Käes on neljapäev...

... ja ma olen veel elus :D Järelikult elasin need kaks jubedat päeva üle. Ei saa mainimata jätta, et vahepeal olin ikka väga paanikas ja endast väljas ja allaandmine käis mõtteist läbi, aga nüüd olen jõudnud endaga kokkuleppele, et ma proovin pool aastat ja siis vaatan, kas läheb paremaks, kas ma hakkan rohkem aru saama, kas mul tuleb välja... ja sellest tingituna otsustan edasi... Lihtsalt kuidagi väga hirmutav on, kui ma vaatan oma ülesandeid ja ma ei oska ühtegi teha ja ma tean, et need peavad mul järgmiseks päevaks 65% ulatuses tehtud olema. Veel tekkisid mul ka kõhkulused, kui sain teada, et üks poiss, kellega ma nats olen suhelnud, vahetas ülikooli, sest tehniline matemaatika oli ikka liiga jube...jah, teisipäeval teda juba enam polnud... ja siis ma mõtlen, et kui juba austerlased vahetavad, mida mina siis seal veel teen?? Ma pean mitte ainult selle matemaatikaga tegelema, vaid ka pidevalt kõike endale tõlkima... ja nii jäävad ka ju teatud asjad kahe silma vahele ja ma ei saa õiget informatsiooni kätte. Ja siis muidugi kõigele lisaks ütles mulle see matafriik, kes pidi mind aitama, et ma peaksin ikka topelt üle mõtlema, kas see ala on mulle õige, kui mul juba praegu nii raske on... Kõik need tegurid kokku tekitasid minus täieliku paanika... Õnneks on mul supper pere, kes kõik on nii toetavad.. emme sõnadest piisas, et ma rahuneksin maha, ja ka õeke ja issi olid ka nummid. Aitäh!

Mnjah, täna oli kergem päev, ainult kolm loengut... Käisin pärast seda poes, ostsin süüa, koristasin kodus nats ja nüüd kirjutangi blogi.. Kuigi kell on alles üks ja mul on teoreetiliselt terve päev nüüd vaba, pean ma ikka õppima vist asuma, sest järgmisel nädalal on mul kaks tööd ja need tuleb positiivelt ära teha :)

Aga enne kui asun õppima midagi, mida ma ei teagi, kuidas õppida, teen vist endale miskit süüa :D
Niiet head isu mulle!