Ventilaatori sumin

Võtsin ennast lõpuks kokku ja isusin oma voodi peale, võtsin läpaka sülle ja otsustasin, et kirjutan. Ma tunnen, et kuidagi kohe ei oska, aga eks ma anna endast parima.

Nagu ikka tuleb rääkida ilmast :D See on selline asi, millest saab alati rääkida, mis enamvähem kõiki natukenegi huvitab ja mis on hea jutualustus, kui ei tea kuidas juttu alustada :P
niisiis, meil on soe..eiei, vabandust..meil on PALAV :D Ilm on lihtsalt nii kuum, et me pidime oma kapist välja kookima ventilaatori, mis nüüd siin voodi kõrval pinisedes mulle mõnusalt õhku peale puhub. Viimastel päevadel on temperatuur kerkinud pea kolmekümneni ja isegi kui hilja õhtul veel õue minna, siis on selline tunne nagu oleks kuskile soojale maale sattunud, kus soe tuuleiil mõnusalt juukseid sasib. Eijah, mulle meeldib Viini kliima, isegi siis kui öösel on võimatu magada, sest on lihtsalt nii palav ja kui terve päev tuleb kõik aknad pärani lahti hoida, et natukenegi tuleks tuppa õhku.
Selle sooja ilma puhul käisime eile näiteks Alte Donaus ujumas. Seal on selline vahva koht nagu Gänsehäufel, mis on nagu saar, kuhu peale on ehitatud mitmeid basseine, pluss seal on võrkpalli platsid, batuudid, kõrgseiklusrajad, söögikohad ja nii edasi. Peale selle võib ka käia looduslikus vees ujumas, ehk siis alte Donaus. Otsisin googlist illustratsiooni mõttes sellest saarest ühe pildi ka:

Me sõitsime oma ratastega sinna, aga kuna meil kulus üsna kaua aega, siis jõudsime nats liiga hilja. Jõudisme natuke ujuda ja kaarte mängida, kui hakkas müristama. Paar suurt ja rasket pihmapiiska pudenes isegi kaela, aga õnneks sadama päris ei hakanud :) Ratastega tagasi sõites, võtsime Haigiga Donau Inselilt paar kokteili ja nautisime suveilma, ning siis lõpuks jõudsime koju ning tegime püreesuppi. Õhtul läksin Ingeriga natuke lihtsalt linna peale, käisime ringi, sõime ja vaatasime Prateris linnamelu :)


Mis siin siis veel vahepeal uut juhtunud on...hmm.. Oleme Haigiga käinud näiteks paaril korral mulle rulluiske otsimas, aga avastasime, et me ei jaga neist ikka mitte mõhkugi ja päris huupi ka ei maksa ostma hakata. Niiet hetkel oleme natuke uurinud, et mida üldse jälgima peaks. Rullikad oleksid aga päris vahvad, sest kuna mina olen laisk ja jooksmist ei salli, saaksin ma siiski Haigiga koos niiöelda jooksmas kaasas käia :D

Kooli kohta nii palju, et palju on teha. See pole küll mitte mingi uudis, aga hetkel ma küll ei tea, kuidas ma kõik ära teha jõuan, sest neljapäeval tuleb Haigi ema nädalaks külla, siis kohe pärast seda tuleb Ronni kaheks nädalaks ja Maarian neljaks päevaks ja ka Tanja tuleb Viini... see kõik tähendab seda, et kohati pole aega õppida, sest ikka tahaks ju nagu kaugete külalistega aega veeta. Aga eks näis, kuidas kulgeb. Asjad, mis praegu tegemata jäävad, tuleb siis lihtsalt sügisel teha, ehk siis suvel tuleb mingi ajast õppimisele pühendada.

Mis siis veel ... aa jaa, lugesin üleeile viimased sada lehekülge raamatust "Mees, kes teadis ussisõnu" ja mind valdas must masendus. See raamat pole kindlasti mõeldud minusugusele nõrganärvilisele inimesele enne magamaminekut lugemiseks. Aga kuigi see raamat oli jõhker ja kohati liigagi rõvedalt kirjutatud, avaldas see minus ikkagi meeletult muljet. Ta mõjutas ja pani mõtlema, sest selle sünge muinasjutu taga oli nii palju sümboleid, mida saab meie maailma ülekanda ja sellest on tõsiselt kahju.

Nonii, nüüd aga lähen õppima. Ma arvan, et võtan oma asjad kaenlasse ja lähen välja, sest päike annab energiat ja võibolla läheb siis õppimine ladusamalt.
Teile soovin, aga kõike head! Varsti juba näeme, sest mai ongi ju kohe otsas!
Päikest!