Räägime ilmast :D

Mis sest, et kell on juba kaheksa õhtul, meil on väljas ikka veel 16 kraadi sooja. See on täiesti hämmastav kui ilus soe ilm täna oli. Kooli minnes pakkisime end Haigiga mõlemad korralikult sisse (sest haigus on hiljuti kimbutanud), kuid meie imestuseks ei oodanudki meid välisukse avamisel külm näpistav tuul vaid tekkis hoopis tahtmine eemaldada sall, sest oli lausa palav. (Emmede ja vanaemmede rahustuseks: sall jäi siiski kaela :D)... Aga jah, Viinis on praegu ilus, värvilised lehed ja, nagu paar päeva nüüd ilmaennustus lubas, 20 kraadine soojus :)
Heh... seda, kuidas on märkamatult kätte jõudnud sügis, illustreerib kõige paremini fakt, et hommikune päike paistab taas meile aknast sisse :D Meil on nimelt üks hiigel puu, täpselt akna ees, mis tähendab, et kõige valgematel aegadel, kus tundub lausa nupustnikastav lülitada sisse lamp, on see meil hädavajalik, sest suur elujõuline puu ja tema uhked lehed taksitavad isegi kõige väiksemal valguskiirel tuppa pääsemast. Mida sügise poole läheb (või no talve), seda hõredamaks jääb puu ja sellega kaasnevad päikesekiired me toas (kui see juhuslikult paistab [viimastel päevadel oli Viin puhta hall]). Täna, kus päike eriti säras, paningi tähele, et ossapoiss meie puukesel akna taga pole peaaegu ühtegi lehte enam järel. Jah, sügis on märkamatult kohale jõudnud, juba on november ja niimoodi peangi ma taas nentima, et aeg vuhiseb viuhhti...

Eelmisel nädalal oli väikene murdumishetk,kuid nüüd võtsin taas oma energia kokku ja olen positiivselt meelestatult õppimise lainel. Esmaspäeval kavatsen teha ühe suulise eksami ja no kõik neli übungit ootavad mind ka juba rõõmasalt järgmises nädalas, niiet suuremat vestlust ma siin enam ei pea, vaid lähen ja asun tööle.

Päikest!