Huuuh...pingelangus missugune

Mul lõppes kümme minutit tagasi lineaarse algebra eksam, kestis täpselt kaks tundi, mille jooksul ma arvutasin viis lehte jumal teab mida... aga nüüd on tõesti hea olla. Lõpuks on esimene tõsine eksam seljataga... kuigi jah, see, et ma ta praegu ära kirjutasin, ei tähenda veel seda, et mu eksam ka sooritatud on, sest isegi kui kirjaliku eksami positiivse saan, pean ka veel suulise eksami positiivse tulemusega lõpetama...
Hetkel ma aga kaalun tõsiselt, kas teha, nagu plaanisin, järgmise nädala reedel analüüsi kirjalik eksam... Ühelt poolt oleks väga hea, kui ka see selja taha jääks, sest ma ei taha asju edasi lükata, aga samas on mul veel nii palju teisi kohustusi, millest ma kuidagi mööda ei pääse:
-esmaspäevaks on mul vaja teha kümme ülesannet wahscheinlichkeitsrechnungi übungiks
-teisipäevaks on mul vaja teha kümme ülesannet analüüsi übungiks
-kolmapäevaks on mul vaja teha kümme ülesannet lineaarse algebra übungiks
-neljapäev oleks ainuke päev kus ma saaks õppida analüüsi eksamiks(ja üks päev pole kindlasti piisav, et õppida kogu semestri materjal ära)
-reedel oleks analüüsi eksam
-esmaspäevaks taas 10 ülesannet
-teisipäevaks taas 10 ülesannet + lineaarse algebra suuline eksam!! (milleks tuleb ka ju veel millalgi õppida)
-jne...
Teistesõnadega: ma pole kindel, kas suudan õppida ja ennast korralikult ettevalmistada analüüsi eksamiks, samal ajal kui suuline eksam 16.-dal ja iganädalased ülesanded ei kao kuhugi ja nende tegemisest ma enam kuidagi ei pääse...
No eks ma mõtle seda asja...

See nädal, nagu arvata oli, on möödunud õppides, mis tähendab muidugi seda, et mu magamisaste on minimaalne ja väsimus on täita laes. Ainuke tore sündmus, mis andis meeletult positiivse laengu oli vampiiride tants, mida me esmaspäeva õhtul vaatamas käisime. See oli tõesti lahe ja megalt uhke. Kõik see lava ja näitlejatöö oli lihtsalt supper ja no lauludest ma ei räägigi. Need kolm tundi, möödusid kui linnutiivul, mis sest et meil olid seisukohad. Ainuke miinus oli ehk ainult see, et, me pidime seisma suht ääres, mille tõttu nägime ainult poolt lava, aga sellega kokkuvõttes harjus ka ära. Ma olen tõesti rahul, et läksime... Halb oli aga see, et me jõudsime koju suht hilja ja kuna mul oli vaja veel esimese analüüsi übungi ülesandeid lahendada, tähendas see seda, et magama sain alles pool kolm...
Kui nüüd juba analüüsi übungist rääkida, siis meie übungsleiter (see, kes juhib nö seda tundi) on seekord ikka tõeliselt hektiline, koguaeg muukui küsib ja segab vahele ja tekitab inimesele, kes parasjagu vastama peab, ikka tõelise põrgu... ning isegi kui ma seekord ei pidanud tahvli ette mine, kloppis mu süda siiski koguaeg puhtast hirmust, et äkki on kohe minu kord... juubee...ma ei kujuta ette kui närvesööv see veel siis on, kui mind päriselt ka ettekutsutakse...

Mnja, see selleks...
Nüüd mul on plaanis poes käia, süüa ja siis kodus nats pikali heita ja lihtalt puhata, et siis uue hooga jälle peale hakata. ja ma pean ikka nentima, 24 tundi päevas on ilmselgelt liiga vähe...

:)