Muutused

Olen ametlikult taas tudeng. Täitsa tore tunne oli saada uus tudengitõend ja ülikooli alal ringi tatsata. Teine ülikool, teine eriala- eks näis, kuidas kõik sujuma hakkab :) Homme on mul tööl arenguvestluse moodi asi, kus ma siis bossile ka sellest mainin, et sügisest tahaksin magistrisse minna. Ma loodan, et ta võtab selle uudise hästi vastu ja leiame kompromissi poolekohaga töötamises. Otseselt ei saa Stefanil aga selle vastu midagi olla, sest kahjuks teatas ta, et ta läheb 70 päeva pärast ära :( (Ta naisel on juba aastaid vähk, mille tõttu on ta kodune olukord väga keeruline.) Mul on sellest meeletult kahju, sest ta oli mulle väga sümpaatne. Ta võttis alati aega, et mulle kõike rahulikult seletada, ta ei vaadanud mulle ülevalt alla, vaid suhtus minusse kui võrdväärsesse, ta oli mu jaoks eeskuju ja ma õppisin temalt väga palju. Ma avastasin aga taas, et pole võimalik kõikidele meeldida. Minu meelest on Stefan meeletult hea inimene, kes annab endast parima, kes töötab mega palju ja on hea boss, ometigi on aga meie tiimis selliseid, kellel on alati vaja kõike ta tegemisi ja olemist kritiseerida. Võib-olla sellepärast, et ta oli boss, võib-olla sellepärast et ta oli noorem ja edukam. Mina ei tea... aga sellest ma aru ei saa. Mnjah.. mõningad inimesed on vist juba sellised. Minul on igatahes väga kahju, ja ma olen natuke mures, et kuidas hakkavad meie firmas oktoobrist asjad edasi liikuma. Eks sellist ärevust tunnevad meil vist praegu kõik. Igatahes on see väga suur muutus.

Üldiselt ma pean ütlema, et on naljakas olla taas tööl, kui vahepeal on olnud kahenädalane puhkus. Uuesti töötamisega harjumine võttis natuke aega. Esmaspäeva hommikul olin kohe pisut närvis, nagu oleks olnud mu esimene tööpäev. Kõik läks muidugi aga hästi, kolleegid on siiani toredad ja töö ka vahva :) Kuigi jah, sellel nädalal olen ma pigem aeglasemalt võtnud, et uuesti lainele saada.