Esimene päev, esimesed loengud!

Kõik tundub mulle kui hiina keel, tääitsa jube. Niisiis algame algusest. Ülikool hakkas mul tunniga, mille nimeks on "Analysis". Ma olin juba varakult loenguruumis, et leida hea istekoht. Nimelt pool tundi varem istusin ilusasti kolmandasse ritta (15 minutit enne loengu algust oli juba saal pilgeni täis, niiet ma olin päris kaval, et nii vara tulin). õigepea istus mu kõrvale üks tore poiss, kellega me siis rääkima hakkasime. Ta oli selline väga abivalmis ja kui ta nägi, et ma vaatasin tahvlile täiesti abitu näoga, siis püüdis ta mulle lahkelt kõike seletada. Pluss ta ütles, et kui millalgil abi läheb vaja, siis ma võin alati küsida. See on hea, sest ma arvan, et abi läheb mul vaja ikka kuhjaga, sest kõik on niiiiii teistsugune ja uus. Nii tagasi tunni juurde. "Analysise" õpetaja oli see, kellest ma kartsin, et midagi aru ei saa. Ja mul oligi õigus. Esiteks tema hääldus on tääitsa jube ja teiseks ta räägib nii kiiresti ja ülde võtab teemat ülikiiresti edasi. Ei mingit sissejuhatust, ei mingeid seletusi, vaid lihtsalt mingid tähed ja märgid ja definitsioonid ja kritseldused, mida on suht raske jälgida, kui sa ei saa aru, millest jutt ülde on. Alguses sain isegi veel pihta, aga kui ta hakkas tõestama mingit väidet, no siis läks ikka täitsa käest ära. Eks ma pean nädalavahetusel vist rahulikult maha istuma ja süvenema. "Analysis" tundub aga võrreldes programmeerimisega isegi tehtav, sest too oli hoopis võõram. õpetaja tundub siuke karm, kes nalja ei mõista, ja juba kahe nädala pärast on meil kirjalik töö. Ühe korra tohib harjutustest puududa ja kui on juba kaks puudumist, siis lendan ülikoolist otsejoonest välja, ei mingeid erandeid. Peale selle on see prgrammeerimine mulle niiiii võõras. Ta hakkas oma loengut pidades kohe minu jaoks täiesti võõraid sõnu loopima, millest ma tuhkagi aru ei saanud. Vaatasin lihtsalt napaka näoga tema Power Pointi esitlust ja kirjutasin endale vihikusse küsimärke... Oehh, aga ehk läheb veel mingil hetkel kergemaks. Pean lihtsalt kodus hakkama nats eeltööd tegema.

Nii palju siis tundide kohta, mis mul täna olid. Üldiselt mu tunniplaan läheb ikka väga pikaks ja mahukaks. Alguses jäi mulle küll mulje, et mul on ainult kolm tundi, aga tegelt see pole nii lihtne. Pluss muidugi see, et tunniplaan ei tule üldse ilus ja ühtlane. Nimelt peame me teatud ained endale ise kuidagi mahutama. Ja need ained toimuvad gruppides. Ehk siis sama asi aga näiteks 6 erinevas grupis, mis kõik on eri aegadel. Kui sul veab, saad sellise grupi, mis sobib sulle ajaliselt täselt, kui ei vea jääb paari tunniline auk, kui üldse ei vea, saad grupi, mis on üldse pärastlõunal. Mul aga eriti ei vea. Ühte gruppi ma pole üldse aega saanud, sest kohe kui internetis selle aine gruppidesse registreerimine avati, jooksis mul nett kokku. Kõik inimesed tormasid otsejoones endale parimat aega leidma ja nii ei toimindki enam ükski server. See tähendas, et kui ma järgmisel hommikul vaatasin, olid kõik grupid juba täis. Täna valmistasin ennast aga paremini ette. Programmerimise gruppidesse registreerimine avati kell viis ja mina olin viis minutit enne viite juba valmis parimat aega krabama. Istusin netis ja ootasin. Ühe minutiga oli taas parim grupp juba läinud. Aga õnneks oli ühes teises grupis veel kaks vaba kohta, millest ühe ma sain. Mul jääb nüüd küll ühe tunnine auk, aga see pole nii hull kui oleks võinud olla. See süsteem siin on üldse suht keeruline ja seda on raske teistele seletada.. aga no jah, põhimõtteliselt tahan lihtsalt öelda, et suht raske on saada seda, mida sa tahad...

Nüüd tuleb nädalavahetus ja plaan on natuke puhata, natuke koristada, natuke pidutseda ja natuke õppida. Tuleb leida selline tasakaal, siis ei lähe õppimisest päris lolliks. Mind täitsa huvitab, kuidas see kõik välja hakkab nägema ja kas mu hirmudel on ka alust.

Aga jah, nüüd ma lähen. Haigil peaks ka varsti lõppema (tal võttis endale nimelt mingi mata kordamis loengud, mis aga on suht hilja, nt täna kella kaheksani) ja siis me lähme koos ühikasse ja teeme endale midagi süüa.

Igatsen juba näha kõiki, kes on Eestis, aga õnneks ei jõua sellise tempo juures üldse nukrutseda, niiet seegi hea.

Armastan!