Õilis internet saabus meie majja :D

See tähendab seda, et mul pole enam mingeid vabandusi, miks mitte kirjutada korralikult ja pikalt. Niii et ma hakkan aga otsast pihta :D Kuigi ma pean nentima, et jube raske on kõike tagant järgi raporteerida.
Alustame laupäevast. Oma reisiks St. Johanni ostsime Einfach-Raus-Ticketi, mis oli küll meie jaoks kõige soodsam variant (28 eurot kahe peale), aga mis tähendas automaatselt ka seda, et me tohtisime ainult regionaalronge kasutada. Teistesõnadega oli meie teekond umbes kümme tundi pikk ja sisaldas kolme ümberistumist. Ärkasime kell kuus kolmkümmend (jube keeruline on ikka nii vara üles saada) ja asusime kohe asju pakkima. Esimesest rongijaamast ostsime hommikukohvi ja saiakesed, mida asusime rongis mõnusalt sööma.



Sõit kestis 20 minutit ja siis pidime rongi vahetama. Vahetamiseks oli aega 10 minutit, niiet me jõudsime rahulikult veel ühe kohvi osta ja siis saime rahus südamega järgmise rongi peale astuda. Taas arvari, et me tuleme Ungarist. Nimelt seekord oli selleks arvajaks kontrolör. Kuuldes meid omavahel rääkimas, ütles ta mingis põnevas keeles midagi, millest me muidugi midagi aru ei saanud. Ja kui me siis sellepeale õlgu kehitasime, küsis ta, et oi, kas te polegi Ungarist...Mnjah, pidime talle pettumust valmistama-me oleme siiski jätkuvalt Eestist ja räägime eesti keelt :) See selleks...Tagasi rongisõidu juurde. Selle rongiga sõitsime kaks tundi ja kuna kellaaeg oli veel üsna varajane, siis Haik kasutas seda aega targalt magamiseks. Mul aga kuidagi ei tulnud und ja vaatasin hoopis pidevalt aknast välja, sest vaated, mis sealt avanesid, olid ikka suuurepärased. Mulle kuidagi meeldib sõita rongiga, selline rahustav tegevus. Pluss muidugi näeb mega palju. Kõik need hiiglaslikud mäed, armsad külad, lõputud põllud, rohelised metsatukad- kõik need on pildistamist väärt. Ja seda ma püüdsingi aknast välja vaadates teha, püüdsin jäädvustada need pildid mõtetesse, sest fotokas ei suuda neid paratamatult tabada. (Oi Madli, kui sa siia tuled, siis pead kindlasti kuskile nats välja sõitma, sest vaated siin on tõesti meeletult ilusad ja maalimiseks ideaalsed).


Mnajh, igatahes jõudisme selle rongiga Linzi, kus meil oli rongi vahetamiseks aega umbes kolm minutit. Taas algas 2 tunnine sõit, nüüd siis aga Salzburgi poole. See sõit läks aga suht kiiresti, sest meil tekkis Haigiga kuidagi selline filosofeerimise tuju ja nii me siis rääkisimegi elumõttest ja muust huvitavast :) Salzburgis oli meil peaaegu kaks tundi aega, enne kui me järgmise rongi peale pidime minema. Aga see kaks tundi oli väga sobiv, sest meie kõtud olid küll juba päris tühjad, sest lõuna oli juba käes. Nii me siis istusime Burger Kingi maha ja sõime lõunat :)
See pilt on tehtud Salzburgis, seal on palju neid papist Mozarteid :)


Nii meie reis siis läks, rongilt rongi peale, kuni lõpuks jõudisme Saalfeldenisse, kus toimus see ball. Rongijaamas olid meid ootamas Julia vanemad (Julia on siis mu Austria sõbranna, kellega ma Ameerikas tuttavaks sain), kes meid siis peale võtsid ja sööma viisid. Sõime suppi (üle pika aja selline hea soe korralik toit) ja siis asusime ennast balliks üleslööma. Ball oli vägev, mega suursugune, üli palju rahvast (umbes 2000) ja hästi vahva. Saime Haigiga tantsitud küll, mis sest et vahel teineteise varvastel talludes, aga siiski...ülitore oli. Tõesti väga hea mulje jättis kõik. Inimesed olid ikka palju vaeva näinud, kõik nägid uhked välja ja näha oli, et ball on neil veres. Tantsida oskas nii noor kui vana :)




Koju (või õigemini Julia juurde) jõudsime kuskil kell veerand neli öösel ja selleks hetkeks olime ikka väga väsinud, sest päev oli pikk ja eks tants võtab ka omajagu läbi.
Järgmisel päeval magasime aga ennast mõnusalt välja. Nagu Julia perekonnale omane, olid ta vanemad ka seekord väikse plaani meie jaoks välja mõelnud. Nimelt oli pühapäeval lahtiste uste päev mäkke, kus talvel suusatatakse. Sõitsimegi siis sinna, sealt tõstukiga umbes 2000 m kõrgusele, kus meile siis seletati, kuidas need tõstukid kõik töötavad ja näidati veel teisigi lumemasinaid ja sahke. Seejärel sai tasuta juua ja siis matkasime me tipatapa alla, pidevalt nautides meeletult ilusaid postkaardi vaateid.








Pühapäeva õhtul läksime veel Julia sõpradega välja, ühte kohalikku õlletehasesse:


Täna hakkas me päev taas vara. Ärkasime seekord kell kuus ja pool seitse asusime juba rongi peale. Samamoodi nagu laupäeval sõitsime kaua ja alles kell viis jõudime Viini. Taas Salzburgis oli meil pikem vahe, kus me siis sõime ja rongi peale ka ühe jäätise kaasa ostisme:


Olles Viinis vaatasime kannatamatult kella. Kohe kui kell sai pool seitse, viisime mu läpaka (millele me ostsime legaalse saksa keelse Windowsi, mis täheb, et ma pean palju ümber harjuma, sest näiteks "My Documentsi" asemel on mul hoopis "Arbeitsplatz" jne) arvutifriikide juurde, kes siis selle kolmeks tunniks omastasid, vajalikud viiusetõrjed peale panid ja seejärel netiühenduse avasid :) Ehk siis jah, nüüd lõpuks saame netti ja ei peagi õhtul bussiga kohvikusse sõitma :D
Samal ajal kui läpakas oli nende käes, jooksime me ruttu poodi. Meie kodu lähedal olev pood oli aga juba kinni, sest me jõudsime sinna neli minutit peale seitset, mis tähendas, et pidime nats kaugemale bussiga sõitma, kus on pood poole kaheksani lahti. Ostsime süüa ja tegime täna teist korda ühisköögis midagi, seekord makarone :D Päris head tulid ja kõhu sai täis.

Nüüd on kell juba niiinii palju (meie kella järgi 00.20), minu raport tuli õige pikk, mis tähendab, et aeg on magama minna.

Pai-pai!

Jõulud septembri lõpus :D

Tänane päev ei läinud päris nii nagu me algselt plaanisime. Algus oli veel paljutõotav. Nagu plaan ette nägi, ärkasime kell üheksa, sõime ruttu, pakkisime kõik asjad (balliriided ja muu vajalik reisiks) ja seadsime sammud (läpakas üle õla) meie hea tuttava kaubamaja poole, seal saame nimelt alati netti. Plaan oli, et kõigepealt uurime kui kaugel meie pakid on (ise looted täiega, et nad on juba Viinis) ja siis tahtsime vaadata google mapsist, et kus on see koht, kus me peame inimesega kokku saama, kes meid oma auto peale lubas. Istusime kohvikusse, ostsime suured Moccatsinod ja asusime uurima infot oma pakkide kohta. See oli see hetk, kui meid tabas tagasilöök. Pakid polnud veel Viinis, kuid selge oli see, et nad jõuavad mingil hetkel ja sellel hetkel peaksime ka meie kohal olema. Algas asjaajamine: Haik helistas DPD-sse, kust omakorda võeti ühendust kaubavedajaga ja nii mingi aja jooksul selgus, et pakk jõuab alles kell kolm. See tähendas aga automaatselt seda, et meie plaan alustada Tirolisse sõitmist kell kaks oli untsus. Nii me siis kiirelt otsustasimegi, et lükkame sõidu homse peale ja võtame täna rõõmsalt pakke vastu. Ja oi kui hea otsus see oli. Meil olid nagu jõulud, lihtsalt kolm kuud varem :D Nii põnev oli avada kasti, teadmata mis seal sees on, ja oi kui palju rõõmu valmistas iga pisimgi asi, mis meile vastu vaatas. Selline meeletult hea tunne tekkis, aga samas ka omamoodi koduigatsus, sest see, kuidas iga väikegi asi selles suures kastis oli hoole ja armastusega sinna valitud, oli nii meeletult armas. Ma tahan öelda Suur Aitäh :) Aitäh Madlike nende armsate kirjade, cd-de ja loomulikult tibu eest, aitäh vanaema-vanaisa pehme teki ja padja ning imeilusate linade eest, aitäh Krista diktofoni eest, aitäh emme kalanhoe beebide ja kõige muu vajaliku eest. Ja üleüldse üks suuuur suur aitäh, sest nüüd on meil pann ja pott, nüüd on meil nummid tassid, nüüd on meil vajalikud raamatud, nüüd on meil rätikuid, kama, hulgaliselt Eesti šokolaadi ja kõike muid asju, mida meil enne polnud :D

Täna saime oma pakid kätte ja homme sõidame ballile :) Asume teele juba kell kuus, sest rongisõit tuleb pikk (kümme tundi), aga avata on, et meid ootab ees tore reis ja väike vaheldus.

Kalli-pai kõigile ja ilusaid unenägusid!

Ilus neljapäev!

Täna oli selline mõnus päev. Ärkasime üles ja sõime ja siis otsustasime, et nüüd on aeg teha ümberkoraldusi. Suures entusiasimituhinas hakkasimegi mööblit ümber paigutama ja nüüd on meil üks tuba magamistuba ja teine tuba söögi tuba.





Kui ümberpaigutamine oli valmis (see oli kusjuures suht väsitav), läksime me poodi ja otsustasime ise midagi meisterdada. Meie toiduks oli siis värske salat (tomati, kurgi, pabrika, salatilehe, fetajuustuga) ja sellised ägedad snäkkid, mida emme ükskord kodus tegi. Ehk siis siuksed pisikesed seened, mille sees on sinihallitusjuust ja peekon...nämma :D kokkuvõttes saime ikka kõhu väga täis.
.


Täna saime ka lõpuks üliõpilaskaardid, mis tähendab, et me saime osta 6 euro eest Windowsi tarkvara ja nüüd saame panna legaalse tarkvara ka minu läpakale, mis tähendab, et varsti saab ühikas ka netti. Aga kuna me sõidame homme ära, siis see kõik juhtub alles esmaspäeval.
Sellised on meie üliõpilaskaardid:


Igtahes homme lähme me lõuna Austriasse, Tirolisse. Seal elab mu Austria sõbranna ja neil on laupäeval ball, millele ta meid ka sõbralikult kutsus. Kuna rongisõit sinna oleks suht kulukaks läinud, siis leidsime ühelt leheküljelt inimese, kes sõidab homme innsbrucki ja ta pakkus küüti teatud raha eest. See ongi selline lehekülg, kus sa paned sihtpunkti ja kuupäeva ja siis leidad inimesi, kellel on autos ruumi ja kes lähevad samasse suunda. Niisiis homme asume kell kaks teele ja ülehomme on ball :)

Mnjah, siin siis veel üks pilt. Me jalutasime üks õhtu Viini kesklinnas:


Aga tänaseks on siis jälle kõik ja nüüd on taas väike blogipaus, sest alles esmaspäeval saabume jälle Viini.

Kalli-pai kõigile!

Päike paistab...

... ja nii palav on! Ilm on siin nagu juuli keskel, päike lõõmab ja kuum on. Aga kokkuvõttes on see ju hea, sest siis tekib selline puhkuse tunne: stressi pole ja saab kõike nautida. Sellega on muidugi see oht, et raha läheb rohkem, sest inimesed lubavad endale ju alati puhkuse ajal natuke enam kui tavaliselt kodus olles. Kulutatakse rohkem kasvõi näiteks jäätise peale või ei mõelda pikalt järele, kas istuda kohvikusse maha või mitte. Me peame endale aga alatasa meelde tuletama, et me pole puhkusel ja me peame ennast ise majandama. Näiteks oleme siiamaani kirjutanud üles absoluuteselt kõik kulutused, mis meil on olnud, ja siis eelmine pühapäev tegime nädala kokkuvõtte, kust selgus, et toidu peale kulus meil kahekesi Haigiga 130 eurot, see teeb umbes 9 eurot päev, mis on ikka tegelt nats palju...Aga nüüd me vähemalt teame, et see on koht, kust peaksime kokku hoidma. Kui nüüd juba söögist rääkima hakata, siis peaks mainima, et meie toiduharjumused pole küll väga tervislikud. See tuleb ka vist sellest, et meil pole veel hetke potte/panne, et ise midagi kodus meisterda, mis tähendab automaatselt seda, et me peame väljas söömas käima. Meil on väljakujunenud nii, et hommikul sööme kodus, kas müslit või võileibu ja puuvilju ja siis lõunal ühe korra päevas püüame süüa midagi sooja ja siis õhtul teeme kodus jälle teed ja paar võileiba. Aga näiteks eile oli selleks soojaks toiduks lõunal hamburger, mille üle ma nüüd küll väga uhke pole. Kuigi me oleme minu meelest päris tublid olnud, sest see oli esimene hamburger pooleteist nädala jooksul. Ükskord, see oli vist üleeile, proovisime ka esimest korda teha midagi ühisköögis. Kuna meil endal mingeid vahendeid pole, siis ostsime lasanje, mille saab lihtsalt kohe selle sama karbi sees ahju panna ja siis pärast poolt tundi ootamist saabki seda süüa. Mnjah, see ei olnud just väga isuäratav, kui me ta ahjust välja võtsime, aga no kõhu sai täis ja nüüd me teame, et see ahi töötab.
Nii, mis me veel siis asjalikku oleme teinud... Aa, esmaspäeval ostsime endale triikraua ja täna pesime esimest korda pesu. Pesupesemine maksab 1 euro (pesuvahend peab muidugi endal olemas olema), aga sellega oli see jama, et seda ühte eurot maksta peab sul olema pangakaart, seda meil aga veel pole, sest pangakaardi valmimine võtab kuni kümme päeva aega. Õnneks leidsime ühe tüdruku, kes ka parasjagu pesi pesu, ja tema oli nõus oma kaarti laenama. Me andsime talle kaks eurot ja tema pani oma kaardi sisse ja siis veel näitas, kuidas see süsteem käib. See on natuke nagu bensiinijaamast kaardiga bensiini võtmine, sest sa pead ka jälgima, milline masin tööle hakkab ja vaatama, et sa kogumata vale asja tööle ei pane, sest seal on neid pesumasinaid ikka suht palju.
Viinis elamisega hakkan juba vaikselt harjuma, kuigi ikkagi juhtub vahel mingeid äpardusi. Näiteks bussidega liiklemine on üks asi, mis on siin nats teistmoodi kui Eestis. Siin sa pead alati vajutama nupule kui sa tahad väljuda või ka siseneda, sest muidu juhtub nii nagu meil siin vahest juhtub. Näiteks kuna me ei tundnud piisavalt kiiresti ära, et me peaks nüüd maha minema, siis buss sõitis sujuvalt edasi ja me pidime kümme mintsa pärast tagasi kõmpima. Või siis ükskord me ei suutnud vist ühele bussile piisavalt kiiresti märku anda, et me tahaks peale tulla, ja see buss sõitis meist lihtsalt mööda. Teine asi on muidugi see hommikune eluviis, millega on ikka niii raske harjuda. Näiteks täna panime endale äratuse kella seitsmeks, et varakult kohalikku haiglasse minna (see avatakse kell 7.30 ja pannakse kinni 14.00), kuid sellest äratusest polnud üldse kasu. Me lükksime ärkamist üle kahe tunni edasi ja ärkasime alles pool kümme, mis on siinse elu jaoks ikka päris hilja.. See tähendab, et see on küll asi, mida me peame endas harjutama. Peame hakkama vara magama minema, sest ainult nii saab hommikul ka normaalselt üles.

Huvitavaid tähelepanekuid:
* meilt küsitakse pidevalt, kas me oleme ungarlased, sest meie keel kõlab nii. Isegi üks ungarlane arvas, et me räägime ungari keelt.
* Inimesed ei tea, kus on Eesti. See pole ehk nii eriline, aga mainimisväärt on minu meelest ühe ameeriklase arvamus, kes ütles, et Eesti asub Prantsusmaa kõrval.
* Ja siis eile ütles üks albaanlane, kes õpib geograafiat, et tema õppis keeleringkondi ja raamatus oli kirjas, et eestlased on slaavlased. Ja kui me püüdsime talle seletada, et eesti keel kuulub soome-ugri-keeldkonda, siis tema ütles, et selles raamatus oli kirjutatud, et ainult soome ja ungari kuuluvad sinna ja kõik läti, leedu, eesti, poola jne on slaavikeeled.

Ma arvan, et tänaseks on nüüd jälle kõik. Interneti meil muidugi pole (ja saame selle ehk alles nädala pärast)...aa ja mobiilidega on ka jama. Need kaks kõnekaari, mis me 30 euro eest ostime, on meie mobiilidele kehtetud. Seda meile muidugi keegi ei öelnud, alles siis kui läksime uuesti poodi ja küsisime, mis värk, öeldi meile, et kas te siis ei teadnud, need on mõelnud ju ainult selle-selle-andmesüsteemile...mnjah, niiet see hea number, mis mul enne oli, on nüüd kasutu ja 30 eurot lendas vastu taevast. Ostsime aga uue kõnekaardi (mis nüüd töötab) ja selle number on: 0681 10706848

Bis bald!

Pildid

Ma mõtlesin, et kuna mõned on küsinud, siis panen siia veel paar pilti üles.

Niisiis, siin on väike ülevaade meie IKEA käigust. Nagu näha oli saak suur- nii mina kui Haik kandsime rasket kotti. Pluss Ikeas sai üliodavalt head hotdogi ja nii palju juua kui me tahtsime.



Nii nüüd natuke veel pilte meie kodust. Meil on siuke hästi nummi mustapesukorv (see on see punane kala) ja nagu näha siis meie köögikapp pole ka enam väga tühi:



Ja siin on natuke olmepilte. Siin on näha, kuidas me käisime Meldeamtis (koht, kus pidime end registreerima ja Haigil on sealt saadud tõend käes). Ja viimasel pildil on näha, kuidas me kohvikutes netis käime:





Nii ja kuna ma peaks veel tänasest päevast ka rääkima, siis teen seda lühidalt. Täna me käisime ja ostsime endale kaktused. Mõtlesime, et toas peaks ikka midagi elavat ka olema. Mõlemad valisime oma minid kaktused välja ja kui me nüüd varsti koju jõuame, siis istutame need sinna oranži lillepotti (me ostsime mulda ka)



Nii tänaseks on kõik. Homne päev tõotab tulla suht vaikne, sest homme on pühapäev ja siis on kõik kinni.

Head ööd!

Tere kodused!

Ma pole siia nüüd paar päeva jälle kirjutanud ja põhjus on ikka see sama vana värk: ma ei saa ühikas arvutisse...Haik käib vist igapäev nende arvutifriikide juures, kes vastutad netiühenduse eest ühikas ja tänaseks on nii kaugel asi, et vist esmaspäevaks peaks asi laabuma. See olukord on kõik nii loll, sest kui ma olen mingis kohvikus, siis ei saa ma ju mitte kuidagi süveneda ja korralikku juttu kirjutada. Kuid eks ma anna endast parima.
Igatahes... Kõik meie asjalikud tegemised, mis meil plaanis on olnud, on kuidagi veninud. Kui eile oli plaanis käia nii ülikoolis, pangas kui ka teha mobiilinumber, siis meie jõudsime ainult käia pangas. Me magasime sisse ja ärkasime alles kell 11, see tähendas automaatselt, et me enam ülikooli ei jõudnud, sest seal on selleks ajaks juba kõik inimesed ära läinud. Nojah, siis me mõtlesime, et hakkame pangakonto asja uurima. Kuid see venis nii pikaks. Me pidime kõigepealt minema kaubanduskeskusesse, et saada internetti, kus me siis uurisime erinevate pankade pakkumisi. Sealt jäi meile sõelale kaks panka. Otsustasime mõlemas pangas ka kohapeal käia, et küsida veel vajalikke küsimusi, et siis lõpuks nende põhjal õige valik teha. Niisiis me käisimegi kahes erinevas pangas, mis olid paari bussipeatuse kaugusel. Kui me olime mõlemast pangast saanud infot ja paraja pahnaka lehti, istusime me maha ja hakkasime kõiksuguseid erinevaid näitajaid võrdlema. Lõpuks otsustasime Erste Sparkasse kasuks, kuhu poole me siis asusime jälle teele, et endale konto avada. Pangas läks meil poolteist tundi... Teistesõnadega kui pangakonto oli meil avatud, siis oli kell juba nii hilja, et mobiilikohtadesse me enam ei jõudnki. Selle asemel otstasime taas otsida mingi kohvik, kus saaks netti. Seal hakkasime uurima, milline mobiilipakkuja on kõige parem :D Sellevõrra oli meil aga täna kergem, sest me juba teadsime, millise kõnekaardi kasuks otsustada. Täna panime äratuse, et me ei magaks sisse ja päev hakkaski varakult ülikool minnes. Sain teada oma tunniplaani või no sellise algelise plaani, kuhu ma pean veel ise mingid teatud ained ja asjad sisse panema (ma ei saa sellest süsteemist veel üldse aru). Igatahes tean, et 1.oktoobril kell kaheksa pean olema D hoones teisel korrusel kollases koridoris olevas loengusaalis... Siis läksime poodi ja otsisime triikrauda, kuid me veel ei ostunud midagi ära. Lõpuks tegime veel täna ka endale Austria numbri, niiet nüüdsest ma võtan oma eesti kaardi välja (emme: sa võid Bravokomi numbri siis kinni panna) ja panen Austria numbri sisse (minu number: 06602525144, ma arvan, et esimese nulli asemel tuleb panna Austria kood, kui te tahate mulle Eestist helistada).
Kuna täna on reede, siis on meil plaan veel minna välja. Me pole siiamaani midagi näinud, isegi mitte raekoda, niiet täna tuleb see viga parandada ja nats ka linna vaadata.

Tervitused :)
(Meil on koju tulles alati hea lõhn- teepuuõli lõhn. Põhjus selles, et ma suutsin Tincu kingitud teepuuõli pudeli ära lõhkuda ja kõik see voolas minu põrandale maha...)

Kolmapäev- Marek saabus Viini :)

Täna tuleb kiire ülevaade. Interneti meil ikka veel ei ole, sellega on igavene jamamine. Hetkel oleme Haigiga Mareku pool, kes tuli täna ka Viini ja kuna tema ühikas on väga vipp, siis siin on ilma mingi jamamiseta internet olemas. Siin ma siis hetkel olengi. Poisid teevad köögis süüa (pizzat) ja ma istun Mareki arvutis ja kirjutan siia ruttu-ruttu midagi.
Täna oli nats jälle siuke asjalik päev, käisime ülikoolis ja kirjutasime end sisse. Niiet nüüd olen ma ametlikult Viini Tehnilise Ülikooli üliõpilane (juhuuu, ma ei pidanud mingit lisa eksamit tegema), sain sellise üliõpilase numbri, mis on juba mul peas. See on siuke tähtis number, millega saab kõike asju ajama hakata. Näiteks saab selle numbriga ülkooli kõrval olevates hoonetes (nagu näiteks sööklas, raamatukogus jne) tasuta netti minna, niiet see on hea :D
Hetkel mul pole muidugi aga ikka aimu, millal ja kus mul esimene loeng on, aga seetõttu ongi plaan homme jälle ülikoolist läbi hüpata ja küsida. Peale selle tahame homme ka mobiili ja panga asja ära teha. See tähendab seda, et homme tuleb jälle varakult end üles ajada, sest siin saab asju ajada ainult enne lõunat. Pärast on kõik kohad täitsa kinni (nii harjumatu) :D

Nii, aga nüüd ma lähen sööma.
Head ööd kõigile.
(Kui alalise netiühenduse saan, siis helistan kõigile skypes ja panen veel pilte üles)

Kohvikus istudes...

Kell on Austria aja järgi 20.15 ja ma istun ühikast kuskil kolme peatuse kaugusel olevas hiigel šoppingkeskuses ühes kohvikus, kus saab tasuta netti. Põhjus selles, et meie ühikas pole netti ja selle saamine on igavene asjaajamine. Poovin siis siia kirjutada meie eilse ja tänased tegemised ja eks näis mis välja tuleb. Austrias on hetkel jäänud silma see, et siin on niiii palju reklaame. Iga seina peal, iga maja peal, iga nurga peal... Ja see on juba natuke rõhuv. Aga see selleks, iseenesest on linn ilus ja meie ühikas lausa supper. Ühikas asub poole tunni kaugusel meie koolist (kasutada tuleb metrood ja ühte bussi) ja see pole üldse nii kaugel. Aga ühikas ise on ilus. (Pildid üleval) Meil on lausa nagu oma väike korter. Kaks tuba, mis on ühendatud mini koriduriga, kus sees on mini köök ja vets. Piltidelt on ehk nats näha miuke see kõik välja näeb. Igatahes nüüd kõikidest tegemistest.
Eile oli meil IKEA päev. Läksime bussiga 45 minti linnast välja ja jõudisme IKEA-sse, mis oli hiigel suur. Lootsime et saame seal tunni ajaga kõik vajalikud asjad ära osta, aga tunnist ajast tuli kolm ja pool tundi. Algus läks libedal, aga juba taldrikute juures jäime stoppama. Seal polnud kuidagi ilusaid taldrikuid ja tasse, pluss loll asi oli see, et nuge ja kahvleid sa ka ainult komplektis osta. Niiet nüüd meil on kuus nuga, kuus kahvlit, kuus supi lusikat ja kuus teelusikat. Järgmine siuke stoppamiskoht olid tekid ja padjad. Mul olnud õrna aimu ka et need nii palju maksavad. Sellepärast me ostsimegi ainult ühe teki ja ühe padja :D Kuid ega tekikoti ja padja püüri ostmine kergem polnud. Need mis olid ilusad, olid liiga kallid ja need, mis olid rahaliselt okeid, olid aga inetud. Nojah, pika aja pärast leidsime, aga enamvähem sobivad, mis olid küll suht kallid, aga no mis teha. Igatahes IKEA-st tulime me kahe suuuuuure kotiga ära ja siis oli kell nii palju, et kui koju jõudsime ja kõik asjad oma kohale panime, oli kell juba öö. Tänane hommik algas sellega, et
me otsisime üles lähima toidu poe ja ostsime endale süüa, niiet nüüd on meie külmkapis isegi midagi. Peale selle ostisme ka igasuguseid muud pudi padi, nagu seep, hambapasta, hambaharjad, šampooni ja nii edasi... Kõikide nende asjade peale läks 50 eurot, mis on ikka suht palju, aga nüüd on meil kõik eluks vajalik vist olemas. Siukest nipet näpet on veel vaja, aga eks need tulevad ajaga. Poes käidud, läksime bussiga tagasi ühikasse ja sõime hommikust. Peale seda sõitsime linna ja läksime kohta, kus me pidime ennast registreerima. See läks suht kähku. Plaan oli ka veel ülikooli minna ja ennast ka seal sissekirjutada, aga Austrias on see viga, et kõik asjad pannakse varakult kinni, niiet me ei jäime hiljaks. Üldse pole harjunud sellega, et enamus poed on juba seitsmest kui mitte varem kinni ja kõik ametiasutused on lahti kõige kauem ehk kolmeni. Niisiis tuleb homme juba varakult minna ülikooli, sest ainult kella 12 saab üldse ennast sisse kirjutada. Õnneks on mõned kohad (nagu näiteks see kohvik, kus hetkel istun) kauem lahti, niiet selles suhtes veab.

Ma arvan, et praeguseks on nüüd jälle kõik ja sellest piisab, et väike ülevaade saada. Muidu on minuga kõik hästi, mulle siin kuidagi meeldib ja ma tunnen ennast juba vaikselt nagu kodus.

Tervitused Viinist,
armastan.

Ja olengi Austrias....

Minu tee siia sujus takistusteta. Kaks lendu selja taga ja olengi kohal. Kuigi sellist tunnet nüüd küll pole, et siia ma nüüd jäängi ja veel kolmeks kuuks... Praegu on lihtsalt tunne, et tulime puhkama... Jõudime oma hiigel kottidega hostelli, üks hea mees pakkus lahkelt abi, mille tõttu sujus kõik libedamalt. Pluss see lahke mees pakkus vabatahtlikult oma abi linna tutvustamisel. Niisiis me vahetasime meili aadresse ja nüüd meil ongi üks sõber juba olemas :D jee... kuigi noh mina olin enamjaolt tasa ja Haik suhtles :) Kui meie hiigel kotid olid hostelli veetud, läksime sööma ja kulutasime 8 eurot ehk siis neli eurot läks näkku. Söök polnud nüüd ideaalne, aga kõhu sai täis küll. Üldjuhul jäi ikka mulje, et väljas söömas käia on suht kulukas, niiet edaspidi tuleb hakata ise midagi meisterdama. Kuna uni on niivõrd suur, siis täna on plaan vara magama minna ja siis homme suht varakult on plaan ühika poole teele asuda. Võtame selga kolmkümmend kilo ja nii me homme siis lähme peale :)

Mnjah esimeseks postituseks sellest ehk piisab :)
Head ööd kõigile!

PS! Haik sai endale ilusa uue laheda fotoka, niiet JESS :D