Natuke sellest nädalast

See on hirmuäratav, kuidas aeg lendab. Mu meelest oli just esmaspäev ja nädal alles hakkas. Iga päev ärkan kell seitse, et minna tööle, ja jõuan koju alles hilisõhtul. Eile tulin töölt otse koju (siiski jõudsin alles kell kaheksa õhtul) ning kukkusin otse voodisse ning uinusin juba enne üheksat. Väsimus on meeletu. Mul pole õrna aimu, mis maailmas toimub, kes mida teeb jne, sest mul pole aega olnud enda läpakat avada ning isegi uudiseid lugeda. Usun, et paari nädala pärast asjad loksuvad paika ja siis saan lõpuks ometi normaalselt perega suhelda ja endast rohkem märku anda!

See nädal me valmistasime ette tänast presentatsiooni. Nimelt pidime ette kandma omapoolse interpretatsiooni sellest, mida meie projekt endast kujutab, mis on meie ülesanded jne.
See on esimene joonis, mis meie boss joonistas, kui ta meile meie projekti seletas. Nagu pildilt näha, ei saanud me mitte muhvigi alguses aru :D

Nädala ajaga uurisime ja puurisime oma tiimiga aga tagatausta,

nii et nüüd näevad meie näod juba rõõmsamad välja:

Isegi meie boss tundus meie tänase presentatsiooniga rahul olevat. Tuleval kolmapäeval on aga tähtis päev, kus peame oma projekti juba suurele Bossile presenteerima.

Kõigest hoolimata on minu meelest siiski veel natuke segane, et mida meilt täpselt tahetakse. Idee on küll selge, aga asi tundub mulle kuidagi natuke mull. Pluss mul on hetkel tunne, et ma ei saa oma matmaatilisi/analüütilisi oskusi väga kasutada, mis teeb mind natuke kurvaks. Ma ei taha olla lihtsalt tõlk kahe grupi vahel (meie projekti ja firma vahel). Proovin hetkel aga hoida lahtist meelt ja olla kõigele avatud. Eks näis, mis saama hakkab :)

Aga olgu, aitab nüüd minust. Täna peaksime aga kõik hoopis rääkima mu kallist vanaemmest! Nimelt on täna Tema sünnipäev ja Temast parimat pole olemas.

Hip-hip-hurra maailma parimale vanaemale!!!