"Naerata, Kadri, Naerata!"...

... nii ütles mulle Ronni Eestis, kui ma rääkisin talle, et ma kardan, et ei leia sõpru Austrias. Sellest lausest on saanud nüüd mu moto. Tuletan endale seda meelde, kui olen kurb, tuletan endale seda meelde, kui koolis on raske, tuletan endale seda meelde, kui istun ja ootan loengut. Ma ei saa nüüd öelda, et ma olengi pidevalt naerul näoga, aga igatahes läheb mul tuju alati heaks, kui ma neid sõnu endale ütlen. Eile kui mul tekkis esimest korda selline koduigatsuse moodi asi ja mul pisarad mööda põske jooksma hakkasid, läksin peegli ette ja ütlesin endale kõva häälega "naerata" ja nali naljaks, see toimis. Tuju läks kohe paremaks ja mul polnud enam nii kurb...

Nüüd siis natuke minu tegemistest. Eile oli mul programeerimine või no selline sissejuhatus pigem (kuid me isegi tegime tunni lõpus esimese miniprogrammi). See oli päris huvitav ja mulle isegi meeldis. Kõik läks aga nats liiga kiiresti, ma ei saanud rahus proovida ja katsetada. Ja kui Haik poleks mulle eelmisel õhtul rahulikult kõike seletanud ja sellist sissejuhatavat asja teinud, poleks ma vist eile tunnis tuhkagi aru saanud. Niiet selles suhtes on mul vedanud: mul on kodus Haigi näol isiklik programmerimisõpetaja, mille tõttu ei tundu mulle see aine enam nii õudne. Loomulikult on mul palju küsimärke ja palju asju, millest ma veel aru ei saa, aga küll ma varsti hakkan saama. Nii palju siis programeerimisest. Mata analüüs ja lin. algebra on sellised nagu nad on koguaeg olnud, lihtsalt ainult analüüs läheb aina segasemaks. Ma olen alati arvanud, et matemaatikud on sellised konkreetsed tüübid, kes mõtlevad sirgjooneliselt ja kellel on kõik kontrolli all. Aga kui ma meie mata analüüsi õpetajat vaatan, siis tema on kõike muud kui minu ettekujutus matemaatikust. Tal pole süsteeme, susiseb omaette, kõik on väga ebamäärane ja kogu see tund on selline virr-varr. Ja kui keegi minult küsiks, et mida me seal nädala jooksul igal hommikul teinud oleme, siis ma oskaksin ainult õlgu kehitada :D

Nii palju lahtiseid küsimusi on ja seetõttu tundub kõik nii keeruline. Ma pole veel ikka pihta saanud, kuidas teha programeerimise ülesandeid kodus, kui mul on windows mitte unix, ma pole veel ikka aru saanud, kus ma peaksin leidma analüüsi harjutused, mis enamustel on juba olemas, ma pole veel ikka aru saanud, kuidas ma saan endale mingisuguse accounti, mida mul on tingimata vaja ja loomulikult pole ma veel ikka aru saanud, mida ma üldse mata analüüsis parasjagu õpin :P. Palju lahtiseid küsimusi nagu ma juba ennist ütlesin... Kuid täna ma otsustasin, et kirjutan kõik küsimused paberi peale ritta ja lähen homme selle paberiga tehnilise matemaatika fachschafti (igal instituudil on oma fachschaft, see on nagu õplasteühendus, kes konkreetse intstuudi/fakulteedi tudengite eest seisavad) ja siis hakkan neid seal pommitama... lihtsalt sellepärast, et mul pole enam aega mitte aru saada.

Aa ja, kui ma juba fachschafti mainisin, siis mainin ka eilset üritust. Nimelt meie fachschaft korraldas eile koolis tehnilise-mata-esimese-semestri-tudengite-õhtu. Seal sai tasuta spagette ja makarone + sai tundma teisi, kes sama asja õpivad. Täitsa tore oli, sest nüüd on mul juba paar tuttavat nägu ja nime. Peaks mainima, et inimesed on väga sõbralikud, pean vaid lihtsalt ise avatum olema. Iseenesest on aga kõik väga abivalmid, niiet see on tõesti armas.

Tänaseks aga taas kõik. Õhtul on meie ühikas jälle pidu (iga teisipäev ja neljapäev on) ja täna, kui ma õigesti flaieri pealt nägin, peaksid kõik kokteilid tasuta olema. No igatahes läheme vaatame, mis toimub...iseasi kas sinna ka jääme, aga ühe tasuta mochito võtaks küll :D

Seniks aga kõike head!