausa oma kabinet, kus ma võiksin käia.

Mis me siis siin veel teinud oleme. Neljapäeval käisime näiteks kelgutamas, mis oli nii supper mõnus, sest Eesti talv tuli meelde. Siin Viinis pole mu meelest kunagi nii 'palju' lund olnud, kui sellel aastal ja tore oli seda ära kasutada. Laura sõbranna ostis meile pepualused ja nii me neljakesi(Haik, Laura, see sõbranna ja mina) ühes pargis kelgutasimegi/peputasimegi. Niiet lõpuks ometi sain ka oma suusapüksid sellel talvel esimest korda kapist välja võetud ^^ Laupäeva hommikul käisime Haigiga aga hoopis ühes prantsuse söögikohas brunchimas, pärast mida mina raamatukokku läksin ja Haik ACTA vastasele demostratsioonile suundus. Kusjuures Haik pani ka ilusasti fooliumist mütsikese endale pähe ;) Eile õhtul, kui mul raamatukogu suleti ja teistel demostratsioon lõppes, läksime aga ühte mega lahedasse kohvikusse, kus oli hunnikute viisi lauamänge :)

Oeh jah, tegelt ma peaksin selle arvuti siin kinni keerama, sest teisipäeval on mul tulemas eksam, milleks ma kohe üldse ei viitsi õppida :) Aga no ilmselgelt peaksin ma seda tegema..niiet tsau-pakaa ja kõike head!