Proovin siis nüüd taas rääkida natuke ka oma viimastest nädalatest. Kaks nädalat tagasi esmaspäeval käisime oma bossiga Volksbank Mittelhessenis. See pank on üks paljudest Fiducia klientidest ja me läksime sinna, et neile enda projekti tutvustada ja pankuritest rohkem teada saada. Koosolek oli väga asjalik ja meid võeti hästi vastu. Alati on tore saada positiivset tagasisidet, sest see motiveerib.
Liigume siis aga esmaspäevalt edasi kolmapäeva peale. Meil oli nimelt punši õhtu. See on juba väikest sorti traditsiooniks saanud ning sellel nädalal oli tüdrukute kord kõike korraldada. Ega meil siin praktikantide seas väga tüdrukuid ei olegi. Karlsruhe on tuntud oma tehnika ülikooli pärast, pluss siin on palju IT firmasid, mille tõttu enamik Karlsruhe tudengitest on poisid ja ka praktikandid on enamasti kõik tarkvara arendajad (ehk siis poisid). Aga see selleks... kolmapäeval siis korraldasid tüdrukud punši õhtu, mis tähendas, et meie käisime poes ja ostsime vajalikud asjad, ning valmistasime pargis kogu joogi :) Tore õhtu oli.
Eelmisel nädalavahetusel käisime aga Frankfurdis. See oli taas üks reception weekendidest (sama põhimõtega üritus, mis oli Stuttgartis), kuhu võivad kõik AISECI praktikandid üle Saksamaa kohale tulla. Seekord oli meid 19, kellest 10 oli Karlsruhest (ehk siis meie gäng). Frankfurdis oli sellel nädalavahetusel muuseumifestival, mis oli väga lahe. Ülipalju inimesi, palju igasugust nänni, suur laada moodi asi, ja siis muidugi hilisõhtuni avatud muuseumid. Me jalutasime läbi kolm muuseumit :) Kahjuks ei vedanud meil aga eriti ilmaga, sest vihma kallas. Muidugi käisime ka pilvelõhkuja tipus, sest see on ju see, millepärast on Frankfurt tuntud.
Kui pühapäeval Frankfurdist koju jõudsime, olin aga suhteliselt väsinud. Kuid aeg ei küsi, kas ma olen väsinud või mitte, sest ka see nädal on läinud lennates ja väga tegusalt. Ühelt poolt praktikantide õhtused tegevused, teiselt poolt töö. Sellel nädalal käisime näiteks taaskord pangas. Seekord külastasime Volksbank Bühli, mis on silmapaistev just oma innovatiivsuse tõttu.
Siia lõppu ka natuke pilte Freiburgist, kus käisime ühel nädalavahetusel ammu-ammu. Ma pean ütlema, et siiamaani on see olnud kõige armsam Saksamaa linnake, kus ma käinud olen. Sellel linnal nimelt armsad pisikesed kanalid (Freiburgi hüütakse Saksamaa Veneetsiaks), kus inimesed suviti ennast jahutavad ja lapsed mängivad.
Nende piltidega nüüd ma ka lõpetan. Ilusat nädalavahetust!
Kadri
























Appi kuhu te ronisite, tundub nii ohtlik:D
ReplyDeleteTundub, te sul jääb tõesti 24 tunnist ööpäevas väheseks. Sinu blogi lugedes tekib eneselgi soov kott pakkida ja mõned kuud ringi reisida. Ilm on ju nii põnev ja inimesed seal ka. Toredat toimetamist. kallid
ReplyDeleteHehe, see ei olnud tegelikult nii ohtlik, kui pildilt tundub, aga natuke kõhe oli sinna ronida küll. Tagasi läksin pepukil, sest ei julgenud seal püsti seista :D
ReplyDeleteKallis Kadrike!
ReplyDeleteSinu pildirida on väga ülevaatlik, aga pilt sillal kohutas hullusti.Tead ju et kardan väga kõrgust ja foto oli minu jaoks tõeliselt hirmus.
Meil läheb kenasti. Eile oli siin laululastega väike pidu, tähistamaks uue hooaja algust. Jaana saatis Sulle palju tervitusi, ta on Sinu fänn.
Kallistame-kaisutame!!
Kallis vanaemme,
ReplyDeletepalun vabandust, et ehmatasin Sind selle pildiga. Tegelikult ei olnud see nii ohtlik, sest see ei ole päris silla äär ja me olime umbes kahe meetri kõrgusel maapinnast.
Tervita laululapsi minu poolt ka ja ma soovin teile ilusat uut hooaega :)
Kallid-paid!!!