Käisime eile Nordische Filmwoche 2010 avamisel. See festival on peaaegu 20 aastat vana ja igal aastal näidatakse põhjamaade filme. Alguses olnud väiksest asjast on nüüdseks välja kujunenud ühine projekt Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi saatkondade vahel. Sellest aastast osalevad esimest korda aga ka balti saatkonnad Viinis ja rikastavad festivali balti filmidega. Kuna Eesti osaleb esimest korda, oli meie riigil au ka avada selleaastane filminädal ja seda tehti Veiko Õunapuu filmiga "Püha Tõnu kiusamine". Minu jaoks oli see film šokeeriv ja pärast selle nägemist istusin oma kümme minutit vaikuses ja juurdlesin, et mida ma nüüd täpselt nägingi. Veel rohkem kui film šokeeris mind aga austria publik... Kuidas on võimalik naerda, kui pole midagi naerda? Kas tõesti on Hollywoodis produtseeritud pahn inimeste mõtlemise ära halvanud? Kas tõesti on nii, et kui inimesed näevad vahelduseks filmi, kus pole kõik puust ja punasest ette kirjutatud, siis ei osata enam ise midagi mõelda? Mul oli seda kõike kuidagi meeletult kahju vaadata, sest kui juba selline film sind mõtlema ei pane, siis mis üldse paneb?
Pärast filmi oli Eesti saatkonna poolt organiseeritud väiksed näksid, võileivad, mahl, vein jne. Üleüldse oli terve õhkkond kuidagi hästi mõnus. Esinest Rootsist tulnud laulja, kelle klaverimäng ja hääl tekitasid veel eriti sellise idüllilise olemise...Jah mõnus õhtupoolik oli, saime tuttavaks teiste Viinis olevate eestlastega ja üldse...
Ära minnes õnnestus mul aga kuidagi eriti õnnetult üks trepiaste vahele jätte, niiet hüppeliiges läks täitsa paiste, jalake teeb aiai ja käia peaaegu võimatu... Seetõttu püüan ka täna nii vähe liikuda kui võimalik ja oma jalale nats rahu anda :)
Nii palju siis jälle tänaseks,
olge tublid!
(Pealkiri on tsitaat filmist)
Ma pole seda filmi ise näinud, aga sinu tähelepanek, et inimsed naeravad teinekord täiesti mõistetamatutes kohtades, on küll tuttav.
ReplyDeletePalu Haigil osta sidet ja kui sa siiski oled sunnitud natu käima, tuleb jalg kindlasti kinni siduda!!! Aga parim on see padjale toetada ja lasta end teenendada :-)
sa vaene jänku, ma nii tunnen kaasa sulle, aga ja, tõesti ainuke lahendus on aeg, see nõuab aega ja sa pead seda jalakesele ka andma! usu mind, ma tean mida ma räägin^^
ReplyDeleteMa ei taha teada ka kui valus sul see Madli olla või, sest mul pole pooltki nii hull ja jube valus oli :D
ReplyDeleteArmas Kadrike! Saadan tervistavat energiat Su jalakesele!Mis lugu see küll on, et ikka midagi peab juhtuma! Hoia end! Peale selle teeb kangesti muret Su varvas. Mida kauem viivitad arstile minekuga, seda raskem Sulle enesele.Sa lihtsalt ei tohi enda suhtes nii hoolimatu olla .Tee endale ja oma varbale head ja palun mine arsti juurde!!!!!!!
ReplyDelete