Elu ratastel

Ma ei tea mitmel korral olen alustanud siia kirjutamist. Vähemalt mustmiljonil korral, kui mitte rohkem. Tahtsin kirjutada veebruaris sellest, mis minuga Viinis juhtus, tahtsin kirjutada märtsis, kui ühe ammuse nädalavahetusetripi video valmis sain, tahtsin kirjutada aprillis, kui olin kuu aega ainult hotellides elanud kodus kordagi käimata, tahtsin kirjutada mais, kuidas on olnud viimased kaks kuud Prantsusmaa-Hollandi vahel pendeldada, jne. Aga ei, pole mahti. Ma olen selles sõiduvees sellise hooga, et ma ei pane tähelegi, kuidas aeg on läinud. Nii me näiteks tõdesimegi Madliga aprillis, kui ma Amsterdamis olin, et me polegi veel selle aastanumbri sees üksteist näinud. Nagu kuidas palun? Ei ole või? Aga kuhu see aasta on siis juba kadunud?

Igatahes jah. Mul on tunne, et see ongi nüüd traditsioon, et kirjutan siia ainult siis kui Haiki pole. Täna saatsin ta Küprosele, kus tal on järjekordne konverents, ehk siis järgnevad üheksa päeva naudib (?) ta 38 kraadist ilma. Ma usun, et need üheksa päeva lähevad aga kiiresti. Neli päeva olen niikuinii nädala sees Hollandis, nii et me oleks nagu alati mingi osa nädalast üksteisest eemal. Ma olen aru saanud, et see on ka see põhjus, miks ma ei sattu siia üldse. Sellel ajal, kui olen Hollandis tööl, siis ma olen kuidagi teisel lainel, mitte kirjutamise lainel. Ja sellel ajal, kui olen kodus Lilles, siis me alati teeme midagi. See on see, kui töötada osaliselt mujal. Siis nädalavahetused ja koos veedetud aeg on alati produktiivsed.

Kas grillime sõpradega, ...

Grill Paco juures (inimesi Pranstusmaalt, Indiast, Alžeeriast,
Rumeenianist, Poolast, Liibanonist, Mehhikost kuniTürgini)

või võtame auto ja põrutame Genti:

Või siis käime ja avastame natuke muuseumeid:

Villa Cavrois (1932 ehitatud mõis, mis taastati paar aastat tagasi)

Villa Cavrois

Samas on meil ka siin kandis hulga külalisi käinud.
Külas käis emme:

Tarte flambée'd söömas

Reimsi katedraal

Prantsuse küpsetised

Oma ööbimiskohas šampanjatootmispiirkonnas

Hollandis käisid külas issi ja vanaissi:

Tervitus-selfie

Madli ja Louie vaaritatud toitu nautimas

Issi, Madli ja vanaissi käisid tulbiaias

 Veel käisid siin kandis Haigi vend ja Anush, mis oli tore üllatus:

Ja enne seda jõudsin ka korra Eestist läbi hüpata:

Vanaemmega pärast kristallituba kohvikus

Oma tüdrukutega linna peal

Aga jah.
Üle kahe kuu töötan nüüdseks oma uues projektis Hollandis, ehk siis olen pendeldanud kolme riigi vahelt. Olen saanud juba professionaalseks reisijaks, hotellis magajaks, rongide vahetajaks, pakkijaks jne. Või okei, ma ei tea, kas just professionaalseks rongivahetajaks, sest minuga ja rongidega on vist küll juhtunud kõik, mis juhtuda annab. Alates sellest, et rongide hiljaks jäämise tõttu jään oma ühendavast rongist maha, lõpetades sellega, et minu teadmata tehakse mingis peatuses rong pooleks, ja ma jõuan Lille asemel keset ööd mingisse suvalisse Belgia külla, aku tühi ja teadmatuses, et kus ma olen. Vähemalt ei suuda mind enam midagi rööpast välja ajada, sest kõik nutud on juba nutetud ja kõik stsenaariumid läbi tehtud :D Kohati peab ütlema, et Hollandis töötades on energiat isegi rohkem kui siis kui pendeldasin igapäevaselt Brüsseli ja Lille vahelt. Nüüd olen aga kolm/neli päeva nädalas Haagis ja ülejäänud aja kodus. See tähendab, et ma ei pea igal hommikul kell kuus ärkama ja ei jõua igal õhtul koju nagu väsinud kalkun. Jah, nüüd on rongisõidud pikemad, aga see-eest harvemad. Kuigi peab muidugi ütlema, et ega hotellis elada ka just teab mis tore pole. Isegi kui see alguses nii kõlab/tundub (ei pea koristama, hommikusöök on alati olemas, jne). Tegelikult on see pikas perspektiivis ikka üks üksik eluviis. Õnneks, on mul käinud nii õeke, kui ka Haik Haagis külas, nii et nii lähevad need päevad ka kiiremini mööda.

Haagi rannas õhtustamas

Haagis on palju skulptuure

See praegune projekt saab aga juuni lõpus läbi ja siis ma olen taas teadmatuses, et mis edasi. Siuke naljakas elu see konsultandi elu. Ühelt poolt väga vaheldusrikas, näeb erinevaid pankasid, kindlustusi, erinevaid mudeleid ja programme. Teiseltpoolt aga kõikuv, nii emotsionaalselt, kui ka puhtalt juba selles osas, et võidki sattuda tööle Belgiasse või Hollandisse või jumal teab kuhu. Samas kui ma sinna tööle kandideerisin, siis ise ütlesin, et olen paindlik ja valmis reisima. Nii et seda ma nüüd saangi. Ja kuhjaga...