39 päeva veel

Rääkisin paar päeva tagasi õega ja ta ütles, et ainult 41 päeva veel ja siis me juba näeme. Kui nüüd aktuaalsetest andmetest rääkida, on päevi veelgi vähem järgi. Eestisse saabume juba 39 päeva pärast ja koolis käia on 37 ilusat/rasket päeva... Selliste ilusate arvude peale hüppab mu süda kohe rõõmust, sest jessjess varsti on puhkus, varsti olen kodus. Noh jah olgu, nii varsti see nüüd kah pole, aga siiski on see rohkem varsti kui enne oli :D

Hetkel tulime just ühest pikast kooriproovist. Hakkas see kell kaks ja lõppes kell üheksa, niiet seitse tundi sai lauldud ladina, türgi, rootsi, saksa, soome, prantsuse keeles. Kusjuures aeg ei veninudki, nagu ma oleks arvanud... Kuidagi hämmastavalt kiirsti läksid need seitse tundi. Küllap sellepärast, et laulud on vahvad, dirigent tore ja kogu õhkkond sõbralik. Ei jah, tore värk see küll, et me kolmekesi (Laura ja Haigiga) sinna koori sattusime. Selline hea vaheldus :) Kuigi eks sellel ole oma hind ka... Näiteks Haik vist täna magama ei kavatsegi minna (varus endale mitu energiajoogi pudelit), sest tal homme eksam ja kuna tänane päev läks laulmisele, siis ei jää tal muud üle, kui praegu kell pool üksteist taas õppima hakata. Mul küll eksamit pole, aga siiski tõotab tulla suhteliselt pikk öö täis majandusemodelle ja diferentsiaalvõrrandeid.

Kui paari sõnaga nüüd kokku võtta eelmise nädala tegemised, siis kindlasti oli nädala keskpunktis Laura, kelle sünnipäeva mina lausa kaks korda tähistasin :P Neljapäeval pärast kooli läksime Laura juurde, kus oli selline väiksem istumine. Olime neljakesi (Laura toakaaslane Lätisr ja naaber Leedust ka), jõime hõõgveini ja rääkisime niisama juttu. Oi, see hõõgvein toob ikka sellise jõulumeeleolu- mõnna... Reede päeval õpetasin ma Alfit, sest tal oli matas Übungstest ja õhtul oli ametlik Laura sünnipäev. Rahvast oli palju ja taas oli vahva õhtu.
Tulevatest üritustest nii palju, et järgmisel reedel, on Läti riigi sünnipäev, mida Laura toakaaslane korraldab, ja kus ka meid Haigiga kutsuti :D Tõotab tulla põnev õhtu, sest mina, Laura ja Haik oleme ainukesed eestlased üheksakümne lätlase kõrval :D Järgmisel esmaspäeval tuleb meile Viini külla aga meie kallis president. Tema töövisiidi puhul on Eesti Saatkond korraldanud mingisuguse kontserdi ja pärast seda on vist võimalik Ilveseid ise ka oma silmadega uurida ja puurida. Homme läheme volksteatrisse ja proovime osta pileteid ühele etendusele, aga kuidas see meil välja tuleb, räägin ehk mõni päev hiljem, siis kui juba rohkem öelda oskan... Aga jah, hetkel rohkem vist eriti nagu polegi...

Lõppu veel paar niisama tähelepanekut :) Mulle meeldib jälgida inimesi ja kuna Viin on suurlinn, siis siin on igasuguseid põnevaid inimesi. Näiteks üks päev, kui ma metrood ootasin, pani mind muigama üks viiekümnendatele lähenev naine, kes vuhises minust mööda tõukerattal. Nagu ohh kui lahe. Sellist asja, et täiskasvanu kasutaks igapäevaselt tõukeratast, sa ikka Eestis ei näe. Või siis üks teine päev, mil vihma kallas nagu oavarrest ja mina oma lörtsuvates jalanõudes, mille sees sokid juba läbimärjad, kiirustades varjualust otsisin, sõitis minust jalgrattaga mööda kübaraga vanamemm :D Jalgratas+pensionär+linn (mitte maakoht) oleks Eestis jälle selline vaatepilt, mida ei oskaks oodata... aga näe siin on see normaale.

Vot nii on lood siin pool sood. On aeg lõpetada, sest kell on kohe juba pool kaksteist ja nagu ma juba ennegi mainisin, ootavad mind tegelikult ees veel majandus ja differentialgleichngid :)

Jällekirjutamiseni!