Thursday, February 12, 2015

Proovin teha kirjutamises aega tasa :)

Tihti kui kõnnin punktist A punkti B, mõtlen, mida blogisse kirjutada. Septembris tahtsin kirjutada jooksuvõistlusest, Saksamaal käimisest, seenelkäigust, tsirkusest, Damiani külas olemisest, oktoobris tahtsin kirjutada ülikooli esimestest nädalatest, Ronni saabumisest, Liubovi külaskäigust, novembris tahtsin kirjutada esimestest eksamitest, uutest kooli sõpradest, detsembris tahtsin kirjutada jõululaatadest, Hamburgi-Kieli tripist, firma jõulupeost, jaanuaris tahtsin kirjutada aastavahetusest, Madli ja Louie külaskäigust, Manni ja Priidu siin olemisest, kooriga esinemisest ja nii edasi. Jah... kõndides ühest punktist teisse, on mul aega, et mõelda, mida ma kirjutaks. Aga sinna konjuktiivi need mõtted kahjuks jäävadki ning lõppude lõpuks mingit korralikku pikka sissekannet polegi siin juba pool aastat olnud. Nüüd aga kui aastanumber vahetus, tuleks vaadata tagasi ja mõelda, mis siis kõik ikkagi tehtud sai. Kui 2013 oli minu jaoks aasta, kus avastasin isennast, leidsin enesekindluse ja rahulolu ning oli aasta, mis jäi mulle eelkõige meelde sellega, et lõpetasin bakalaureuse ja avastasin maailma Karlsruhes, siis 2014 aastal sain rakendada kogu eelmisest aastast kogutud positiivsuse. Sain kinnitust sellele, et saan kõigega hakkama ja et tuleb iseennast usaldada. 2014 aastal leidsin endale suurepärase töö ja mul oli võimalus hakata õppida eriala, mis on väga põnev. Elu on läinud stabiilseks ja suured kartused tuleviku pärast on laabunud. Naljakas, kuidas kõik loksus lihtsalt ise paika. Olen alati olnud pigem selline muretseja tüüp, aga aina rohkem märkan, et see pole tegelikult üldse vajalik :)

Viimased pool aastat on läinud aga tõesti valgusekiirusel. Ma tegelt ka ei mõista, kuidas septembrist on saanud juba veebruar, kuidas ma olen nüüdseks juba üle aasta arithmetica's tööl käinud ja kuidas esimene semester magistriõpingutest on juba seljataga. Peab muidugi tõdema, et eks see õppimine ja töötamine tähendas tihtilugu seda, et jõudsime Haigiga öelda ainult 'tere hommikust' ja 'head ööd' või seda, et hommikusöögiks jõin tööl kanget kohvi, et natukenegi ülevalolemist teeselda. Ma olen aga seda meelt, et nii kaua kui olen noor, võin ju mõnuga rabada- energiat on küll ja tahtmist ka, nii et miks mitte :) Pärast on hea vilju nautida :)

Sellel aastal lubasime aga Haigiga, et püüame siiski natuke lõdvemalt võtta ja teineteisele rohkem aega leida. Niisiis tekkis meil idee teha iga kuu mingi väljasõit. Algust tegime eelmisel nädalal Praha reisiga, märtsiks ostsime bussipileti Ljubljanasse, aprillis on mõte minna St. Petersburgi.

Praha

Kokkuvõttes on mul aga tunne, et ma ei jõua ka täna selleni, et rääkida siin, mida me kõike teinud oleme, Nii et parem teen ma lühikese ülevaate mõne piltidega :)

Semptember: 
Business-run
Pärast jooksu
Damiani külaskäik
Käisime Damiani ja Haigiga söömas :)
Läksime tsirkusesse
 Oktoober:

Üks väljaskäik
Kui Liubov ja Ronni elasid meil sai ka väljas käidud
Novembris-detsembris väga pilte ei teinudki :) Eksamid võtsid koolis võimust!

Jaanuar:

Õeke käis külas
Naljapilt Maarianiga, kes külas käis
Eestlased Viinis verivorste söömas 
Eisenstadtis keerutamas

Nonii, nüüd ma loodan on selle korra postitus päris asine. Sai natuke juttu, sai natuke pilte. Tegelt tahaks üks päev oma koolist ja esimesest semestrist ka põhjalikumalt kirjutada, aga täna enam ei jõua. Mõni teine kord! Seniks soovin teile aga kõike mõnusat :)

Kalli-pai!
Kadri

Monday, February 9, 2015

'LUMI' ehk 'Märk Sellest, Et Olen Vist Juba Liiga Kaua Elanud Viinis'

Kui hommikul lumesajus töö poole sumbates avastad ennast mõtlemast, et 'oi, kuidas tahaks praegu vihmavarju', võid kindel olla, et oled saamas viinlaseks.