Meil on täitsa suvi käes. Täna sain endale isegi "ilusa" joodiku päevituse kätele, sest õppisin väljas ja pluusist jäid randid. Pühapäevaks lubab juba kolmkümend kraadi, niiet uu-jee :D Päiksepaistega seoses ning sellega, et meie akende ees pole enam suuri puid, on kahjuks aga väga hästi näha, et meie aknad on noo nii mustad kui mustad. Valgus ei saa sissegi, sest aknad on nii räpased :D Peab vist lähiajal aknapesu ette võtma :)
See nädal läks kiiresti. Käisin kaks korda last hoidmas (eile jäin isegi ööseks, sest ema pidutses kauem :D), ACMFi koosolekul ja no loomulikult ülikoolis. Ma olen tõmmanud oma tahvelarvutile igasuguseid mänge, niiet sellel nädalal last hoida oli puhta lihtne, andin talle oma tab'i kätte ja nii me koos sellega mängisime :) Pärast oli aga tegu teda magama saada. Täna hommikul ema küsiski, et mis kell ma selle Kristoferi magama sain, ta olevat olnud hommikul nii väsinud :D Tegelt oli vist asi selles ka, et ma unustasin ennast talle unejuttu lugema. Ma loen talle nimelt Viplalat ja kuna ma seda ise varem pole lugenud, siis on mul endal ka huvitav :) See on siuke vahva raamat.
Vahepeal kirjutasin IAESTE-sse, sest ma polnud veel siiamaani mingit vastust seoses Serbiaga saanud, ja kuna tasakesi oli aeg juba suveplaane hakata tegema, siis mõtlesin, et äkki neil on rohkem informatsiooni. Ning jah, neil oli. Nad kirjutasid vastu, et olen Serbias ülikooli poolt aktsepteeritud ja nüüd IAESTE ootab Serbialt vaid dokumente, et neid mulle edasi saata. Ausalt öeldes olin ma tegelikult juba arvestanud või õigemini, ma juba lootsin, et ma ei saagi. Aga nüüd tundub, et on ikka Serbiasse minek :P Oi jah, ma pean vist kohe mingeid raamatuid laenutama minema, sest ma pole ju üldse diferentsiaalgeomeetriat õpinud. Natuke kardan ka seda värki, aga ära hüpata enam ei saa, kui ma just ei taha 200 eurost ilma jääda, mis ma juba kautsioniks maksnud olen.
Aga olgu nii, ma nüüd vist lähen :) Nii ilus ilm on ja mul on tahtmine täna õhtul välja minna ja midagi teha :) Ei viitsi kodus passida.
Kalli-pai,
peadse kirjutamiseni!
Friday, April 27, 2012
Saturday, April 21, 2012
Kevad käes :)
Oi, me oleme ikka Haigiga mugavaks läinud. Täna juba teist korda selle nädala jooksul kasutasime CarToGo võimalust. Meil oli kooriproov kella kümnest kuueni ja täpselt kooli ees, kus meil koor lõppes, seisis meid õrritades pisike armas Smart. No loomulikult ei saanud me sellist juhust kasutamata jätta ja sõitsime autoga koju :D
Aga olgu, see siis sissejuhatuseks. Olen juba nädal aega Viinis olnud ja nüüd lõpuks püüan ennast kokku võtta ja midagi ka siia kirjutada. Mul on alati nii, et kui ma õigel ajal ei istu maha ja blogisse ei kirjuta, siis tagant järgi on see nii palju raskem, sest emotsioonid pole enam värsked. Seetõttu jääbki tihti suur auk vahele. Täna võtan aga ennast lõpuks kokku ja proovin eelmisest nädalast väikse ülevaate anda.
Kuigi olen elanud siin juba pea kolm aastat, siis ikka on pärast väikest pausi tagasi tulemine emotsionaalselt natuke kurnav. Jõuad kõikide oma kottidega pärast mitmeid tunde reisimist lennujaama ja keegi ei oota sind. Seekord läksin õnneks laupäeva öösel Laura juurde, sest arvasin, et unustasin oma Viini võtmed Eestisse. 9 tundi pärast seda, kui olin kodustega Tallinna lennujaamas hüvasti jätnud, jõudsin lõpuks kõikide oma kodinatega Laura kodukesse ja ma pean tõdema, et pärast reisi on ikka hea näha mõnda tuttavat nägu. Sõime koos vanaema kohupiimakooki ja jõime kõrvale suvila piparmündi teed. Loomulikult tegime ka kohe ühe eesti šoksile üks-null :) Pühapäeval läks Laura sõpradega lõunatama ning kinno ja kuna ma tahtsin ennast välja magada, siis uimerdasin üksi Laura pool. Mingi hetk hakkasin õppima ja kui Laura õhtul tagasi jõudis, siis mõtlesin, et ei hakka enam pimedas kõikide oma asjadega ühikasse minema. Niisiis vaatasime Lauraga hoopis filmi, sõime ja jutustasime niisama.
Esmaspäeval võtsin aga kõik oma seitse asja ja suundusin hommikul rongijaama, kus me Haigiga kokku saime ja siis koos ühikasse läksime (oi, kui hea ikka, kui on mees võtta, kes aitab 24 kilost kohvrit tassida, sest mul oli selle vedamisest küll juba käed villis). Ja no siis hakkaski kõik see asi jälle pihta. Natuke oli aega kodus asju lahti pakkida ning kõike vanaema-moose ja vanaisa-kalu külmkappi panna ning siis tuligi juba loengusse lipata. Üldiselt on see nädal läinud õppides, nagu ikka :) Neljapäeval käisin ka šoppamas, otsisin endale jalanõusid ja muud nipet-näpet. Olles käinud läbi praktiliselt kõik jalatsipoed, olin juba peaaegu alla andmas...küll ei ole õige tegumood, küll ei ole õige värv jne. Lõpuks aga leidsin sellised, kus kõik klappis :) Praegu nad muidugi hõõruvad, aga ma loodan, et varsti enam mitte :D Pärast poodlemist, läksime Haigiga ühte loengusse, kus käsitleti praegust finantskriisi. Professor oli pannud omast vabast ajast loengusaali kinni ja rääkis neli tundi neile, kes kuulata soovisid. Minu meelest on see meeletult lahe, et keegi on nõus kuni kella kümneni õhtul üliõpilastele loengut andma, kuigi ta seda tegema ei pea ning raha selle eest ei saa.
Täna, nagu juba alguses mainitud sai, oli meil kooriproov ja ka homme laulame kella kümnest kuueni. Tegelt pidime Haigiga homme ka ooperisse minema, isegi piletid ostsime ära. Aga kuna me unustasime need eile kontorist ära tuua, siis nüüd jääbki minemata. Nats kahju on, aga küllap siis mõni teine kord. Järgmisel nädalal on mul kaks Übungit, kontrolltöö ja ACMFi koosolekud ning teisipäeval ja neljapäeval lähen last hoidma. Teistesõnadega jääb suure tõonäosusega jälle pisike auguke vahele :)
Nüüd peangi aga kokkuvõtet kirjutama minema, niiet ilusat õhtut ja mõnusat nädalavahetust teile! :)
(Teisipäeva hommikul ärgatas, panin tähele, et kuidagi naljakalt valge on toas. Siis märkasin, et meie akna eest on kaks puud maha raiutud :) Jeejee, lõpuks pääseb suvel meile valgus sisse ja ei pea mõttetult lampe kasutama :D)
Aga olgu, see siis sissejuhatuseks. Olen juba nädal aega Viinis olnud ja nüüd lõpuks püüan ennast kokku võtta ja midagi ka siia kirjutada. Mul on alati nii, et kui ma õigel ajal ei istu maha ja blogisse ei kirjuta, siis tagant järgi on see nii palju raskem, sest emotsioonid pole enam värsked. Seetõttu jääbki tihti suur auk vahele. Täna võtan aga ennast lõpuks kokku ja proovin eelmisest nädalast väikse ülevaate anda.
Kuigi olen elanud siin juba pea kolm aastat, siis ikka on pärast väikest pausi tagasi tulemine emotsionaalselt natuke kurnav. Jõuad kõikide oma kottidega pärast mitmeid tunde reisimist lennujaama ja keegi ei oota sind. Seekord läksin õnneks laupäeva öösel Laura juurde, sest arvasin, et unustasin oma Viini võtmed Eestisse. 9 tundi pärast seda, kui olin kodustega Tallinna lennujaamas hüvasti jätnud, jõudsin lõpuks kõikide oma kodinatega Laura kodukesse ja ma pean tõdema, et pärast reisi on ikka hea näha mõnda tuttavat nägu. Sõime koos vanaema kohupiimakooki ja jõime kõrvale suvila piparmündi teed. Loomulikult tegime ka kohe ühe eesti šoksile üks-null :) Pühapäeval läks Laura sõpradega lõunatama ning kinno ja kuna ma tahtsin ennast välja magada, siis uimerdasin üksi Laura pool. Mingi hetk hakkasin õppima ja kui Laura õhtul tagasi jõudis, siis mõtlesin, et ei hakka enam pimedas kõikide oma asjadega ühikasse minema. Niisiis vaatasime Lauraga hoopis filmi, sõime ja jutustasime niisama.
Esmaspäeval võtsin aga kõik oma seitse asja ja suundusin hommikul rongijaama, kus me Haigiga kokku saime ja siis koos ühikasse läksime (oi, kui hea ikka, kui on mees võtta, kes aitab 24 kilost kohvrit tassida, sest mul oli selle vedamisest küll juba käed villis). Ja no siis hakkaski kõik see asi jälle pihta. Natuke oli aega kodus asju lahti pakkida ning kõike vanaema-moose ja vanaisa-kalu külmkappi panna ning siis tuligi juba loengusse lipata. Üldiselt on see nädal läinud õppides, nagu ikka :) Neljapäeval käisin ka šoppamas, otsisin endale jalanõusid ja muud nipet-näpet. Olles käinud läbi praktiliselt kõik jalatsipoed, olin juba peaaegu alla andmas...küll ei ole õige tegumood, küll ei ole õige värv jne. Lõpuks aga leidsin sellised, kus kõik klappis :) Praegu nad muidugi hõõruvad, aga ma loodan, et varsti enam mitte :D Pärast poodlemist, läksime Haigiga ühte loengusse, kus käsitleti praegust finantskriisi. Professor oli pannud omast vabast ajast loengusaali kinni ja rääkis neli tundi neile, kes kuulata soovisid. Minu meelest on see meeletult lahe, et keegi on nõus kuni kella kümneni õhtul üliõpilastele loengut andma, kuigi ta seda tegema ei pea ning raha selle eest ei saa.
Täna, nagu juba alguses mainitud sai, oli meil kooriproov ja ka homme laulame kella kümnest kuueni. Tegelt pidime Haigiga homme ka ooperisse minema, isegi piletid ostsime ära. Aga kuna me unustasime need eile kontorist ära tuua, siis nüüd jääbki minemata. Nats kahju on, aga küllap siis mõni teine kord. Järgmisel nädalal on mul kaks Übungit, kontrolltöö ja ACMFi koosolekud ning teisipäeval ja neljapäeval lähen last hoidma. Teistesõnadega jääb suure tõonäosusega jälle pisike auguke vahele :)
Nüüd peangi aga kokkuvõtet kirjutama minema, niiet ilusat õhtut ja mõnusat nädalavahetust teile! :)
(Teisipäeva hommikul ärgatas, panin tähele, et kuidagi naljakalt valge on toas. Siis märkasin, et meie akna eest on kaks puud maha raiutud :) Jeejee, lõpuks pääseb suvel meile valgus sisse ja ei pea mõttetult lampe kasutama :D)
Subscribe to:
Posts (Atom)