Aeg on jälle anda aru

Reedel kirjutasin siis analüüsi eksamit ja no hetkel ei jää enam muud üle kui ainult loota, et kõik klappis. Eksam ise oli suht kirves ja ma ei oska kohe midagi arvata, kui veab saan napilt isegi äkki läbi :) Nojah, eelmine nädal läkski siis õppides. Haigil olid ka rasked päevad, niiet saime taas koos kaua üleval olla, kumbki omas nurgas, paberikuhjade taga, ööseni arvutada :)

Eile hommikul läksime Armeenia kirikusse, kus oli jumalateenistus ja kus mälestati 1915.-1917. aastal toimunud armeenlaste genotsiidi ohveid. See oli minu jaoks päris huvitav, sest kirik, preester ja juba jumalateenistese läbiviimine ise olid teistsugused kui ma harjunud olen. Kuna me hommikust aga ei söönud, siis me lõpuni sinna ei jäänud, sest tühjast kõhust oli nats nõrk olla, pluss kirikus polnud peaaegu üldse õhku (viirukite pärast). Niiet edasi suundusime me sööma... Kui me omadega taas kodus olime, tuli tukk peale. Eelmise nädala magamata ööd viisid selleni, et me jäime magama :) Aga oi kui hea oli keset päist päeva natuke põõnata, sai natukenegi energiat :D Üles ärgates kogesin ma aga midagi eriskummalist. Ma nägin und, kui järku kuulsin päriselt ka ukse taga midagi, sellel hetkel sain ma aga aru, et ma magan ja püüdsime ennast üles äratada, kuid ma ei suutnud. See tunne oli lihtsalt nii meeletult imelik. Ma sain täpselt aru, et ma olen meie ühikas, voodi peal, pool küljel, Haik on mu kõrval ja ma magan (nägin nagu reaalsust ülevamalt poolt), aga hetkel kui ma püüdsin Haiki ärata või ennast pöörata, siis ma lihtsalt ei suutnud, ükski mu kehaosa ei liikunud... Ühel hetkel hakkas isegi hirmus, aga natukese aja pärast mu käsi liikus ja ma sain oma silmad lahti teha ning sain üles ärgata...

Pärast seda kui olime kaks tunnikest maganud, otsustasime koristada, sest nädalaga oli saanud meie tubadest pisike sigala. Kõige muu koristuse kõrval panime ka pesu pessu. Sellega on aga see lugu, et pesutoa uks käib sama võtmega lahti nagu me enda toad. Niisiis, kui me olime kõik oma riided pesumasinatesse pannud ja olime juba lifti juures, et tagasi minna, avastasime, et olime oma võtme pesutoa sisse jätnud. Selle uks lukustub aga iseenesest, mis tähendas seda, et me ei saanud enam enda tubadesse ja jäime napakalt lihtsalt keset koridori. Egas midagi, istusime maha ja ootasime umbes pooltunnikest, kuni keegi lõpuks mööda kõndis ja oli nõus oma võtmega meid aitama :)

Nojah, niipalju siis eilsest. Kui eile võtsime endale natuke aega, et energiat koguda, siis täna hakkab aga jälle kõik täie hooga uuesti peale. Nagu vist juba tavaks saanud: palju teha, vähe aega! niiet aitab jutust ja jõudu tööle :)

Aa, muide... Eestisse saabun ma 24.juulil kell kümme. Enne seda lähen 2. juulist Armeeniasse, kus olen kolm nädalat. See kõik on nüüd täitsatäitsa kindel, sest piletid on ostetud :) Niiet kui ma 24-dal tulen, siis olen pruun nagu karu-juhuu :D

Pai-pai kõigile!