Brüssel ja Amsterdam ja niisama juttu

"Rijd niet" olid kõige esimesed sõnad, mis ma Hollandi keeles ära õppisin. See juhtus juba siis, kui ma pidin septembri keskel korraks Leuvenisse tulema. Pärast tühistatud lendu olin omadega jõudnud lõpuks Amsterdami rongijaama ja nii ma siis sain seal seistes tabloolt just neid kahte sõnu lugeda. Tundsin juba ette, et need ei tõota midagi head. "Rijd" sarnaneb liigagi palju inglisekeelsele sõnale "ride" ja noh sõnast "niet" ma ei hakka rääkimagi (not, nicht, нет, ...).  Et olla siiski kindel, küsisin toona perroonil olnud mehelt, mida see tähendab ja no võite ise ära arvata, mida see tähendas.

Kui ma eelmisel pühapäeval lugesin Rotterdamis taas neid sõnu, siis ei küsinud ma enam kelleltki, mida see tähendab, vaid püüdsin hoopis kiirelt mõelda, kuidas ma siiski Leuvenisse saan, nii et ma ei peaks veetma ööd rongijaamas. Ainuke, mis mulle öeldi, oli see, et jookse plottvormile number 11 ja siis istu ümber Roosendaalis. Kui ma siis püüdsin seletada, et mul on aga vaja jõuda Leuvenisse ja mitte Brüsselisse, siis kehitati õlgu. Ega ma passima sinna ei saanud jääda, sest rong Roosendaali suunas väljus kohe-kohe. Nii ma tõttasingi rongile, teadmata, et kuhu see sõidab, millal ma pean ümber istuma, kus on Roosendaal, kuhu ja millega ma pead edasi sõitma jne. Õnneks oli selles rongis vähemalt wifi, nii et mul oli võimalus seal teha valmis sõjaplaan kojujõudmise marsruudi kohta. Loomulikult jäi ka see rong hiljaks, nii et Rossendaalis jäin oma järgmisest rongist maha, aga õnneks läks veel enne ööd üks rong Antwerpenisse, kust sain edasi viimasele rongile Leuvenisse. Jah jah, nüüd olen ametlikult karastatud ka rongi-majanduses.

Tegelikult ma ei tahtnud aga üldse sellest rääkida. Nimelt on mul olnud toredad nädalavahetused, millest võiks talletada ka mõned mälestused siia. Enne kogu seda Rotterdami rongi jama, olin nimelt Amsterdamis õekesel külas. Läksin Amsterdami reede õhtul ja rongijaama tulid tuttavad näod Madli ja Louie näol mulle vastu. Nii vahva on näha oma inimesi võõras linnas. Vahva ja naljakas ka (et no mis mõttes Madli ongi nüüd Amsterdamis :D). Aga jaa, väga toredad päevad olid. Laupäeval oli imeilus ilm, kus jalutasime lahedates parkides, uudistasime erinevaid linde (Amsterdamis lendavad näiteks vabalt looduses ringi rohelised ilusad papagoid) ja nautisime niisama teineteise seltskonda. Õhtul vaaritas Louie karrit ja ma tegin kooki.

Ilmselgelt säras päike

Nii toredad punased puud

Amsterdami kanalid

Taustal "I Amsterdam" 

Ühes pargis olid nagu tegelikult kaaa hiigel suured pardid. Siit piltidelt ei saa üldse aru, kui suured nad olid, aga natuke võibolla annab kõrval olevate normaalsete partidega ja tuviga võrrelda:

Pühapäeval jalutasime taas ringi, seekord aga kesklinnas. Nägime ära kuningliku palee, pea-kiriku ja loomulikult ka punaste laternate tänava. Amsterdam ise on minu meelest selline nukulinn oma armsate majakeste ja kanalitega. Kuidagi üldse ei ole tunnet nagu see oleks päris linn, pigem meenutab mulle filmi, just tänu sealsele arhitektuurile :) Kesklinn on aga väga hektiline, palju turiste ja rattureid, mis on parasjagu tüütu. Aga kui täitsa kesklinna vältida, siis tegemist on armsa linnaga, mis on täis toredaid inimesi. Esmamulje järgi otsustades meeldib mulle see palju rohkem kui Brüssel. Brüssel on mega multi-kulti ja hoopis teistsuguse hingamisega linn. Kohati võib olla üpris räpane, inimesed on pigem ebasõbralikud ja kogu pilt on väga kirju. Brüsseli kesklinn on muidugi väga ilus ja uhke, tegemist on lihtsalt suurlinnaga selle kõige otsesemas mõttes.

Olen Brüsselis viimasel ajal käinud päris mitmel korral. Üleeile näiteks läksime Katrega Magritte muuseumisse. Nimelt saab iga kuu esimesel kolmapäeval külastada tasuta muuseumeid. Nii hea kui on tuttav, kes sellist informatsiooni teab :) Üldse on tore näha vanu sõpru uutes linnades. Kuigi Katu tuli Brüsselisse ainult kaheks nädalaks ja tema Brüsseli ajad hakkavad nüüd ametlikult lõppema, siis oli siiski tore, et teda kasvõi ajutiselt paaril korral näha sain. Ka eelmisel nädalal saime kokku ja jalutasime linna peal oma viis tundi ringi. Tegin paar kiiret klõpsu moblaga ka (noh et ikka midagi siia panna saaks - mis sest et kvaliteet annab soovida :D)

Belglased on tuntud oma šokolaadi, vahvlite, friikartulite ja õlu poolest. Ka meie Katrega mekkisime ära uhked Belgia vahvlid. Ütleme nii, et kõht oli mul õhtuni täis :D

Veel käisin üleeelmisel nädalavahetusel Brüsselis, et saada kokku Margitiga. Läksime Margiti ja ühe teise eesti tüdrukuga kinno. Kino oli hiiiiiglaslik. Naljakas oli aga see, et kuigi me olime piletid ära ostnud juba nädal aega ennem, siis kindlaid kohti seal polnud. Nii oligi siis tunda õhus enne sisselaskmist võitlusmomenti (kõigil oli vaja ju krabada endale võimalikult kiiresti võimalikult head kohad- oeh, kuidas see mulle kohe üldse ei meeldi). Pärast filmi nautisime oivalisi tai kööki. See mitte ainult ei maitsenud hästi, vaid nägi ka väga ilus välja.

Mis siis veel... Ülikoolis hakkan vaikselt harjuma. Olen käinud hoolsalt loengutes ja seminaridel, kohtunud oma esimeste magistrantidega, kelle magistritöid ma juhendama pean, saanud aimdust, mida oma esimeses projektis umbes tegema hakkan ja nii edasi. Siiski olen hetkel veel pigem ikka jälgija rollis ja püüan panna seda elupilti kokku. Naljakas, kuidas ikka ja jälle tuleb selle pildi kokkupanekuga otsast hakata. Oled enda jaoks juba kõik lahtimõtestanud ja eesmärkidest ning pointist aru saanud, kui järsku on kõik jälle kildudeks tagasi. Vaatad, kratsid kukalt ja alustad vaikselt uuesti, et leida selles pildis oma koht. Tegelikult on kõik ju hästi, inimesed mu ümber on toredad, oleme käinud mitmel korral väljas, maitsnud Belgia õlusid, käinud bowlingus, aga ikkagi on mu sees kuidagi mingi rahulolematus. Ei oska hetkel selle sabast kinni haarata ja mõista, millest see tuleb, aga küll aeg annab arutust.

Ja no lõpetuseks siia (enne kui ma nüüd poodi ja pesupesema lippan) pilt piimadest. Ma ei teagi miks. No lihtsalt võtab kuidagi hästi kokku minu esimese kuu Leuvenis :)