Päike paistab...

... ja nii palav on! Ilm on siin nagu juuli keskel, päike lõõmab ja kuum on. Aga kokkuvõttes on see ju hea, sest siis tekib selline puhkuse tunne: stressi pole ja saab kõike nautida. Sellega on muidugi see oht, et raha läheb rohkem, sest inimesed lubavad endale ju alati puhkuse ajal natuke enam kui tavaliselt kodus olles. Kulutatakse rohkem kasvõi näiteks jäätise peale või ei mõelda pikalt järele, kas istuda kohvikusse maha või mitte. Me peame endale aga alatasa meelde tuletama, et me pole puhkusel ja me peame ennast ise majandama. Näiteks oleme siiamaani kirjutanud üles absoluuteselt kõik kulutused, mis meil on olnud, ja siis eelmine pühapäev tegime nädala kokkuvõtte, kust selgus, et toidu peale kulus meil kahekesi Haigiga 130 eurot, see teeb umbes 9 eurot päev, mis on ikka tegelt nats palju...Aga nüüd me vähemalt teame, et see on koht, kust peaksime kokku hoidma. Kui nüüd juba söögist rääkima hakata, siis peaks mainima, et meie toiduharjumused pole küll väga tervislikud. See tuleb ka vist sellest, et meil pole veel hetke potte/panne, et ise midagi kodus meisterda, mis tähendab automaatselt seda, et me peame väljas söömas käima. Meil on väljakujunenud nii, et hommikul sööme kodus, kas müslit või võileibu ja puuvilju ja siis lõunal ühe korra päevas püüame süüa midagi sooja ja siis õhtul teeme kodus jälle teed ja paar võileiba. Aga näiteks eile oli selleks soojaks toiduks lõunal hamburger, mille üle ma nüüd küll väga uhke pole. Kuigi me oleme minu meelest päris tublid olnud, sest see oli esimene hamburger pooleteist nädala jooksul. Ükskord, see oli vist üleeile, proovisime ka esimest korda teha midagi ühisköögis. Kuna meil endal mingeid vahendeid pole, siis ostsime lasanje, mille saab lihtsalt kohe selle sama karbi sees ahju panna ja siis pärast poolt tundi ootamist saabki seda süüa. Mnjah, see ei olnud just väga isuäratav, kui me ta ahjust välja võtsime, aga no kõhu sai täis ja nüüd me teame, et see ahi töötab.
Nii, mis me veel siis asjalikku oleme teinud... Aa, esmaspäeval ostsime endale triikraua ja täna pesime esimest korda pesu. Pesupesemine maksab 1 euro (pesuvahend peab muidugi endal olemas olema), aga sellega oli see jama, et seda ühte eurot maksta peab sul olema pangakaart, seda meil aga veel pole, sest pangakaardi valmimine võtab kuni kümme päeva aega. Õnneks leidsime ühe tüdruku, kes ka parasjagu pesi pesu, ja tema oli nõus oma kaarti laenama. Me andsime talle kaks eurot ja tema pani oma kaardi sisse ja siis veel näitas, kuidas see süsteem käib. See on natuke nagu bensiinijaamast kaardiga bensiini võtmine, sest sa pead ka jälgima, milline masin tööle hakkab ja vaatama, et sa kogumata vale asja tööle ei pane, sest seal on neid pesumasinaid ikka suht palju.
Viinis elamisega hakkan juba vaikselt harjuma, kuigi ikkagi juhtub vahel mingeid äpardusi. Näiteks bussidega liiklemine on üks asi, mis on siin nats teistmoodi kui Eestis. Siin sa pead alati vajutama nupule kui sa tahad väljuda või ka siseneda, sest muidu juhtub nii nagu meil siin vahest juhtub. Näiteks kuna me ei tundnud piisavalt kiiresti ära, et me peaks nüüd maha minema, siis buss sõitis sujuvalt edasi ja me pidime kümme mintsa pärast tagasi kõmpima. Või siis ükskord me ei suutnud vist ühele bussile piisavalt kiiresti märku anda, et me tahaks peale tulla, ja see buss sõitis meist lihtsalt mööda. Teine asi on muidugi see hommikune eluviis, millega on ikka niii raske harjuda. Näiteks täna panime endale äratuse kella seitsmeks, et varakult kohalikku haiglasse minna (see avatakse kell 7.30 ja pannakse kinni 14.00), kuid sellest äratusest polnud üldse kasu. Me lükksime ärkamist üle kahe tunni edasi ja ärkasime alles pool kümme, mis on siinse elu jaoks ikka päris hilja.. See tähendab, et see on küll asi, mida me peame endas harjutama. Peame hakkama vara magama minema, sest ainult nii saab hommikul ka normaalselt üles.

Huvitavaid tähelepanekuid:
* meilt küsitakse pidevalt, kas me oleme ungarlased, sest meie keel kõlab nii. Isegi üks ungarlane arvas, et me räägime ungari keelt.
* Inimesed ei tea, kus on Eesti. See pole ehk nii eriline, aga mainimisväärt on minu meelest ühe ameeriklase arvamus, kes ütles, et Eesti asub Prantsusmaa kõrval.
* Ja siis eile ütles üks albaanlane, kes õpib geograafiat, et tema õppis keeleringkondi ja raamatus oli kirjas, et eestlased on slaavlased. Ja kui me püüdsime talle seletada, et eesti keel kuulub soome-ugri-keeldkonda, siis tema ütles, et selles raamatus oli kirjutatud, et ainult soome ja ungari kuuluvad sinna ja kõik läti, leedu, eesti, poola jne on slaavikeeled.

Ma arvan, et tänaseks on nüüd jälle kõik. Interneti meil muidugi pole (ja saame selle ehk alles nädala pärast)...aa ja mobiilidega on ka jama. Need kaks kõnekaari, mis me 30 euro eest ostime, on meie mobiilidele kehtetud. Seda meile muidugi keegi ei öelnud, alles siis kui läksime uuesti poodi ja küsisime, mis värk, öeldi meile, et kas te siis ei teadnud, need on mõelnud ju ainult selle-selle-andmesüsteemile...mnjah, niiet see hea number, mis mul enne oli, on nüüd kasutu ja 30 eurot lendas vastu taevast. Ostsime aga uue kõnekaardi (mis nüüd töötab) ja selle number on: 0681 10706848

Bis bald!